Oleme Estonia kolhoosi veskis ja materjali. Miks, mis siit kivide vahelt läbi käib, on  siis kõige tavalisem oder ja teie majandis  ka raps. Kuidas nüüd see? Oma tehtud selline jõusööt piimatoodangule peegeldub. Otse numbrilised arvud meil puuduvad praegu,  kuid tunne on, et ta siiski aitab säilitada sügisel  piimatoodangut meil sest osa lautasid ja farmisid annab meil  praegu kuskil 13 pool kilo päevas piima lehma kohta tuleb  nendest farmidest, kus saavad rapsiga rikastatud jõu sööta. Ja millises vahekorras seda siis odrale panete? Praegu paneme teda odrale kümme-viisteist protsenti teravilja. Kaalust. Saavad nüüd seda ainult lüpsilehmad või teised loomad ka. Ei lüpsilehmadele söödame me tänavu aasta esimest aastat  kuid möödunud aastal proovisime teda sööta juba vasikatele  ja sigadele ja arvame, et esmajoones peakski ta kasutama  just vasikatele ja sigadele. Kas nüüd igas veskis on võimalik siis rapsi jahvatada? Igas veskis vast ei ole, see peab päris korras veski olema,  kus rapsi saab jahvatada, sest on karta,  et ta võib jääda terveks. Ja meil on teine veski veel majandis. Valtsveski, kuid seal me rapsi jahvatada ei saa,  siin on kiviveski kiviveskis. Jahvatame rapsi. Ja tänavu on see kogu siis teil juba selline,  et on ikka söödana täiesti arvestatav. No tänavu aasta saame jah, söödaks kasutada 150 tonni rapsi. Möödunud aastal oli nii katseks ainult 15 tonni kuid  selle 150 tonniga saame rikastada jah, umbes 1500 tonni. Jõused. Milline on nüüd siis teie, kui sootehniku seisukoht on,  näiteks kui palju seda oleks teie majandil vaja? Kaugem perspektiiv on meil niimoodi, et 10 protsenti  teraviljast tahaksime kunagi kasvatada rapsi.
