Veetee Narvast Pärnusse on kilometraažilt oma ekvaatri ületanud. Juhtus see loodusliku tulevärgi saatel kavastu arva juures vihmavarju,  sool. Emajõel Kärevere silla lõunapausil vaatamata vaiksele  voolule on veejõud suur ja vastuvoolu kühveldamine sundis  meid mõtlema võimalike abivahendite peale. See on ühe Emajõe pilaadi tavaline tööriist pael külge  ja väikse paadi külge kõmm toriga, mis mootoriga ilma  mootorita ja mis läheb allavoolu, seda ei maksa visata. Ja siis tuleb nöör pingul hoida, et nad seda enam lahti  saaks võtta. Peaasi, et neil ei ole kirvest ka sellega midagi muidugi  läbi raiuda, vandi raiuda. Sellise asjaga me saame hõlpsasti Võrtsjärve välja. No aga ma arvan, et Liisi eesmaale siia väike vihje  ka ette vajutust. Toetab küll häid mõtteid, aga kuna meil on veel üle 25 kildi minna,  siis tuli oma akud täis laadida ja edasi uhada. Järgmine koht, kus tee jõe äärde tuleb, on rekust lippa. Sinna on 18 kileti. Aga meie tänane siht on sealt veel edasi asuv palupõhja. Olime tunnikese sõitnud ja oli aeg seljas jalutus pausi jaoks. Selliseid asju tuleb teha võimalusel seal,  kus on, mida vaadata. Näiteks tutvumine šoti mägiveiste hierarhiaga. Vaatamata oma kuni meetrise sarvedele ja kuni  üheksasajakilosele kehakaalule on šoti mägiveised pigem  sõbralikud ning nende karjahierarhia paigas. Kuigi neil on hinnanguliselt kõige armsamad pikkade  ripsmetega silmad veislaste hulgas, ei läinud me neile pai tegema,  vaid jätkasime oma kulgemist ning tõdesime,  et Emajõgi pakub rahvusvahelist vaadet. Või õigemini siis ikkagi nii nagu meil Peipsil sai kokku lepitud. Ärme ole alandlikud, nii ilus originaal asub Eestis  ja nimeks on tal Emajõgi. Liikusime edasi rutiiniga, tunnike sõit ja puhkus,  aga see tund tähendas kolme kilomeetrit,  sest lõunatuul pressis võrtsu veed kõik Emajõkke  ja voolukiirust oli näha juba Mägiveiste juures. Õnneks algas siit oaaside piirkond. See tähendas seda, et jõe järsemates sisekäänakutes on  vooluvesi hoidnud puhtana liivaribad ehk paradiisi rannad. Ühel sellistest tegime pikema puhkepausi  ja kraamisime lahti oma santsukasti, kus muuhulgas  ka Jarmo toodud suitsulinask. Linnas ma ürgne kala. Väikesed pisikesed uud. Aga liha on hästi palju. Liha on niisugune mõnus sikke, kummas. Sa oled söötnud linas käit enne. Aga ühe korra? Siis ta ei olnud suitsetatud. Toores. Kolm. Linaskit süües tuli Martinile meelde üks kasulik kalapüük. Aga forelli saab püüda ka teistmoodi. Sul on vaja jõhvikaid. Lähed vette, seisad seal, viskab. Jõhvika ette, forellil on tegelikult selline asi,  mida keegi eriti tea, et kõik, mis on punane,  see rabab nagu loll seda. Ja nüüd sa pead ära tabama selle hetke, kui seda raba,  see on hapu. Ta paneb silmad kinni, kahmad kohe välja  ja tuleb, aga põhiline asi paneb villane kinnas kätte,  sest muidu ta on libe korrata. Ja nurtu õest ma olen püüdnud seda, ma ei tea,  kui palju jõhvikatega. Mina ei usu. Me peame Enam-vähem profile kalamehele sa rääkisid. Ta vints, peaaegu kuulus ja ei uskuma siis,  kui nägi, et kõik hakkasid naerma, siis tasa mul pärast  peksa anda selle eest. Enne liikuma hakkamist käisime ja vaatasime üle  ka ühe kuulsaima taime, mis Eestis laulu sisse pandud. Minu meelest on see kassitap. Ilusa õiega kassitap võib aias olla paras nuhtlus oma  viiemeetrise sitkete juurtega. Lugesime botaanilise kõrvalepõike ja snäkipausi lõppenuks  ning hakkasime vaikselt Martini poolt meisterdatud pillaadi  konksu välja kaevama, sest kell lähenes seitsmele  ja meil oli ees veel 20 kilti, mis arvestades meie reaalset  liikumiskiirust näitas arvatavaks saabumisajaks palupõhjale  kell kaks öösel, aga palupõhjal ootas meid juba paari tunni  pärast uus veeteeline ja tonkapüük tekkinud ummikust aitas  välja ja. Seda on peale hüpake peale. Ma pole ka noor enne sellise ametis näinud Ma arvan, et oli hea valik Ilma selleta ei olnud sõna saanud. Olime nagu lapsed lõbustuspargis, sest keegi meist ei olnud  enne emajõel 70 kilti tunnis liikunud. Saime tagasi graafikusse ning lõpukilomeetrit,  tulime väärikalt oma rohelise Põhja on oaas keset suurt inimtühjust ainukene asustatud  punkt Emajõel Kärevere ja Võrtsu vahel. Inimene plaanib, jumal jumal, arvad. Ja täiega tegelikult oleks kaheksa kohale jõudnud. Aga samal ajal see on ikka kahe päeva oleks tulnud ära,  jah. Ma pole kunagi vaadanud jõge sellise pilguga,  et see võiks olla ringrada. Jälle uus kogemus ja neid me ju siia otsima olimegi tulnud  tänu Tianusele meid graafikusse tagasi aitamast. Meie tänane peatuspaik on palupõhja looduskool,  mille hoovis me oma laagri lahti lõime. Öise tonka püügini oli veel aega ja selle sisustasime  loomulikult maiustamisega. No millega kostitad neid siis kits 21.-st aastast pandud  konservi ja lastud ja tehtud kõik järvaväe. Sinu lastud minu lastud minu ja naise konservi pandud sõbra kaanetatud,  aga põhimõtteliselt kõik toimub ühe tänava otsas. Ja. Seaga pooleks. Nüüd ma olen punane, ma näost Jeesus reis. Kurat, hea. Jube hästi mõnus, tihke nagu iiris komm. Kui te tahate sealihakonservist saada midagi väga head Kes aga soovib täpsemaid juhiseid, siis meie sotsmeedia  kanalitest saab kindrali kitseliha konserviretsepti. Meie päevateekonna pikkuseks tuli pea 47 kilomeetrit,  millest ligi poole liikusime kanuuga. Tänane päev oli nagu Ameerika mäed. Et see kanuur, hetk, vastuvoolus, see oli ikka karm noh. Selles suhtes, et ta ei olnud väga raske,  aga lihtsalt see maa ei lõpe otsa, sa jõua lõpuni. Siis tuli kaater, ma ei ole elus sellise kaatriga sõitnud. Jõe peal ammugi ei ole ja tuleb välja, et Emajõgi on nagu ringrada. See oli päris vinge. Ja selles suhtes oli ka Ameerika mäe kaatri sõit ise,  vaid kord olid siin ja siis oli juba seal. Ja siis me tegime veel edasi ju kanuud. Ja pärast seda kanuu oli tegelikult ka ikka väga äge veel. Ikka oli väga äge. Aga meie päev polnud veel kaugeltki läbi kogenud kalapüüdja  Lea ning tema noor kolleeg Hanna Liisa valmistasid ette öist püüki. Meie püüame täna põhjaõngedega sellepärast et vaata öisel ajal,  nüüd juba varsti pool 10 vist läheb väike looja,  et siis valgust jääb vähemaks, me ei näe enam näkkamist ja,  ja sellepärast me paneme vette põhjaõnged. Tähendab, see on juba natukene keerukam püügiriist  ja selle jaoks on juba vaja siis endale soetada harrastuspüügiõigus. Kalaluba.ee, mida me siin jahtima läheme? No Emajõgi on teada-tuntud latika jõgi, et latikas Emajõe kuld,  põhjaõngega võime saada nurgu võime saada  ka särge, võime saada ahvenat. Palupõhja looduskool asub kunagises palupõhja koolimajas. Lea on koos Tartu loodusmajaga siia toonud sadu  ja sadu lapsi kalastuslaagrisse. Eesti loodushoiu korüfee Artur Toom on öelnud,  et laps, kes võtab sõbraks looduse, muutub hingelt paremaks ja,  ja tõesti, me näeme siin nendes laagrites,  et sellised väga lärmakad ja, ja käratsejad ja,  ja jooksjad, poisid on seal, tead, vahivad seda korki ja,  ja muutuvad nii kukununnudeks, et lust vaadata. Ootasime hämardumist, et teada saada, kuidas kalapüük meie  taoliseid rüblikuid taltsutab. Püügikoht oli veidi ülesvoolu sadamas. Mulle meeldib püüda nende korvidega. Et sa paned selle korvi seda peibutussööta täis ja,  ja siin on, ütleme, see on nüüd mingi 60 sentimeetrit see  lips siia, läheb siis tõuk otsa ja, ja siis on see sööt,  see peibutussööt on siinsamas nende tõukude lähedal. Peibutussööt on selline, mida ka ise suure näljaga võiks  süüa purustatud kuivikud, riivsaia seemned,  mis omakorda segatud veel melisisiirupiga. Seda nalja, mis inimest päris sööta suhu pistma ajaks ei  tahaks ettegi kujutada. See on nüüd, kes on näinud, et on jäänud mingi mingi toit  kuskile nagu pikaks ajaks seisma, kärbes tuleb,  muna muneb sinna peale ja vot need ussid on need,  mis siis sealt munast välja tulevad. Jälk laibakas. Õite mitu ta. Ma panen jah, siia paraja puntra, et, et see oleks nagu  sellele kalale siis nagu atraktiivsem natukene. Ja selleks, et noh, et me pimedas maha ei magaks,  seda võttu, paneme otsa siia, sellised. Kellukesed. Kenasti püügi alguseks saabus otse suviselt Ukuaru  etenduselt uus veeteeline pääru kes sarnaselt Joelile  ja Martini le oli tonka püügiga enne juba kokku puutunud. Lea tegi minusugusele võhikule rida kasutamise põhitõed selgeks. Aga nüüd sa võtad selle näpu alla, teed looga lahti. Ega see miskit keerulist pole, viske suuna võtad käepidemega,  viskab üle pea ja vaatad, et kaldalt lisasööta kaasa ei haagiks. On korras, sektor on tühi. Tuld. Mulle meeldib see, kui viskad õnged sisse  ja siis hakkad ootama ajad sõbraga juttu. Ja siis, kui hakkab helisema See on see, mille, mille, mille pärast nagu nagu käia,  et niisugune vahva protsess. Kuule, see võtab siin, kelle oma see on? Lemon, sinu oma on see või muudkui keri ja mine sinna lähemale. Kas sa tunned, et kala on otsas, on? Oi kala otsas, aga väike. Ja no kuule, palju õnne. Kuule, aga laseme ta ruttu tagasi, sest. Aga see ei ole latikas, see on nug, nurg,  nurg ja. Nurg ja latikas on väga sarnased kalad. Latikal on see suu, ta tuleb nagu torujalt tuleb hästi välja  ja latika silm on väiksem kui nuru silm. Nurg on niisugune punnsilm. Liike peab sellepärast tundma, et osadel liikidel on keelud,  noh, latikal näiteks on alammõõt, mis Emajões on 35  sentimeetrit murul ei ole alammõõt. Aga latikal on? Vana sule tanne. 12 ehk aastat juba. Kala naine jah, võib-olla seitse. On osa. Ja see ei ole väike asi. No see on nüüd natukene suurem juba ja. Esimene kala täna õhtul, aga mitte, esimene turb elus. Minu jaoks on see esimene turg elus. Sa saad nüüd vist päeva väiksema kala tiitli  ja kala. Vahepeal nüüd viimastel aastatel pole jõudnud  ega kursavend Kaspar Velberg ja me oleme väga omajagu. Tema on väga kirglik. Me oleme käinud ikka igal pool, aga aga mul isal on need  ajaloolised võrgu võrguload. Seal Lääne-Jõesuu lahes võrke on küll väga palju pandud. Nüüd on. Kui lähed hommikul võrke välja nõudma, siis, Siis ta on veel nii vastik ka, et ta ootab su ära seal võrgu  juures ja, ja siis ta näitab sulle, näitab sulle veel,  kuidas Ta kõige suurema kala vahetult. Enne sööb ära. Mitte võrgust, ei, ei, ta ikkagi rebib selles mõttes see võrk,  mis meres on, sealt ikkagi rebib hammastega välja teha. Vahel sööb nii, et vahel on pead sees näiteks  või aga ta võtab ikkagi kõige paremad kalad  ega see, kui kogred ja need ta jätab sisse. Kui ta ikka nagu tilisema hakkab, siis tõmbab adrek üles siis,  et noh Oot, oot, millised sul olid sellised sellised silma vahe  sellised sest et siuksed olid sellel teisel mehel mul? Aga tegelikult polnudki kalade kogused ja suurused olulised. Oluline oli see meeleolukalt veedetud aeg. Suur tänu leale ja Hanna Liisale. Meie liikusime tagasi maja juurde, et veel veidi kalajutte rääkida,  taustaks iginoor Uku Aru vals. Täpselt nädal aega tagasi lükkasime oma parve Narva  veehoidlas vette. Siiani on veeteelisi edasi aidanud seitse erinevat veesõidukit,  mõni rohkem, teine jälle üürikesemalt. Täna lisandub veel kolm. Võrtsuni on palupõhjast veel veidi üle 11 kilomeetri  ja selleks teekonnaks oli Martin kaasa ja võtnud ühe  arhailise aparaadi. See on nüüd see rubriik tervitus e Arturile. Sõber, kes laenas mulle süsta 20 aastat tagasi. Ei tahtnud tagasi. Siis ta ütles, hoia seda enda käes. Ma olen temaga ikka. Mõnedki matkad ära teinud. Aga viimased 10 aastat on ta mul lihtsalt lae all seisnud kuuris. Ja rotid ei ole ära söönud. See on lihtsam, kui. Poest ostetud seinakapp kokku panna. Või pea kõik on tugevdatud. See käib tal ümber selle karkassile aga muidu on see minu  meelest üsna selline geniaalne lahendus. See on praegu Hea vabandus, et me ei oska, me ei oska midagi teha,  me tahaks hullult aidata, me ei oska. Siin on määrav iga väiksemgi mutter ja tift. Korraks tekkis juba kerge segadus, sest üks mutter oli Milleks on milleks on inimesele tehtud suu,  selleks seal seal mutikaid? Hea, et niigi läks. Selle lego kokkupanek võttis 40 minti. Loodetavasti tasus ka ära, sest veepidavust pärast viimast  kasutamist Martin kontrollinud ei olnud. Ei häda üks väike auk küllast üritust ei takista. Teibiga saab kõik. Lõpuks on see nagu see õhupalli põrsa saat,  mis vanasti tehti. Ma ei saanud seda mitte kunagi valmis, mul ei olnud kannatust. Lisaks kokkupandavale läks vee peale ka tema vend 21.-st sajandist. Musta eelis on see, et alati saab teist meest süüdistada. Et käisid sinu pärast, käisime ümber, aga istuge sisse,  pange jalatoed paika, parale kaugusele. Kuhu istub sisse lähete, panete nüüd peaaegu nii,  et ujub. Üks hoiab kaldalt kinni, teine ronib sisse,  istub sisse, siis see, kes sisse läks, katsub ise hoida tasakaalu. Alustuseks on hea start ja siit kaldalt,  et nad natuke lükkan käega lihtsalt keritada ennast lahti. Et siis pärast on juba, kui see tasakaal on rohkem käes. Keegi esimesena ümber, siis on. Usume jätkuvalt režiimil tunnike sõitu, 10 minuti puhkust. Üsna tubli lõunatuul meie elu kergemaks ei teinud. Mida lähemale võrdsule, seda tigedam vastuvool  ja tuul olid suurvee ajal, kui Pedja jõest tuleb vett  nii palju peale, et Peipsi ei suuda seda enam vastu võtta,  muudab Emajõgi oma esimesel kuuel kilomeetril suunda  ja voolab võrtsu poole. Praegu seda lootust ei olnud. Siit alates liikusime edasi mööda piiri,  sest alates Pedja suudmest on Emajõgi Viljandi  ja Tartu maakonna piiriks. Pärast pedja suuet tegime järjekordse peatuse. Hoopis teised lihased töötavad seljale, hakkab. Ala seljale hakkab. Siin on mingi kõõlus, valu. Üle midagi, kurat, hea on olla noor. Selve vaatasime ringi, siin oleks olnud päris mahelaagripaik,  maapind on juba tugevam ja kui kirves on,  siis lõkkepuid leiab ka siit. Jõudsime sujuvalt tagasi viikingiteni. Pääru rääkis, et pärast viikingite sarja filmimist oli igale  osatäitjale kingitud plastmassist viikingi kirves kena suveniir,  mille ta pahaaimamatult käsipagasisse pani. Okei, nüüd kui te seal lahti teete, see näeb väga kole välja. Väga kole välja, aga see, aga nad võtsid ära,  mul selle võtsid ära, võtsid ära last massist,  kirve ja Ryeneer. Kurat, ma vaatasin, pärast ma kirjutasin ka,  aga noh, ega see. Pool teed oli tuldud ja tegime süstavahetuse. Martin oli pannud kokku pandavale nimeks vilgas  ja tõepoolest kokkupandav lippas kuidagi paremini. Äkki läheb meil ka jõudlus paremaks? Vaata. Märratsed. Proovi nii või proovi ka ma seda tüüri, ma ei saa üldse  sellest mitte midagi aru. See nii vahetust ära, jah. Need olid siis mõlemal süstal, nimed, vilgas  ja psühhopaat. Ohtlik kombo. Mida lähemale võrtsule, seda aeglasemalt kõrkjad kaldal  selja taha jäid ja vaatamata sellele, et psühhopaate allunud  käsklustele liikus nüüd kollane väledamalt siin pean ilmselt  endale tuhka pähe raputama. Süst kui selline ei olnud lihtsalt täna minu sõu. Veerand tee peal, siis nüüd siin lõpus, siis vahetasime  positsioonid ära. Martin ütles, et ei. Ta peab ka proovima. Kuidas ikka ei saa nii raske olla. Mul oli varsti väga piinlik juba, ma tahtsin koju. Väsinud, aga rõõmus. Esimene süsta kogemus sul ja süstaga ma ei olnud tõesti  varem sõitnud ja sporditunne oli. Eriti raul, eriti see lõpuots läks spordiks,  lõpuots läks tõesti spordiks vastu voolu,  siin on lõpuotsas, on see voovingem ka veel? Viimased ma ei tea, 500 meetrit. Veri ninast alla. No ei liigu edasi, kütad küta küta. Tegelikult on süst üks väle ja hästi manööverdav aparaat. Nii räägib varasem kogemus, aga täna olid kõik parameetrid  kuidagi viltu ja aerutamisest oli ka tiba kopp ees. Oli aeg võtta appi kalepurjekas. Purjekas kui selline on saanud nime sellise traalmõrra järgi,  mida siis veeti selle purjeka külje peal. Et noh, nende hiigelajad olid ise kuue-seitsmekümnendad  eelmisel sajandil. Nii ja veel ja noh, tegelikult nad siin võrtsu peal  hakkasidki levima alles 1900 kahekümnendatel. Lisaks kasutati sellist tüüpi purjekaid ka Haapsalu lahel,  et seal samuti on selline madal ja kale purjekas on hästi  madala sügisega. Nüüd ma saan aru, me läheme Lauraga sõitma,  kes mulle meeldib, kui ei pea, sellel pole naerukohtagi,  nii et see on väga julge siia peale, ma tahan tulla. Eesti suurim siseveekogu võttis meid oma sooja tuulisesse  ja pilvisesse embusesse Emajõel. Rahmeldamine oli akud tühjaks tõmmanud. Silvia abikaasa ning Laura kapten Ivo vanemate püütud  ja prepareeritud angerjas saabus just õigel ajal. Meie on Võrtsjärve angerjas markeeritud. Ja suitsutatud? Lisaks veel latikakonservi ja muid dilikatess  ja raske on see elu. Kui esimene nälg kustutatud, siis hakkasime purje üles sättima. Nagu Silvia ütles, siis kaled on madala süvisega. See omakorda tähendas, et lisaks purje ülestõmbamisele on  vaja alla lasta ka svert. Kui Boniol käis nööris tõmmates siis Laura oma vändast aga  laev juba tublisti suurem. Looma oled praegu siis? Väiksem. Kuna Võrtsu veetase kõigub tubli amplituudiga,  siis ainult kaardi järgi on suurematel alustel siin  keeruline sõita ja Kaja lood on hea abiline. Täna me oleme circa 20 sentimeetrit madalamal,  kui kaart näitab veeseisuga. Ja, ja suve lõpuks kuskil seal septembris võib see olla  isegi juba pool meetrit või rohkem. Et väga kuumadel suvepäevadel, kui veetemperatuur üles läheb,  siis nad ütlevad, et kuskil poolteist sentimeetrit on  ööpäevas koguni olla aus. Mis? Vee kõikumine. Ütleme selline poolteist meetrit on sisuline keskmine kõikumine,  mis ta siin üles-alla käib kevadest sügiseni. Aga see, see kevad oli selles mõttes nagu hea,  et vett oli palju. Et siis vee seis on oluliselt parem kui tavaliselt  selle sellisel ajal. See on meile hea uudis, et see aasta on vett natuke rohkem,  et siin tänas, silmas on võib-olla isegi ige näha. No natuke ilmselt näha, aga noh, ilmselt ootab teid ees  ikkagi väga palju jalgsimat ka selles mõttes. Aga see kalepüük, mismoodi see käis siis kale mõrd,  mida siis selle purjekaga traaliti purje jõul see mõrd lasti  laeva külje pealt sisse. Üks ots oli seotud ninas. Me ei räägi siin ahtrist ja vöörist magedas vees,  meil siin võrtsu peal räägime ninast ja pärast. Et see ongi nagu suhteliselt eest otsese tagantnurgast kinni,  siin on juhtlauad, mis veavad selle suu lahti  ja siis see jooksebki niimoodi kotti, nagu kogu see kala. Sedasi triivides ja mõrda mööda põhja lohistades elatist teenitigi. Kuna oldi tuulearmul, siis oli see protseduur aeganõudev,  sest vastutuult liikudes peab ju paut. Ja. Käibki ja sellepärast oligi niimoodi, et vanaema mul vanaisa  võib-olla ei näinud paar nädalat. Polnud tulnud, sest et ei olnud tuul. See oli hea, oli, tuul oli vastu, oli vastu,  et nagu sa siit raalisidki lõuna otsa ära  ja tuulega. Juba päeva alguses selgus, siis meie hulgas on kaks male entusiasti. Martin mängib sõbraga üle neti ja äärul on malelaud auto  põhivarustuses aga ei ole kindel, aga vabalt võis olla see  esimene malemäng Laura pardal. Kumb jääb peale, kas kindral või näitleja,  selgub juba järgmises saates. Kuidas? Ivo isa, tehtud angerja supp siin ka seda angerjat ei saa,  siis on ikka väga nadi küll. Tõmbame. Tempo maha ning taastume ja saame targemaks. Päru pistab käe piraate akvaariumisse. Uus veeteeline elerin. K sti ka, et nad ei teaks. Metelpäästekoerad. Ning mõndagi muud juba järgmisel korral. Kogemata vaata, said välja ja nüüd ma lihtsalt surengi siia.
