Tere, olen Eesti keele Instituudi leksikograaf Madis Jürvist.
Räägin ühest väga olulisest 18. sajandi lõpusõnaraamatust.
Nagu paljud teised vanad sõnastikud, nii oli ka August
Wilhelm huupeli 1780. aastal ühes köites ilmunud eesti,
saksa ja saksa-eesti sõnaraamat täienduseks tema keeleõpetusele.
Sellest sõnastikust täpsustatakse kas üht
või teist sõna kasutatakse Põhja-Eesti või lõunaeesti keele
alal ja tihti on esitatud nii ühe kui ka teise piirkonna
sõna koju. Nii ütleb Huubel, et näiteks kiilasjää kohta
öeldi pärnu kandis raud jää. Tal on ka hellitava tähendusega sõnu nagu emandakene,
hullukene ja lõunaeestikeelne talvikukene
ehk talvel sündinud lammas.
Lõuna-Eestis öeldi märtsi jäneste kohta hange,
poeg kevadel enne rahu tärkamist sündinud jäneste kohta kulupoeg.
Pastinaagi kohta öeldi ka Lõuna-Eestis Moora juur,
Harjumaal ka moderwergi juur.
Puunimetuse pihlakas võime leida põhjaeestikeelsest
väljendist üle ilma pihlakas ehk Vikerkaar. Juhtus ilm olemas, anti ja tuuline, öeldi Lõuna-Eestis,
et tuuleema tantsib.
Kui aga tuul vaibus, võttis ta põhjaeesti keele alal ära soiguda.
Last ootava tulevase ema kohta kasutati Põhja-Eestis
väljendit kahekordne naine.
Nõelumiseks võidi Lõuna-Eestis võtta nõela täisniiti
ehk nõglandus ja selle töö juures oli mõnel abiks liigsilm
ehk prillid. Kui üks pärnu kandi Nuugiate juustega heledapäine noorik oli
põhjaeestikeelse väljendi järgi Nugris ehk krapsakas võis ta
pakkuda oma mehele mõnd hõrgutist ehk tolleaegse kirjapildi
järgi ürgkodust, mis samuti on märgitud põhjaeestikeelseks.
Kes palju jõi, võis olla pihuks-põrmuks joobnud
ehk põhjaeesti keeles maani täis.
Selline inimene võis kukkudes kätt nikerdada
ehk välja väänata, nagu öeldi Lõuna-Eestis. Kui aga oli tarvis oma tegusid õigustada,
võis appi võtta käänid ja väänid ehk igasugu ettekäänded,
nagu öeldi Põhja-Eestis.
Huubelil on hulk sõnu, mille ta on võtnud varasematest
sõnastikest ja osa neist oli kahtlemata kasutusel.
Samas võis esineda ka ühest sõnastikust teise rändavaid
niinimetatud kummitussõnu, mille puhul ei ole sageli
võimalik täit selgust saada, kas ja kui palju neid ka
tegelikult tarvitati.
