Täna olen ma loodusega eriti vahetus, tihedas kontaktis,  lausa osaduses. Minu jalad toetuvad ürgelemendile, maa, minu ala keha  paikneb teises elemendi, vesi, ülakeha aga kolmandas elemendis. Õhk ka neljas element, tuli on siin olemas,  ehk ei paista kohe välja. Tuli lõõmab minu rinna sees. Ühendus emakese loodusega oleks veelgi vahetum,  kui ma seisaksin siin ilma kummipükste ja lipsuta täiesti  alasti aga siis oleks minu lips läbi ka juba enne saate lõppu. Niigi on vilu. Sooja annab mulle liikumine, see pole küll teab  mis ilukõnd, vaid rohkem ukerdamine, kakerdamine,  aga õnneks ei kakerda ma looduses üksi. Eesti veekogudel võib kohata olendeid, kelle rahvapäraseks  nimetuseks ongi kakerdajad. Rabajärvel ujuv punakurk, auride paar on pilt,  mis kuulub ainult põhjamaa maastikku. Hästi näeb. Ikka alati elamus, eriti kui kuskil nina alt peaks juhtuma,  et mööda ujub, et ilmselt kui soomlased seda juttu rääkida,  siis nendel on see nii tavaline nähtus, et ei paku mingit huvi,  aga meil siin ikka. On põnev teda vaadata iga päev lähedalt ei näe. Pesitsemiseks eelistavad kaurid, üksildasi metsa  ja raba järvi. Oma pesa teevad linnud vahetult veekogu kaldale,  et saaks pesast otse vette liuelda. Teada on ainult üks kindel pesitsusjuhtum Eestis 1947.-st  aastast pakasärve rabat. Aga ta on jah, pesitseb millegi lähedal,  nüüd Soomes on ta juba suhteliselt tavaline audelind,  aga meil ta pesitsema pole jah hakanud. Punakurk Kauri eristab järvekaurist punane kurgualune. Kaur kutsus vanarahvas kakerdajateks, kuna nende osavate  ujujate ja sukeldujate kuival maal liikumine meenutab kakerdamist. Nende põhjamaiste lindude järgi on oma nime saanud  ka kakerdaja raba. Aeg-ajalt ikka üksikuid ka punakurkaure. Maikuus võib-olla isegi juuni alguses nähakse,  aga need tuleb ikkagi läbi rändajaks lugeda,  võib tekkida tõesti arvamus, et noh, kui juba sinikaeltel on  sel ajal pojad ja mõned võib-olla juba päris suured,  kui nähakse samal ajal mõnda muud veelindu,  siis kiputakse arvama, et äkki ta siis kuskil siin pesitseb,  aga tegelikkuses on ju lood nii, et põhjas,  kus nad tegelikult pesitsevad, seal on sel ajal veel lumi maas. Nad rändavadki hiljem. Kopsaka kerega kaur maapinnalt lendu tõusta ei jaksa. Lendu tõusmisele eelneb hoojooks mööda veepinda,  et tiibadele tuul alla saada. Hoolimata vaevalisest lendutõusmise protsessist tuleb rabas  pesitsevatel kauride lennuretki tihti ette võtta. Vana kaur nagu teisedki kaurid on kalatoidulised ja,  ja kui ta rabajärvel pesitseb, kus kalu on õige vähe toitu vähe,  siis tegelikkuses ta saab seal väga hästi hakkama,  aga ta käib kümnete kilomeetrite kaugusel hoopis merel  või mõnel suuremal järvel toidu järel. Eestis on rändajal punakurkaure merel tihti näha. Jäävabadel talvedel jääb Eesti vetesse kuni paarkümmend 1000  kauri talvituma. Muidugi ta talvitub ka meie vetes. Jäävabadel talvedel võib kaugel avamerel mõnel aastal  tuhandeid linde näha. Ega nad väga kaugele ei lähegi. Kui nad siin pesitsevad, mõista ainult pisut põhja pool  Soomes kogu Skandinaavias ida pool Põhja-Venemaal  siis piisab sellest, kui on vaba vett. Et tegelikkuses. Jäävabadel talvedel võib Liivi lahel tuhandeid linde talve  veeta ja noh, kui on külmemad talved, siis  ega nad Taanis väga palju kaugemale ei lähegi. Ei lähe meiegi teab kui kaugele vaid küünitame kava Eesti  idapiirile ja vaatame, mis sealt tuleb. Peipsi põhjakaldal Vene piiri ääres voolab jaama jõgi  kohalike kõnepruugis truuga, kulgeb mööda Narva jõe kunagist rännuteed. Nii ongi vene päritolu sõnast ruuga hakanud tähistama. Vanajõgesid. Loodusteadlastele on kaitsealune Struuga ala hindamatu  väärtusega uurimispaik. Soolog Nikolai Laanetu tuli struugadele jõe  ning järve karpe otsima. Aga veel enne, kui karpide püüdmiseks vajalik varustuski  kokku pandud, satub ta juba Saarma jälgedele. Kombeks niimoodi kraapi nikus. Teha sinna junni otsa näed sinna ja see kusnud. Ja kui seda nüüd vaadata, siis emane loom olnud. See on harva, on niisugused juhused, kus,  kus on ekskrement ja siis on pissimise koht,  on eespool isa selle palju kaugemalt, et selles mõttes on  võimalik selliste kohtade järgi ära määrata sugu. Saarma jäljed nähtud, asume eesmärgi kallale,  ent erinevalt Saarmaast pole karpidest selles kohas jälgegi. Pika ridva otsas oleva kahva abil jõepõhja kraapides saab  Nikolai saagiks vaid muda ja veetaimi. Kolmandal katsel jäävad püünisesse siiski  ka esimesed elusolendid. Kas siin on mingid mingit elu hästi? Ja ematigu ja siin on, nüüd näed. Peipsi järve üks tavaline. Rändkarp sena polümorfa, no see on siin hästi-hästi arvukas  ja siis siin väikestest on nüüd näha, see on see pisiidium  ja siin on kõik herneskarbid. Nüüd need. Esimesed karbid on niisiis käes, aga saak on siiski kesine. Loodetud jõekarpe ei jäänud kahva mitte ühtki. Nikolai otsustab Strugat mööda Narva jõest kaugemale liikuda  ja uuesti proovida. Peale muda ja taimede ei paku aga jõepõhi siingi mitte  midagi uut. Mis neil üldse vaja nad toime tuleks omadega? Karpidel on ikka vaja sellist enam-vähem vaba vaba vee põhja,  kus ta saab. Toitu, aga siin on noh, taimestik katab täiesti kinni selle,  selle osa, see on mudakukk, nüüd. Ka ka selline toit end rikaste veekuude ja mudaste põhjadega  ja taimestiku rikaste. Veekogude liik puhtalt. Pärast paari tühikatset juhatab kogenud loodusemees paadi  jõe äärsesse roostiku ning siin kostab kahva ümber kallates  juba palju lubavat klõbinat. Esimene suurem karp on käes. See on nüüd suur järvekarbiga väiksem eksemplar siin jälle  sinu sõber, ema, tigu. Vara neid ema tigusid on, näed siin päris päris priskelt,  sest ta põhiliselt on selle roostiku roostiku varte küljes  ja mis ära surevad, need jäävad siis jõepõhja. Ja. Siin igalpool, et kohavalik oli õige, näitavad järgmised proovid. Nüüd ei jää kahva mitte ainult karbid, vaid muudki põnevat. Tahad proovida? Loo soome. See on tatratoit. Kas ise ei sööks seda või? See on juba suhkur. Õudselt mõnus. See on nüüd harilik järvekarp. Uue nimega on na don Anatina. Aga vot see on väga Kehvasti kasvanud suur järvekarp kui vaadata nüüd elupaiga valikut,  siis piklik jõekarp võib elada palju mudasema põhja kui Kiilis. Kilias on enamasti kõva põhjal ja siis hästi kõva põhja ga  on muidugi see paksuseinaline ja eba pärlikarp. Ta vajab ka sellist kabedamat pinnast. See on nüüd kiilas jõekarp. Ta on paksem ja, ja kiilukujuline. Aga see võib vabalt olla ülemineku hübriidne vorm. Mõned sa korjasid nüüd purki, kas need on väärt lähemat uurimist? Ma võtan need kaasa selles mõttes, et saada sellist Veelimuste noh, ülevaadet sellest truuga kasvõi ühest,  ühest lõigust ja need suuremad eksemplarid lähevad lihtsalt  nagu mõned prepareerimiseks ja nagu prooviks kaasa  ja selle võtan siis täpsemaks määramiseks,  sest ega ma kõiki asju ei tunne kuidagi. Mõni on, mõni on niisuguse nii kavala näoga,  et no näed, siingi on kaks liiki. Ühel on koja sulgemiseks uksekene ja seda,  seda sa tunned. Et saagist täpsemat sotti saada, ajame paadi kaldasse  ja vaatame püütud karbid ükshaaval üle. Kui minu kogenematu silma jaoks näevad need elukad kõik  ühesugused välja, siis Nikolai määrab liike enamasti eksimatult. Siiski on ka selliseid karpe, mille täpse liigi saab määrata  alles seda avades. Tegemist siin on nüüd jõekarbiga jõekarbi tüüpi tüüpiliseks  tunnuseks on see, et ta on piklik, suhteliselt piklik  ja teda iseloomustada kollakas värv, aga praegu paraku siin  me seda, vaat siin näeb nagu seda kollakat värvi paremini. Vot sellel sellel on nüüd ka jõekarbi nagu tüüpiline värv,  kuna ta on sellist vetikat täis, vot vot see on nüüd jõekarbid,  iseloomulik värv. See on nüüd Kiilias jõekarp, mida. Mis on tüüptunnustega ülevalt siit võrdlemisi paks? Mitte väga pikk ja, ja, ja on kiil ja kujuga. Sellepärast on tal nimi pandud piklik on sellepärast,  et noh, ta on võrdlete siin üks piklik, teine teine,  aga, aga samas on niimoodi, et neil on hübriidseid vorme,  tegelikult on niimoodi, et kus mul see niisugune instrument jäi,  kui me vaatame nüüd seda karpi seestpoolt. Siis sellel on selline sellised noh, allikad,  sisused. Ja piklikul jõekarbil peaks olema sellised oranžikad. Selle järgi on võimalik ka eristada. Näidiseksemplarid lõigatakse lahti ja kaalutakse eraldi üle  nii koda kui ka selle sisu. Kojad hoiab Nikolai koos andmetega alles,  et tulevaste uurijatel oleks võrdlusmaterjali lahti lõigatud. Karp annab hea võimaluse ka tema elu ringi selgitamiseks. Abi eluringi peaks alustama sellest, et me oleme ta võtnud  nüüd lahti, tegelikult siin ei ole selgelt näha nüüd marja  sest see on juba koetud, see mari areneb teatud määral lõpus  lehtedel siin sees siis eralduvad siit väiksed klohiidid,  mis kinnituvad siis kalanahale mõnede liikide ga lõpust le  ja seal nad arenevad siis nooreks karbis,  mis siis pudeneb veekuu põhja ja seal hakkab ta  siis arenema. Ja iga aastaga ta kasvab parasjagu juurde,  nii et isegi kasvutempot Võib määrata nende aasta ringide suuruse järgi kasvu kiirus  tegelikult on ka iseloomustab selle veekogu sobivust,  mida nad söövad ja kas nad ise ka mõnele teisele liige  ja toiduks on. Nad ise söövad vees liikuvat hõlju hõljumit. See siin võib olla ka tetriit, isegi sattuda sisse,  et nad filtreerivad küllalt suures koguses vett läbi. Üksikutel juhtudel teatakse, et ööpäevas ta võib filtreerida  mitu kanti meetrit vett ja siit sifoonist. Ta võtab sisse praegu neid sifoonil näha. See ots on tal muda sees, siin otsas on jalg. Jalg on praegu siin küll peidus. Aga kui ta sopistub välja, siis selle abil on võimeline ta  ikuma liikuma põhjas, kuigivõrd keegi teda  ka meil siin vanasti oli, nendes truugades oli hästi arvukas  Londatra ondatra oli tal nagu reeglina klassikaline toit  kevadel ja sügisel ja ka talvel praegu nagu ontatart ei ole  ja selle tõttu võivad karbid siin rahulikult elada. Miks need karbid üldse olulised on, et kui on hästi  liigirikas ja arvukas karpide populatsioon mingis jões  või ka järves siis me võime päris selgelt öelda,  et see veekogu on heas seisundis, kusjuures nende Filtreeritud. Veemass on aukartust äratav suur mõnedes järvedes nad  filtreerivad aastas järve vee kaks kuni kolm korda läbi,  kui see populatsiooni on elujõuline, võimas. Tegelt seesama üks järvekarp teeb sageli Meie veekude jaoks rohkem kui inimene suudab teha  ja teeb Käes. Need on rändkarbid, kes kasutavad uute elupaikade  hõlvamiseks inimese abi. Väga vastupidavad ja pikaealised on võimelised katma ühtlase  kihina kõigi veekogude põhjal ja kogu maismaa. Kui me ei peata nende paljunemist või ei likvideeri  peremeesliiki inimest. Kui mina siin veel kaua osadus tundest lõdisen  siis likvideeribki loodus mu varsti ära. Muide evolutsiooni õpetuse kohaselt polekski inimene üldse  inimeseks saanud, kui ta poleks lõpuks veest välja tulnud. Kuival maal inimene muudkui arenes ja arenes. Kellest sai kalamees, kellest kirjanik, kellest dendroloog. Üks meist aga evolutsioneerus korraga nii kirjanikuks kui  ka dendroloogiks. Nagu juba vanad eestlased, ütlesid. Fenomen. Kui hakata rääkima Heino Kiigest, siis teatakse  esmajärjekorras kindlasti teda kui kirjanikku. Tondiöömaja ja mind armastas jaapanlasna autorit. Kokku on kiigel ilmunud üle 50 raamatu. Vähem teatakse, et Heino Kiik on fanaatiline dendroloog. Tema aed mere ja metsa ääres on tõeline meistritöö. Ma olen siin olnud 20 aastat aednik, see on välja  ehisajanduse katsetalu. Et siin ma katsetan motiive, katsetan puid,  põõsaid. Mul on nimetusi. Ilupuude põõsaste nimetusi üle 500 kogu maailmast. Ja enamasti nad elavad väga rõõmsalt, umbes 60 on talvega  ja kitsede hävitustööga välja surnud. Nii et katsetalu on see Siinne aed on kujundatud nii, et pargiringtee viib ühtlasi  ka metsast läbi ning sellel teel on, mida vaadata. Ilupuudest ja põõsastest on kujundatud värvilisi kujundeid  ja motiive. Park pakub kõiksuguharuldusi, nagu näiteks see siin  California poolküpressi sinine sammas, orm,  mis Eesti karmivõitu kliimast hoolimata uhkelt end pilvede  poole venitab. Siin taimede eest väga hoolitsetakse näiteks siia ma  kaevasin üle meetri sügavuse augu, et tee kruusavallist läbi  saada alla mulla põhja ja siis ma panin värske mulla  ja panin komposti siia. Nii et üle 600 taime on mul istutatud ja kõik olen  istutusaugud kaevanud, meeletut füüsilist tööd,  teinud, iga aasta viimastel aastatel üle 50 taime,  kasvatanud, istutanud. Nii et väetan ja põuasuvedel tuleb kasta autoga,  toon külast piimaplekkidega vett, sest oma kaev jääb tühjaks. Noh, meeletu töö, see on aedniku töö. Heino Kiik on lõpetanud aiandusagronoomina Räpina  aiandustehnikumi ning hiljem agronoomina põllumajandusakadeemia. Aianduse huvist on saanud hasart, kirg ja armastus. Tunneta jahtumist märgata ei ole. Mul on siin pargis muidugi väga palju tuttavaid puid ja,  ja erilisi lemmikuid ja see on üks mu lemmikuid,  see on väga elujõuline noor kask. Ja kui torm on, siis ma panen kõrva vastu seda  ja kuulan, kuidas kask elab. Praegu ka kohing ostab okste kohin läbi tüve. Mets on vaheldusrikas, tee viib läbi kaasiku haaviku,  männiku, segametsa ja kuusiku ja hea peremees kannab metsa  eest hoolt. Igal aastal võetakse siin maha kuivanud puid,  millest osa läheb kütteks. Osa niinimetatud ehitusmaterjaliks lastelastele on keset  haavikut kerkinud haaviku onn. Aga millest kogu see huvi ja armastus taimede vastu ikkagi  alguse sai? Ma olen maapoiss, muidugi talupoiss, huvi tekkis kogemata. Mu vanem vend Mihkel käis Räpina ainus tehnikumis,  Eesti aja lõpul. Jäi sõja ajal kaduma, läks Venemaale loomi viima  ja absoluutselt kadus ära kaks aastat vanem. Ja siis, 45. aasta suve lõpul Oli ma olin talurahvalehes poisike, töötasin ajakirjanik oli  45. aastal. Ja siis Räpina ainehnikumi direktor tuli sinna,  et võetakse uusi õpilasi vastu ja tingimused  ja siis tuli paberileht. Osakonna juhataja Pärna andis mu lauale,  et võta redigeeri ära ja küsi juurde, kui vaja. Tegin selle korda, siis küsisin, kas te mind  ka võtate kooli. Ta ütles, et jah. Ja ma läksin, läksin oma venna jälgi vaatama. Mul ei olnud aiandushuvi. Ja kaks aastat õppisin ja tulin välja, mul tekkis aiandushuvi. Nii et lihtsalt kogemata, ma ei ole mingisugune sihikindel  olnud aiandusse mineja, nii et haridus andis  selle huvi. Ja siin avaneb juba täitsa uus pilt jälle. No siin on see istutatud park, algab see haruldused näiteks  see on Põldjalaka väikseleheline vorm. See on hariliku pöögi kitsaleheline vorm. Pöök on ju viinimetsade puu ja see on tulbipuu. Tulevad tulbiõied külge. No need on haruldased jah. Kõige haruldasemad taimed on võrguga hoolikalt ümber piiratud,  sest peale vanahärra enda armastab ka kits tema  taimederikast aeda. Kits oleks siin hea meelega kärneriks. Kits on söönud siin sireleid, mul kits on söönud sireleid. Siin on magnoolia ära söönud suvel praegu sügise juba. Nii et sirelid ka sööb ja kadakaid sööb ja kõike,  mida ta metsas ei söö, sööb minu aias. Ja ta sööb muidugi Ameerika ja Jaapani ja jaa,  kõikisuguseid kraamisid. Nii et ta on väga suur gurmaan, see kits siin on üks haruldus. See on juudapuu lehik, aga ta on punaseleheline juudapuu,  lehik. Kas teil on mingisugused omad põhimõtted ka,  et mida te tahate siia istutada? Ma tahan kõike istutada, mida näen, või kuulen kõike. No ahnus on selline kollektsionäär, noh. Selle aia kohta või selle pargi kohta päevikut  ka peate, et millal te midagi istutate. Oi, päevik on väga täpne istutamise kohad kõik,  sest et muidu see on absoluutselt noh, hoomamatu,  kui keegi teine tuleb siia ükskord. Aga mul on kahekordne istutuspäevik täpselt,  kuhu kohta istutatud, mis kuupäeval? Ladinakeelne nimi, eestikeelne ka ja. Teil on nende mitmete ilukirjanduslike raamatute kõrval ju  ilmunud ka üks väga mahukas taimeraamat maailma viljad,  millest see alguse sai? Väga lihtsast asjast uudis himust, kogu mu elu on mind edasi  viinud uudishimu. Ma tahtsin maailma tundma õppida ja vene ajal ei lastud mind  piiri taha rändama. Ja ma rändasin siis maailmavilju kirjutades kirjanduse kaudu  kõik maad läbi. See on üks imeilus ring. Jah, see on nüüd üks pargi motiive, mis juba näitab ennast  täiesti sest enamasti on nad noored, aga see on üle 10 aasta  tagasi istutatud. Ja mõte on selles, et see on masinaõu. Vot siin on garaaž ja siin on masinakuur,  et masinatega tuleb ringi sõita, siis tuli ringi,  sest kui on nukeline, siis kuidas sa sõidad,  sõidad üle puu. Nii et see on masina õu ja siis lihtsalt lahendatud niiviisi  ilusaks tehtud. Ja need taimed siin on siis. Siin on pool küpresit, siin on Virginia kadakas. Virginia kadakas kasvab Ameerikas, sellest tehakse pliiatsipuud. Sest ta on hästi vestetav. Heino kiigel on tõenäoliselt Eesti suurim poolküpressikogu. See on üldse üks aedniku lemmiktaimi, mida ta on kogunud  juba oma 15 aastat ja mida praeguseks on kokku  ehk umbes 30 eri vormi ja liiki. Siin on üks haruldus, vot see on mu lemmik. Ta jäi elama nii, nii väike oli pärast külma talve all üks  oksakene ja on kasvatanud üles ennast. Ja ta on väga ilusa kujuga, ta on väga ilusa värviga elegantne. Aadlik. Pool küpresside hulgas Pargi teed mööda jällegi metsa vahele põigates on ea  peremees metsaema umbes 120 aastast kaske,  mis ümberringi hulgaliselt noori puid külvanud. Mis viga niimoodi aednik olla, kui loodus iseenesest imelisi  kooslusi ja motiive pakub, ütleb Heino Kiik. Kui loov töö see aiatöö teie jaoks on. Väga loov, sama loov kui romaani kirjutamine,  ütlen mina absoluutselt, sest siin järjest tekita motiive  ja see on, see on loodud kujundid kujundit,  sinu motiivid. Romaanis on kujundid. Et täitsa loominguline töö. Järgmisena avaneb meil aga pilt uuele peatükile vanameistri loomingust. See on kollektsiooni aed, kus kasvab ligikaudu 60 eri  nimetust mände kogu maailmast. Lisaks veel kuuski ja nulge. Siin tuli aga peatselt silmitsi seist ahne põdra,  aga kes suure isuga noorte männikasvude kallal maiustamas  hakkas käima. Nüüdseks on taimed ühel ja põder teisel pool tara. Näete, kõige pikema okk, aga see on kollane mänd. See on kollane kõige pikema okkaga ja vaadake,  kuidas tal meeldib kasvada, ta on kasvanud  selle tänavu suvel. No on ilus, noh. Ma kujutan ette, et teil on talv üks väga raske aeg üle elada,  et suur igatsus tuleb kevade järele. Talvel ma esimestel kolmel-neljal viiel kuul,  unustan kõik, ma kirjutan mälestusi. Aga kevade poole siis hakkab juba jah. Aga algul ei ole, talvel ma. Mul oli, talvel ma ei saanud magada, hästi,  kui põdrad sõid neid, aga nüüd, kus tara on ümber,  siis ma talvel magan rahulikult, nii et aedniku mured olid. Teil ongi oma aeg selles mõttes niimoodi ära jagatud,  et suvel on teie töö siin. Jah, suvel on viis kuud aednikke, talvel olen seitse kuud kirjanik,  täitsa selge vahe. See on vallatu karvapea jefreimant. Mulle ta väga meeldib, ta kasvab nii lustakalt,  esimene ots on ilma okasteta ja siis läheb okast  ja karvapea ja siin on valgekoorelise männi sammas vorm,  näete, kus vahvad. Valge koorus bändi sammas vorm jälle naljalt ei näe. Erinevalt sellest karvapeast risti vastupidine viks  ja viisakas. No üks mu lemmikuid siin ka tänavu istutatud See on kollase okkaline valge mänd. Kuidas selle pisikese puu nimi on? See on igimänd. Kui ma kirjutasin maailmavilju, siis ma panin talle  selle nime igimänd ja see on sellepärast,  et ta igi vanaks kasvab California kandis mägedes  ja on maailma kõige valem elus olend seal üldse. Nii et see on haruldus, maailma haruldus,  kõige vanem ja kui ta siin kasvab 4000 aasta vanuseks. Põnev oleks vaatama tulla. Lisaks kõigele on olemas veel eraldi rajatud geenifondi aed,  kust saab paljundusmaterjali seemneid ja poooksi. Ringteed ääristavad aga aina ootamatud motiivid,  kus kõrvuti näiteks kollaseleheline põldjalakas  ja kõige tumedam punane iluõunapuu mõni meeter eemal  hariliku jalaka, leina vorm, mille latv kõrgus pea kohal  nagu pooleldi lahti olev vihmavari. See on kuradipuu. Miks selline nimi? No miks nii, katsu, katsu seda tüve, siis saad aru,  miks selline nimi? Nii terav. Eestis ta kasvab Sangaste pargis suure puuna. Kas ongi niimoodi, et tegelikult ju kõik taimed tahavad kasvada,  aednik aitab? Aga selles ongi asi, nad tahavad meeletult kasvada,  nii et kui aednik heatahtlikult suhtub ja veidi aitab,  siis nad kasvavad nii toredasti, nagu siin näha on. Aedniku jalg teeb muru paksemaks, naerab vanameister  ja räägib tagasihoidlikult ka oma ilupuude aretamise hasardist. Maja ees kasvavad ki tema aretatud tumedaokkalised juba puud. Ka Heino kiige abikaasa, Estonia teatri me balletilegend  Helmi puur oskab sellest imedepargist rõõmu tunda. On üks imeilus asi siin. See on selle talu ringtee ja see on Heino noh,  fantastiliselt ilus. Mõeldi, et ta otsustas seda teha ja ma suurima rõõmuga alati  lähen üks taskõik, kuskohast sinna ringteele sisse  ja siis ümber selle talu. Jalutan ja iga hetk on. Erinev tähendama pildiliselt on erinev. Sain ma õieti aru, et tegelikult on heinokirg taimede vastu  teid ikka omamoodi nakataud. Noh, ikka ikka ikka. Aga ilu nakatab ju? Ei ole midagi ütelda, kuigi mina ei ole selline tegija nagu  Heino eino on tegija. Mina siin ja seal natukene rohin. Aga? Ilu ahmin täie. Täie hingusega kohe. Igaüks peab oma aia eest hoolt kandma. See on igivana tarkus. Heino Kiik lausub siia oma tarkuse veel lisaks. Kui sa tahad olla kõrge vanuseni terve ja noorusliku hingega,  siis hakka aednikuks. Entusiasm hoiab vormis. Vormis hoiab inimest ka toitumine. Olgu õige või ebaõige. Tänane tarkusetera ongi kulinaarse alatooniga. Inimene jõuab loodusega kõige vahetuma osad seni kahvli abil  ja suu kaudu. Meie osadus sünnib taas nädala pärast ja Televiisori kaudu. O kolm, osoon.
