Euroopa teadusuuringud näitavad, et puukidega antud
haigustega seotud riskid on eriti kõrged just
linnakeskkonnas kuna sealsetel piiratud rohealadel käib väga
palju inimesi ja liikidevahelised kontaktid on tihedad.
Tervise arengu instituudi nakkushaiguste uuringute osakonna
juhataja Julia Geller. Üldiselt üle Euroopa, et kui võtta enam-vähem eesti
linnadele sarnaseid riigid sarnaseid linnas siis on nii,
et puukide arvukus võib-olla isegi linnaaladel suurem olla. Linnades on natukene soojem ja puugid elavad külma aia
hõlpsamini üle.
Parkides elavad närilised ja linnud pakuvad puukidele head äraolemist. Linnades on inimeste tegevus tihedam seniski just inimestele
kohtudes seal nakatunud puugiga või üldse koogidel saada
puugihammustuse on kõrgem kui kuskil metsas või,
või põlluäärtes sellisest nii-öelda klassikalistes kohtades,
mis inimest on assotsieerunud koodiga puugihammustusega. Viis aastat tagasi tegi tervise arengu instituut ka Tallinna
parkides pistelist kontrolli.
Toona leiti palju puuke vabaõhumuuseumi ja loomaaia
territooriumitelt ning Pirita-Lükati terviseradadelt,
hirvepargist aga üllatavalt vähe. Seal eriti puuke ei olnud, parkla on suuremate teelõikudele
nii ümbritsetud, et loomade kooslus on seal võib-olla väiksem. Tänavu on plaanis linna puukidele süsteemsemalt läheneda
ning haaret laiendada kogu Eestile.
Teadusuuringu esimene etapp, Pongorje kohtade kaardistamine
ning selles osas ootab tervise arengu instituut
eestimaalaste abi.
Kõik 47 linna ühe hooajaga ilmselt siiski kaetud ei saa,
aga avalikus ruumis olevaid haljasalasid parke,
kalmistuid, terviseradu, piklikku paiku. Spordirajatisi võib teadlastele välja pakkuda aadressil puugiinfo,
et tai.
