Teadvust kõigile loomadel, keda me justkui päris hästi tunneme,
on mõnikord varuks üllatavaid saladusi.
Kas teadsite näiteks, et mõned muidu üsna ontlikud imetajad
võivad öösiti Helendada?
Nüüd on meie oma Tallinna loomaaias selgunud,
et viise Helendamise komme on küljes ka niisugusel kunagi
Eestiski looduslikult elanud pisikesel loomal,
nagu lagrits ja Helendavast lagritsaost räägimegi täna
loomaaiaspetsialisti Grethe Nummert. Iga. Saate teises pooles tuleb aga juttu reisimisest.
Nii lähemaid naaberriike nagu Soomet või Lätit kui ka
kaugemaid eksootilisi maid külastavad tänapäeval aeg-ajalt
paljud Eesti inimesed.
Kuid kas ja kuidas, sõltub inimese reisihimu tema
üleüldistest isikujoontest nagu avatus või ekstra virtsus?
Teadlased jälgisid aasta jooksul mobiiltelefonide
positsioneerimisandmete põhjal eestlaste maailmarändeid. Tulemustest räägin peagi vooriki ja Tartu Ülikooli
psühholoogi akadeemik Anu reaaloga.
Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Ja räägime nüüd Helendavatest loomadest.
Tavaliselt kui inimesed kuulevad sellist sõnaühendit nagu
helendav loom, siis ehk läheb mõte kõigepealt jaaniussi
peale või tulevad ka meelde, tuli kärbsed,
sellised putukad on ka olemas.
Ja kui natuke veel edasi mõelda, siis mõnedest süvamere
kaladest on teada, et neil on lausa lambike küljes.
Aga nüüd tuleb välja, et tegelikult ka paljud muud loomad,
kelle peale tavaliselt ei mõtlegi selles seoses. Imetajad linnud võivad ka Helendada.
Ja stuudios on Grete Nummert, kes on Tallinna loomaaia DNA
analüüsi spetsialist ja kes nüüd hiljuti koos teiste
kolleegidega uurinud ühe niisuguse looma nagu lagrits Helendamist.
Lagrits, kes ei tea, ei ole mitte ainult see tume maius vaid
ka loom. Üks näriline.
Kõigepealt, mis loom see lagrits üleüldse niisugune on? Ja lagrits on selline armas väike Unilane tegelikult et ta
võtab ette nagu Unilasele koheselt uinakuid talvel,
et need võivad olla pikemad, aga vahel ka siuksed lühemad,
kus ta vahepeal ka natukene oma kehakaalu jälle suurendab,
käib sööki näksimas.
Ja tegelikult Eestis oli nad ka kunagi olemas.
Aga viimane tõendatud leid oli aastal 86
ja pärast seda, neid ei ole enam leitud. Et arvatavasti kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel hakkas
nende arvukus siin Ida-Euroopas vähenema just siin põhja
pool Eestis kas siis elukohtade kadumise tõttu
või siis mõned teadlased arvavad ka, et äkki oli ka mingi haigus,
mis üle käis.
Aga nad on sellise öise eluviisiga loomad väga varjulised,
et neid ei, tegelikult päeval me ka loomaaias ei näe üldse,
nad hakkavad õhtul alles tegutsema, aga muidugi praegusel
ajal talvel nad magavad. Ja kui nad öösel tegutsevad, kas siis Tallinna loomaaias on
ka näha, kuidas öösel nende ümber mingi helendus levib? Ei, seda Helendust palja silmaga niimoodi kohe ilma
millegita ei näegi.
Et selline peo luminestsents vajab tegelikult UV lambiga kirgastamist,
et et need pigmendid, mis helendavad sellesse,
see neelduks, see UV valgus ja siis ta emiteerub siis teisel
lainepikkusel ja seetõttu me näeme sellist Helendust,
et lagritsa puhul on see selline tume-tumeroosakas nagu
suhkruvatt kohati, kuidas seda võrrelda ja nina
ja käpad ja saba on tegelikult natukene teist värvi,
et need on sellised rohekas-sinakad või kuidas öelda. Ultraviolett valgust iseenesest inimene ei näe,
aga see valgus, mida lagrits kiirgab ultraviolettvalgus
saades see on inimese silmale näha. Ja seda on näha, et oma artiklis või mis me avaldasime,
et seal hõlpsamini inimese silmaga siis nägemiseks ka
pildile jäädvustada, siis kasutasime me ka kollast filtrit
missade sinakat valgust, hajutab aga muidu ilma filtrite UV
lambiga seda tegelikult, seda roosat kohe näha ka palja silmaga.
Et sellega oligi selline naljakas lugu, et kuidas me selle
üldse avastasime, et lagrits on selline omadus,
on. Imetajatel tõesti seda kaua aega ei teatud,
et nii paljudel imetajatel selline omadus on,
et esimesed esimesed siis teadaolevad tähelepanekud olid
tegelikult enne esimene enne teist maailmasõda vabandust.
Ja pärast seda oli tükk tühja maad, kaheksakümnendatel
hakati üles kirjutama ja tähele panema, et kukkurloomad helendavad.
Ja siis oli jällegi natuke vaikus, vahepeal kirjeldati kalu
ja linde aga siis kuna kukkurloomadel see uuesti läks,
nagu siis avastus. Tihedamaks, nüüd siis hakkasid teadlased rohkem tähelepanu
sellele vanema ja üks teadlane avastas siis,
et Põhja-Ameerikas, et lendorav, kes tema aias linnumajas
vist oli, kui ma õigesti mäletan söömas käis siis UV lampi
tema peale öösel suunates see lendorav helendas roosalt.
Ja sellest ajast nüüd on läinud see populaarsemaks
imetajatel see kirjeldamine ja naine rohkem teadusartikleid
välja tulnud. Et on kirjeldatud ka Klooma päris ilusti,
sinine, niuke kirgas, sinine, siis on lõuna kuivik,
selline Aafrikas elav jäneselaadne jänese hiirelaadne loom,
kellel on selline, nagu see helendus, nagu Kamo flash oleks,
et on selline siiruviiruline või et arvatakse,
et äkki ta kasutab seda siis taimede vahel peitumiseks ära. Aga kuidas teie siis nüüd Tallinna loomaaias selle peale
tulite lagritsa Helendamist uurima hakata. Just et kuna ma tegelesin kunagi ka lendoravageneetika,
aga eks siis ma tegin lendorava Eesti lendoravapopulatsioonigeneetikat,
siis mulle jäid aina rohkem silmalend olevatest üleüldiselt
maailmas avaldatud artiklid ja siis ma nägin seda
Põhja-Ameerika lendorava roosad hele helendus artiklit,
siis panin selle kõrva taha.
See oli üks neli aastat tagasi, äkki aga paar aastat tagasi,
siis tulid meile lagritsed. Ja siis me vedasime kolleegiga koogi peale kihla,
mina ütlesin, öise eluviisiga loom, äkige,
lagrits helendab.
Ja õnneks mina kooki küpsetama ei pidanud.
Et jah, täiesti niimoodi puhtjuhuslikult selle avastasime siis. Kihlveo peale võib öelda. Nojah, selles mõttes küll uudishimu peale,
mis oli väga suur. Aga no tehniliselt seda võib-olla nii väga keeruline ei
olegi teha, tuleb lihtsalt ultraviolettlamp võtta ja,
ja vaadata Just seda küll, aga looma ei tohi häirida,
et meil oli hea võimalus just siis, kui need lagritsed
uinakut teevad, et neid niikuinii kaalutakse ka vahepeal
ja oli selline hea moment, siis korra pimedus üle valgustada. Ahah ja tegite siis pilti ja need pildid on ka ajakirjas
soolotši avaldatud ja ongi siis pildi pealt näha,
kuidas kerra tõmbunud loomake pildi pealt paistab,
sellises mitte loomupärases värvitoonis.
Kusjuures saba natuke teist värvi.
Aga miks üldse lagrits ja mõned teised loomad,
imetajad peaksid niimoodi helendama? Ja sellega on selline lugu, et teadlased veel päris täpselt
ei tea, miks see võiks nii olla, et ausad pakuvad,
et sellel on bioloogiline tähtsus, et just sellise öise
eluviisiga loomad tajuvad valgust teistmoodi,
et nemad võib-olla näevad üksteisel seda UV-valguse läbi,
ma ei tea, kuuvalguse või kuskilt tulenevalt see valgusvihk,
mis peale võib meile sattuda läbi selle nagu kasutavad siis seda,
kas siis omavahelisel suhtlemisel, signaliseerimis,
jälvi kuidagi seal keskkonnas, siis Camuhvlaseerumisel,
nagu ma juba mainisin See on siis sellel jäneselaadsel loomal. Ja, ja ka tegelikult madudel arvatakse, et see võiks nii olla,
et lõgis madudel on seda leitud just see lõgisti on täpselt
kõrrelistega siis UV-valguses sama värvi peitub sinna rohu vahele.
Aga teine siis koolkond või kuidas öelda,
arvab, et sellel ei ole üldse bioloogilist tähtsust.
Et mina oma töös ei uurinud neid aineid,
mis seda helendus tekitavad, aga arvatavasti need porfüriini
ja need on sellised ained, mida me kõik kõigil kehas on,
heimis on näiteks ja hemoglobiini son. Aga et kuidagi loomedel siis sekreteerub karvedesse
ja siis see jääb sinna ja kuna porfüriini don fotolagunevad ühendid,
et siis nendel loomadel, kes on öise eluviisiga,
et nendel, see lihtsalt on kogunenud karvedesse
ja sellel ei olegi selle tõttu lihtsalt bioloogilist tähtsust,
vaid see on juhuslik, et kama oma töös ole,
oleme siis näidanud, kuidas ta tegelikult ajapikku laguneb,
sest et elus loomadel on see hästi kirgas helendus. Me käisime ka Eesti loodusmuuseumis lagritsa siis nahkesi
pildistamas ja nendel on jube, seda Helendust vähem.
Ja näiteks topisel, mis neil seal muuseumis on valguse käes olnud,
siis ei Helendanud üldse.
Aga mina kipun arvama, see on mu isiklik arvamus,
ma ei ole seda kuskil tõestada saanud teaduslikult,
aga et me tegelikult ju ei taju seda maailmaloomadel me
tajume nagu inimesed on. Et, et sellel ikkagist, et võiks olla mingisugune tähtsus,
kuna ka andsin Eesti lendoravauurijale UV lambi kaasa.
Udo timmile tervitused metsa, Eesti lendorav eelendanud,
et kõikidel loomadel seda jällegi ka ei ole,
et väga paljudel on.
Aga kõikidel öise eluviisiga loomadel ei ole nii et see on
selline müsteerium ikkagist veel. See on tõepoolest kummaline, sest üks teine lendur helendas
nagu kuulsime Isegi kolm liiki, kusjuures ja Põhja-Ameerikast. See ongi nüüd teadvusele siis põnev väljakutse,
et välja selgitada, et noh, esiteks teiste uni laste seas,
et kas, kas teised Unilased helendavad või mitte
ja võib-olla teha siis ka selliseid käitumuslikke katseid,
et vaadata, kas Helendamine või mitte Helendamine kuidagi
loomade käitumist mõjutab?
No tegelikult seda nähtust on teadlased teadnud ju aastakümneid,
kas sellel uurimise teel ka mingeid saavutusi on seni ette näidata? Imetajate puhul ei ole, kuna nagu ma mainisin,
siis küll ammu olid siis üles täheldused,
et imetajatel Hansu omadusega teaduslikult hakati seda alles
suht hiljuti korralikult kirjeldama.
Aga mulle meenub, et lindude puhul näiteks papagoid puhul
oli küll paarilise valikul see oluline, et nendel ka teatud
sulekohad Helendasid ja kui need ära kaeti.
Päiksekreemiga vist oli. Ma nüüd pead ei anna, kas ma mäletan, higistan
ja ma lugesin, et sisse mõjutes paarilise valikut,
teemasid ei tundnud isaste vastu enam huvi,
niipalju et just siis need helendavad suled võiksid siis
rolli mängida, kuidagi peegeldavad seda valgust teistmoodi. Kui hele üks magava lagritsa helendus pimedas ruumis on? Nojah, ega ta nagu lamp ei ole, lambipirn selles mõttes
tuvad ära, ei valgust.
Aga küllaltki roosa, et võtab nagu korraks nagu sõnatuks küll,
et ohoo, et mis asi see on.
Et ta on, jah, ta jõugu.
Ta on lihtsalt karva peal ikkagist, et. No eks see oleneb ka sellest ultraviolett kiirguse intensiivsusest. Ja oleneb ka lambi siis suurusest ja sellest siis
intensiivsusest just. Huvitav, et seda ammu teada nähtust on ikkagi nii vähe
uuritud millest see tulla võib. Et tegelikult mida palju asju teaduses kohe nagu artikliteni
ei avalda, tegi, aga on teadlastele teada,
et et päris pikka aega kakkude uurijad teadsid,
et kakkude suled ka siis helendavad sihukeselt roosakalt
sinakalt ja nad uurisid kakkude sulgimist siis,
et mida uuemad suled on, seda heledamalt nad Helendasid.
Ja see oli tükk aega, tead, aga jah, just Kakury.
Et see on huvitav, et hiljem kirjeldati see teiste jaoks oli üllatus,
et et sellepärast ma tegin selleni, mõtlesin,
et tore oleks ära avaldada, et võib-olla aitab see selle
mõistatuse lahendamisele kaasa, et miks,
miks mõned imetajad helendavad, et ei tahtnud enda teada jätta. Aga miks kakuuurijad on tahtnud seda enda teada jätta? Ei ei oskagi sellele küsimusele vastata,
sest et mine ja nendega suhelnud ei ole.
Aga Ma ei tea, võib-olla mõni asi on kuidagi nagu ajapikku kujunenud,
nii tavaliseks, et see ei olegi enam eriline.
Et võib-olla nende jaoks, kui nemad õppisid siis lindude tegelemist,
siis nende juhendajad seda ütlesid ja see tundus nii
igapäevane asi, et et ei arvanud, et see oleks väärt avaldamist,
siis kohe. Kes Tallinna Loomaaialoomadest veel võiks Helendada,
võib-olla peaks isegi ö ekskursioone korraldama,
Helendamist vaatama? Ja ei ole taskulambiga käinud kõikide loomade juures.
Ma praegu jään vastuse võlgu, et siis tuleb ööloomade osasse minna,
et seal vaadet. Kas ongi niimoodi, et pigem helendavad just öise eluviisiga loomad? Just nagu ma mainisin, siis need porfüriini suuremalt osalt,
mis siis on leitud, et osadel imetajatel
ja lindudel selle Helendamise eest vastutavad,
et need on Photo lagunevad ja kuna öise eluviisiga loomad
päevavalges ringi ei käi siis neid koguneb siis karv kätesse
või sulgedes rohkem.
Aga mis mulle Eestis meenub, õnne harilik siil,
tema okkad ka tegelikult helendavad, et see on täitsa ära kirjeldatud. No vaata siili siis, väga põnev on see helendavate loomade maailm.
Ja sellesse kummalisse maailma juhatas meid täna Grete Nummert. Mõned inimesed on väga suured, reisisellid käivad mitu korda
aastas külastamas võõraid maid ja vaatama sealseid
vaatamisväärsusi kohtumas inimestega.
Teised inimesed on seevastu küllaltki paiksed.
Neile meeldib pigem ka vaba aeg või puhkus aeg kodus veeta.
Mispärast inimesed nii erinevad, on seda uurivat psühholoogid?
Psühholoog Anu Realo ongi täna mu vestluskaaslane.
Anu Realo on Inglismaal Voriki Ülikooli professor ka Eestis,
Tartu Ülikoolis külalisprofessor ja ka Eesti Teaduste
Akadeemia akadeemik kes on koos mõnegi teise eesti
teadlasega nüüd avaldanud ajakirjast Jonolovrissotchinud
personality uuringu, kus selgitatakse täpsemalt välja,
mispärast mõned inimesed on siis suured reisihuvilised,
teised aga mitte. Tegelikult võiks ju nii lihtsalt öeldagi,
et lihtsalt inimestel on selline iseloomujoon nagu reisihuvi,
kellel suurem, kellel väiksem aga nii lihtsalt need asjad
teadvuses ei käi, sellepärast et teaduses on
psühholoogiateaduses on välja töötatud inimeste
isiksusejoonte mudel, niinimetatud suur viisik.
Ja nüüd sellega siis püütakse kõiki inimese käitumise
iseärasusi kokku sobitada. Anu Realo. Kuidas see kokkusobitamine siis seekord täpsemalt käis? Meil oli tõesti huvi teada saada, et millised need inimesed
siis täpsemalt on kes sagedamini reisivad
ja koostöös kadunud professor Rein Ahasega,
kelle üheks huviks oli välja selgitada mobiilsuse geen
ja siis tegelikult juba päris päris hea hulk aastaid tagasi
seda uurimust alustasime.
Nii et see oli siis koostöös Eesti geenivaramuga professor
Andres Metspalu juhtimisel ja lisaks siis professor rahasele
olid ka kaasatud praegu inimgeograafia kaasprofessor Siiri Silm,
aveel, kolleegid Tartu Ülikooli mobiilsusuuringute laborist ja,
ja professor akadeemik Tartu Ülikooli psühholoogia instituudist. Nii et mida me tegime, oli üsna unikaalne
ja teadaolevalt ei ole tegelikult keegi täpselt sellist
uuringut kunagi varem teinud.
Et meil oli siis jälgimisel ligi 400 inimest,
kellest hiljem analüüsi jäi pisut vähem.
Kelle kohta meil siis olid olemas nende nii-öelda
mobiiltelefonide kasutamise andmed ja me siis aasta jooksul
2016. aasta jooksul jälgisime kõike seda,
mida siis võimaldavad need tänapäevased mobiiltelefonide
kasutus on meil nende tegemiste käitumist liikumiste kohta
öelda ja konkreetselt see andmestik on loomulikult
erakordselt rikas ja meie mobiilsuse spetsialistid
ja mobiilsus, labori kolleegid oskavad kindlasti veel rohkem
selle kohta öelda, kuid see andmestik on jah,
hästi rikas ja meie siis konkreetselt uurisime selles
konkreetses töös seda, et kui palju inimesed käivad
välismaal pikalt, nad on välismaal, kus nad käivad. Kui sageli nad käivad ja kõiki neid, selliseid
karakteristikuid ja meie huvi siis oli näha seda,
et kas isiksuse seadus, et see suur viisik,
millest just rääkisite, et kas need suure viisiku isiksuse
seadumused ja ka väiksemad nii-öelda spetsiifilisemad
isiksuseomadused võimaldavad meil ette ennustada seda,
et kui palju siis inimesed, kes käivad välismaal,
kui sageli nad käivad, eks ole, kõik need kõik need tegevused,
mida ma just mainisin Kas need ligi 400 inimest olid Eesti inimesed
või mujalt ka maailmast? Ei, need on kõik meie enda Eesti inimesed
ja nad on siis ühel või teisel viisil osad pik liitunud ka
Eesti geenivaramuga.
Nii et selles mõttes täiesti Eesti inimestest koosnev valim
selline ütleme niimoodi, et keskmine vanus oli umbes 50 aastat,
naisi, nagu tavaliselt uuringutes kipub,
bioloogilistes uuringutes kipub olema, oli,
oli ka meil natukene rohkem ja kõrghariduse
või sellise haridustaseme mõttes vastasid nad üsna hästi
sellisel Eesti Eesti keskmisele keskmisele tasemele. Ilmselt tuli nendele inimestele teha lisaks siis ka isiksuse
test juurde. Just, ja meie töö puhul oli siis selleks üheks väga
oluliseks tugevuseks oligi söök kõik need uuringus osalejad
isiksuse testi täitnud valdavalt olid kõik täitnud seal
isiksuse testi enne selle konkreetse jälgimisperioodi algust.
Nii et selles mõttes me võime öelda või kui keegi ütleks seda,
et võib-olla inimeste välismaal käimine,
eks ole, selle aasta jooksul kuidagi hoopiski mõjutas nende
isiksuse seadusi, siis noh, meie tugevus oli kindlasti see,
et isiksus oli mõõdetud, isiksuseomadused olid mõõdetud enne
selle jälgimisperioodi algust. Kas inimesed täpselt teaksid ka, mida te uurite,
et teadsid, et kui nad nüüd välismaale sõidavad,
et siis läheb nii-öelda uuringu tulemusi mõjutava teona kirja? Loomulikult see uuring on saanud heakskiidu Tartu Ülikooli
eetikakomiteelt eetiliste uuringute komiteelt
ja seal komisjonilt, nii et selles mõttes vajalikud
nõusolekud olid meil olemas.
Loomulikult uuringus osalejad teadsid, et nende liikumist
ja kõike seda, mida siis nii-öelda mobiiltelefoni kasutamise
põhjal on võimalik öelda.
Et seda, seda jälgitakse, seda kasutatakse loomulikult mitte
indid realiseeritud kujul, et loomulikult on tegemist
arreteeritud andmetega ja me ei püüdnud ühegi konkreetse
vastu ja nii-öelda selliseid eraviisilisi
või ametialasi käike nüüd paberile kaardile panna,
kuid kuid nad ei olnud täpselt teadlikud sellest,
et kuidas neid kuidas neid indikaatoreid,
mida on võimalik selle andmestiku põhjal saada,
hakatakse siis siduma isiksuseomadustega,
et nad olid üldjoontes teadlikud, kuid mitte siis kõikidest detailidest. No ilmselt mängib siin oma rolli ka see,
kas inimene tõepoolest reisib ringi suurest reisihuvist
või on tal näiteks tööalased kohustused sellised,
et ta sõidabki tihti ringi Jah, see on väga hea küsimus ja, ja see on üks nendest
nii-öelda meie uuringu piirangutest, et me tegelikult ei tea,
siis me küsinud inimeste käest, et meie uuringu selline suur
voorus ja innovat innovaatilisus on selles,
et et me ei küsinud inimeste käest, kui sageli nad välismaal
käivad ja kus nad käivad, vaid me tegelikult nägime seda
nii-öelda reaalreaalajas, eks ole, aga sellesama probleem ongi,
et me tegelikult ei tea, miks nad seal käisid. Et kas nad käisid seal niisama seiklemas
või tõepoolest olid neil seal tööalased kohustused,
aga sellele vastuseks võib öelda seda, et me teame,
et isiksus tegelikult väga oluliselt ennustab ka seda,
milliseid ameteid inimesed endale valivad,
et noh, see on väga pikalt olnud paljude uurijate huvi
ja noh, väga palju töid üle kogu maailma näitavad seda,
et ikkagi on väga selged isiksuste seadumustel põhinevad
eelistused selles osas, milliseid töid ja ameteid inimesed
oma elus soovivad teha. Nii et ma arvan, et siin võib tegelikult öelda,
et isegi kui ma ei tea, miks nad seal käisid,
siis need noh, suure tõenäosusega inimesed,
kelle töö sisaldab endas rohkem reisimist on ka juba
natukene teistsuguse isiksuse profiiliga kui need,
kes olivad sellise töö, mis ei nõua välisreis. Aha ja aasta jagu andmeid sai siis kogutud.
Kas oli psühholoogidelega midagi üllatavat
või läks kõik nii, nagu arvata oligi? Nii ja naa, selles mõttes, et mõnes mõttes olid kõik
tulemused üllatavad, sest see on esimene töö,
kus senisel viisil on jälgitud inimeste välisriikide külastust,
isiksuse seoseid nagu sedavõrd detailsel tasandil,
et varasemast.
Me teame tõesti seda, et inimesed, kellel on näiteks kõrgem
ekstra värdsus ja ka kõrgem avatus uuele kogemusele et nad
üldjuhul on mobiilsemad, et see on nagu väga hästi leidnud
kinnitust taas kord erinevates uuringutes,
küll Austraalias, Soomes, Ameerika Ühendriikides,
oleme ka kolleegidega Tartu ülikoolist uurinud omal ajal seda,
et minister näiteks Eesti noorte keskkoolilõpetajate
kavatsused välismaale õppima minna. Et need avates extra värdsus on alati väga head ennustajad sellele,
et kas inimene tahab minna välismaale õppima näiteks
välismaale elama välismaale tööle ja siis mitte ainult ei
ennusta need kavatsusi, vaid need ennustavad ka seda
tegelikku käitumist päris hästi, et avatumad ekstrewertsemad
inimesed lähevadki suurema tõenäosusega välismaale õppima,
tööle ja elama.
Küll aga me ei teadnud tegelikult seda, et kas need kas see
on ülekantav ka selliste lühemate reiside jaoks. Et kui inimesed lähevad täpselt kas puhkust veetma
või siis ajutise tööreisid, et selle kohta tegelikult
uuringuid on väga vähe või peaaegu üldse mitte.
Ja noh, teine uudne külg oligi see noori sinna mitte ainult
neid suure viisiku omadusi ka, vaid vaid täpsemaid spetsiifilisemaid,
isiksuse jooni, aga mis jäävad nende alla nii-öelda on nagu
on nagu pisut pisut täpsemad ja, ja selles mõttes võib-olla
üllatus oli see, et need suured et see suur viisik oli
tegelikult üsnagi halva ennustusvõimega. Et palju paremini ennustasid inimeste välismaal käimist
ja seal viibimist, siis senised pisut täpsemad
või spetsiifilisemad isiksuseomadused. Nii et selline isiksuse omadus nagu ekstra virtsus
ja avatus kogemusele Need küll ennustasid,
reisihuvi, aga, aga mitte nii täpselt kui mõned teised
kitsamad iseloomujooned. Me tegime kahte asja, et me kõigepealt vaatasime seda,
et kas need inimesed, kes on üldse välismaal käinud,
erinevad siis selle aja jooksul kas ühe korra,
kas nad erinevad millegi poolest nendest inimestest,
kes ei ole kordagi välismaal käinud ja kui vaadata seda,
kui palju inimesi meie valimistel üldse ühekorraga see
välismaal käinud, siis tegelikult oli see natuke üle poole,
ligikaudu 57 protsenti olid, olid välismaal käinud ja,
ja nad olid, inimesed olid, kui me lihtsalt vaatame isiksuse omadusi,
siis need inimesed, kes olid kas ühe korra aasta jooksul
välismaal käinud, nad olid oluliselt kõrgem ekster värdsuse
ja avatuse skooriga kui need, kes ei olnud käinud kuid need
erinevused muutusid mitteoluliseks, kui me võtsime arvesse
inimeste vanuse. Nii et me kontrollisime kõikides oma analüüsides inimeste vanust,
haridust ja sugu, sest need on alati väga olulised nii-öelda
sotsiaaldemograafilised näitajad, mis on seotud nii
isiksusega ja kindlasti võib ette ennustada,
et on seotud ka nii-öelda mobiilsusega.
Ja kui sooja hariduse roll oli suhteliselt väike
või peaaegu olematu, siis tegelikult vanus oli äärmiselt
tugeva ennustus jõuga võib öelda siis, et tegelikult kõige
olulisem ennustaja, sellele, kas inimene oli käinud välismaal,
mitte, ongi tegelikult tema vanus ja nooremad inimesed
reisivad oluliselt rohkem kui kui vanemad inimesed. Aga tulles selle küsimuse selle esimese poole juurde,
et, et kas siis need täpsemat või spetsiifilisemad
isiksuseomadused aitasid, siis tõepoolest kui me vaatasime,
võrdlesime neid, kes välismaal olid käinud nendega,
kes ei olnudki, ainult siis kui me võtsime kõik need vanuse,
soo ja hariduse mõjude arvesse, siis ikkagi ennustasid
välismaal käimist päris hästi see, et kuivõrd inimene on
avatud erinevatele väärtustele, mis on siis üks avatuse olo
joon või kuivõrd nad on avatud erinevatele kogemustele,
mis on teine avatuse alateema ning samuti ka uudsusjanu mis
on siis üks extra Verdsuse väiksematest omadustest,
nii et need aitasid siis tegelikult eristada küllaltki hästi neid,
kes olid välismaal käinud ja neid, kes seda ei olnud teinud. No tagantjärele tarkuses tundub küllaltki loogiline,
et tõepoolest, et kui inimene on avatud näiteks uutele kogemustele,
siis reisimine seda just just pakub, samuti reisimine
võimaldab ju suhelda inimestega, mis meeldib ekstra vertidele.
Nii et selles mõttes laias laastus tagantjärele tarkuses
vähemalt üllatust ei ole. Jah, meil olid väga spetsiifilised ja väga täpselt
hüpoteesid seatud, nii et selles mõttes ei läinud nagu
lihtsalt püüdma tuut tühjal väljal või vaatama,
et ohoo, mis nendest tulemustest tuleb, et et loomulikult me
tuginesime kandja uuringu ülesehituses, jaga konkreetsete
eesmärkide hüpoteeside püstitusest olemasolevatele teadmistele,
mis olid siis nii-öelda ülekantavad teistest analoogsetes
uuringutest ja ja kui niimoodi mõelda, siis,
siis jah, need peamised tulemused ei ole üllatavad,
vaid nad on üsna hästi seletatavad ja interpreteeritud,
mis on, ma arvan nagu mõistlik ja hea tulemus. Kas sellest mõnesaja inimese sellisest katseisikute hulgast
sai juba piisavalt andmeid ka selleks, et analüüsida,
võib-olla natuke põhjalikumalt, näiteks mul tekkis küsimus,
et kas kuidagi võib olla seotud inimese isiksuse joontega,
see, milliseid maid ta külastab, kas käib Lätis,
Soomes või kuskil Aafrikas Lõuna-Ameerikas? Ja eestlased on ikka väga rännuhuviline rahvas,
sest kui me vaatasime, et kus inimesed ringi liiguvad,
siis kokku oli üle 40 riigi, mida inimesed olid kõige peale
kokku kõikide inimeste kõikide osalejate peale kokku selle
perioodi jooksul külastanud.
Ja kõige lähemalt maad muidugi Helsingi,
Soome ja Lätti, Nendes käidi kõige rohkem naaberriikides,
mis on ka mitte üllatav tulemus ja kõige kaugem koht,
kuhu satuti oli siis Austraalia, aga sinna vahele jääb siis
veel väga palju erinevaid erinevaid riike. Ja muidugi meid huvitas ka see, et kas näiteks inimesed,
kes käivad Lätis ja Soomes, et võib-olla see ei olegi
nii-öelda nagu Päli päris välismaal käimine,
eks ole, et ikkagi ju naaberriigid ja ja lõunaeestlastel on
Lätti teinekord ka juhuslikud võimalik sattuda,
et, et satud liiga lähedal Läti piirile,
telefon juba korjab üles Läti mobiilsidevõrgu,
eks ole. Ja noh, Soomes käiakse ka palju erinevatel põhjustel,
et me siis tegelikult jagasimegi inimesed siis ka veel
erinevatesse rühmadesse selle järgi, et kas nad olid,
kas nad ei olnud üldse välismaal käinud,
kas nad olid käinud ainult Lätis või Soomes
ja siis kõik, eks ole, nii-öelda need muud maailma riigid. Ja, ja tegelikult need erinevused nende vahel,
kes olid käinud ainult Lätis ja Soomes ja need,
kes olid siis käinud ka kaugemates ja võib-olla
eksootilisemates kohtades, et need ei olnud olulised. Aa, aga see on huvitav, sest mina oleks arvanud,
et, et pigem, mida kaugemale inimene käib,
seda suurem reisi huvidolon. No ma arvan, et see ikka kehtib, et egas reisihimu ju ära ei
kao ja kui me, kui me püüame seda reisihimu tegelikult siis
isiksuse omaduste mõttes täpsustada, siis noh,
selge on see, et ekstra virtsus on väga nagu oluline oluline
karakteristik ja avatus täpselt samamoodi
ja kui me näiteks vaatasime seda, et kui sageli inimesed
reisivad sest ka see on ju oluline näitaja
või seda siis, et kui palju täpselt, kui palju erinevaid
maid nad külastavad. Et nende, nende kahe tunnuse puhul tuli ikkagi väga selgelt
välja ekstra võrdsemad inimesed üldiselt võttes reisivad
rohkem ja sagedamini ja, ja külastavad rohkem erinevaid riike.
Ja jällegi olid siis sellised huvitavad ekstra Verdsuse
võib-olla alaomadused nagu aktiivsus, sotsiaalne dominentsus,
enesekehtestamine ja, ja, ja siis ka üks meelekindluse
alaomadustest spontaansus, mis siis tegelikult ennustasid
ette seda, et kui sageli inimesed reisivad ja,
ja kui palju erinevaid maid külastavad. Et võib-olla see spontaansus ei olegi meil täna varem jutuks tulnud,
kuid see tundub ikkagi olevat selline oluline isiksuseomadus,
mis sellist reisihimu toetab. Nii et niisugused tulemused selgusid siis uuringust,
kus otsiti ja leiti ka seoseid inimese isiksusejoonte
ja tema välismaa külastuste vahel.
Ja mu vestluskaaslane oli Anu Realo. Tänases saates oli juttu Helendavatest, lagritsatest
ja reisisellide isikujoontest.
Juttu ajasid Greta Nummert, Anu Realo ja saatejuht Priit Ennet.
Uus saade on kavas nädala pärast.
Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
