Haapsalu kolledžis oli algusaastatel päevaõpe,
kus õppimine oli üliõpilase jaoks põhitegevus
ja koolist tuli kohal käia igal nädalal.
25 aastat hiljem on ajad muutunud ja nüüd on kõigil
erialadel sessioonõpe, mis on mõeldud pigem tööl käivate
inimeste jaoks.
Kolledži direktor Heli kaldas leiab, et regionaalne kolledž
pole siiski oma tähtsust kaotanud. See, mille me täna siia maakonda toome, on õpe,
on tasemeõppe väga erinevates valt kondades,
aga ka väga oluline on õpetajate täienduskoolitus,
mida me läbi viime.
Väga olulised on ka mikrokraadid, mida me õige pea kohe käivitame,
nii et me saame olla lähedal siin oma inimestele selleõppega. Kolledži juures tegutseb äsja kümneaastaseks saanud
terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus,
mis tegeleb teadustööga.
Kaldas leiab, et kolledžis olevaid teadmisi tuleks koostöös
ettevõtetega senisest enam ära kasutada.
Üks võimalus, kuidas ettevõtetega koostööd teha,
oleks näiteks mikrokraadid.
Heligaldas. Kas see on ettevõtetega nagu üks väga selline konkreetne koostöökoht,
kui temal on vaja ühte spetsialist ja temale ära õpetada ta
näiteks poole aastaga mingisugused väga konkreetsed kaks,
kolm mai tea ainet või, või, või, või teadmist,
oskust, siis ta saab tulla meie juurde.
Me saame ühiselt selle selle mikrokraadi koostada
ja nemad saavad väga kiire õppija. Haapsalu kolledžis on praegu neljal õppekaval kokku umbes
250 üliõpilast.
Tänavu avab kolleks pärast kümneaastast pausi taas ka magistriõpe,
kus loodi uus õppekava, mis keskendub sellele,
kuidas vanemaid inimesi paremini kogukonda kaasates nende
oskusi ära kasutada.
Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.
Haapsalu.
