Tundub ju väga puhas ja täiesti selline läbipaistev. Tallinna allikate vett ei tasu juua, teen ühe proovi ära. Selge on see, et, et ta ei, ta ei tapa ja ta ilmselt ei tee  ka kõhtu lahti. Natuke juua? Üritan niimoodi sättida, et see kudu jääks  ka kaadrisse. Nii valmib konnade pulmavideo. Siin läheb nüüd asi. Suvila kuivkäimlas seab end sisse vapsiku pere. Allikad kui veelätted on inimeste jaoks alati olnud sellised  pühad paigad, kus vesi on tervislik ja joodav kuid kas see  tegelikult tänapäeval ka nii on, seda tulime vaatama täna  Tallinna allikatele koos Tallinna Ülikooli teadlastega. Me oleme siin jõudnud aiataguse ehk pärtetõnu allikate  juurde mis on üksikobjektina looduskaitseall  ja siis jääb ka siia pääsküla raba kohaliku kaitseala sisse. Ja see on võib-olla üks Tallinna tuntumaid allikaalasid seepärast,  et siit läheb mööda ka matkarada. See on selline teada allikate koht, et inimesed teavad  ja võtavad siit vett ka. Jah, on teada, et inimesed hästi siin vett võtmas  ka käivad. Kui ma vaatan seda allikat, see on vist  veevõtukoht siin ja võtan siit ka vett. Tundub ju väga puhas ja täiesti selline läbipaistev,  et milline see vesi siin tegelikult on ja  mis seda vett mõjutab. Jah, kui niimoodi peale vaadata, tundub,  et ja ilus ja läbipaistev ja selge on see,  et siin mingisugust silmnähtavat solki sees ei ole. Aga kui joogikõlbulik ta on, seda niimoodi peale vaadates  ainult öelda ei saa, mida siit niimoodi silmaga vaadates ei  ole näha, selgelt on võimalikud näiteks bakterid noh,  konkreetse selle ala kohta meie ei ole küll neid analüüse teinud,  aga linn on ja seal ka väljas on ka silt,  mis tegelikult ei soovita siit joogivett võtta,  sellepärast et siit on analüüs, saadud koolibakter  ehk siis jah, ainult niimoodi peale vaadates,  kui on selge vesi, siis me saa olla lõpuni kindlad,  et ta on nüüd täiesti ohutu juua. Ma ei tea, kas ma teen selle riski, et ma tõesti,  ma näen, et siin midagi ei ole, inimesed siit vett võtavad  näha veevõtu kohta. Teen ühe proovi ära. Et noh, selge on see, et, Vesi on hea, et ta ei, ta ei tapa ja ta ilmselt ei tee  ka kõhtu lahti, kui natuke juua. See võib-olla see, et kui nagu pikemaajaliselt seda tarbida  ja inimesed ei ole harjunud veel eriti sellist vett jooma  siis ta võib ikka mõjuda nagu nii-öelda võõras vesi. Kui kõige lihtsamalt nüüd öelda, mis on allikas  siis põhimõtteliselt see koht, kus vesi mingil põhjusel  looduslikult jõuab maapinnale põhjavesi,  siis selleks on erinevaid põhjuseid, kas ta hakkab liikuma  kusagilt näiteks kõrgemalt nõlvalt ja siis ühel hetkel  kiilub lihtsalt välja, sest näiteks pinnaseomadus on sellised,  et ta lihtsalt ei saa sügavamale liikuda naljalt  või teine variant, kui tegu on tõusuallikaga,  siis on tegu siis kergelt survelise põhjaveega. Kui palju on Eestis allikaid, vot see on nüüd üks keeruline küsimus,  oleneb, kuhu me vaatame. Et kui me vaatame riiklikus registrisse,  siis veel kaks aastat tagasi oli seal 1486 allikat  ja kõik. Nüüd kahe aastaga oleme sinna juurde suutnud  tekitada ligi 200 allikat, nüüd on riiklikus registris juba 1670,  aga reaalsuses oleme tegelikult selle paari aastaga juba  tuhatkond allikat juurde leidnud, need lihtsalt vajavad veel  ülekontrollimist ja kõik ei ole veel jõudnud  siis põhikaardile. Täpsete allikate arvu Eestis ei tea aga keegi. Omal ajal on hinnatud, et neid võiks meil leiduda koguni 15000. Kuna kõiki allikaid külastada ja uurida,  käib teadlastele üle jõu, loodi mõni aasta tagasi  kodanikuteaduse projekt koos veebilehe ega allikadpunk info. Sealt leiab igaüks infot teadaolevatest allikatest,  mida vaatlemas käia ja kui leitakse mõni uus,  siis saab sellegi üles märkida. Vaatluse käigus pannakse kirja nii allika  ja selle vahetu ümbruse seisukord ja laetakse üles pilte,  et jäädvustada hetkeseis. Suuremad huvilised kasutavad allikavee omaduste hindamiseks  ka erinevaid mõõteseadmed. Sellised lihtsamad väliparameetrid, mida mõõta saab,  veel on näiteks elektrijuhtivus ja pH, elektri juhtivus  näitab seda, kui palju on lahustunud mineraalaineid vees. See iseloomustab seda põhjavett siit allikast välja voolab,  et noh, antud juhul. Kui me siin ta mõõdame Et siin elektrijuhtivus praegu näitab ainult 106 ühikut see tähendab,  seda on väga vähe, see põhimõtteliselt on peaaegu nagu vihmavesi. Iga allika juurde ei vii korralik tee ja kõiki allikaid  ka ei teata, et sa väidad, et see on ka siin allikas. Jah, nii see kui ka siin meil ümberringi,  et me oleme siin nüüd tulnud Männikule Tallinnast natuke  lõuna poole ja siin on üks selline allikaala ilmselt  ka nimetu, mida tõesti seni ei ole üheski riiklikus  registris või keegi ei ole nagu justkui teadnud,  et siin need allikad on. Millises seisukorras see allikas on, et siin on palju  rohelist taimestikku, ma ei tea, mis kvaliteediga see vesi on,  aga kuidas see ümbrus sellele allikale? Just nimelt, kui me vaatame ainult seda allikat  siis see näeb välja selline enam-vähem looduslik,  aga kui me vaatame siin ümberringi, siis me näeme,  et siin on tehtud suhteliselt hiljuti lageraiet  ja veeseaduse järgi iga allika ümber on 10 meetrit veekaitsevööndit,  kus ei tohi teha lageraied. Aga praktikas on niimoodi, et kui allikas ei ole Eesti  topograafia andmekogus või Eesti looduse infosüsteemis,  siis talle teoreetiliselt küll see piirang kehtib,  aga kui keegi ei tea, et ta seal on, siis keegi ei oska seda  piirangut ka kinni pidada. See ilmtingimata ei tähenda, et keegi nagu tahtlikult on  midagi teinud halvasti. Aga noh, kui sa ei oska nagu tähele panna,  ei oska märgata, noh siis siin on tõesti kõik ümbrus on  lagedaks raiutud ja ka see pinnas siin üles songitud. Seetõttu siin kohati mõne teise aru juures ongi raske aru  saada täpselt, kust see nagu vesi tuleb,  et see on nagu rikutud allikas mõnes mõttes? Jah, jah, visuaalses mõttes. Ta on kindlasti rikutud, kui me räägime jah,  sellest nagu veest siis nagu näha, et siin vesi endiselt on vett,  tuleb välja veevarustuse nagu toimib, aga jah,  see visuaalne pilt siin on selline trööstitu. Ükstapuha, kuhu serva me siin pääsküla rabas tuleme,  igal pool on allikad, et see on allikate rohke piirkond. Nii on, et kogu see pääsküla raba ümbrus on põhimõtteliselt  selliste allikaaladega kaetud. See siin on siis nii-öelda taasavastatud rebase allikate süsteem. Neid ei ole nüüd nii öelda uuel ajal kaardi peal olnud,  aga kui vaadata arhiividesse, siis on 1820. aasta kaart,  kus rebase allikas on täiesti kenasti märgitud. Et nüüd on see siis taasavastatud, et kunagi ikkagi olid  allikad ju inimestel väga olulised vee hankimise kohad. No just, et ei olnud Tallinna vett, kes toru tuppa tõi,  sa pidid vett saama kuskilt loodusest või kaevust  ja ma usun ka, et, et rebase allikas, kui ta juba kaardile jõudis,  siis küllap tal oli tähendus ikkagi märksa suurem kui  praegusel hetkel kus jah, paraku on ta rohkem selline nagu  prügila ja mingisuguse tüherma vahepealne. Mis te siin nüüd mõõdate, teil on mingisugune toru sees  ja pool hulka. Kõige täpsem meetod vooluga mõõtmiseks on see,  kui sa püüad kogu vee kinni ja siis saad teada,  kui palju siis tuleb, ma ei tea, 10. sekundis  või minutis mis iganes. Miks see oluline üldse on see vooluhulga mõõtmine? Me teame, kui palju allikas vett annab. Ütleme sellises strateegilises mõttes on see  ka riigi jaoks väga oluline, et sealt allikast saab  nii ja nii mitu liitrit näiteks et kui palju üldse on  siis näiteks mõne hädaajal võimalik saada seda vett siit kas  või nendest rebaseallikatest. 15 sekundit päris hea. No nii, see on ka nüüd allikas, kui sa ei teaks seda  ja ma seda lihtsalt vaataks, siis ma ei usuks sind. Et see on allikas, et mis viitab sellele,  et see, see päriselt see läte on mitte mingi toru või,  või kanalisatsiooni. Jah, see on täiesti õigustatud küsimus, sest et arvestades,  et me oleme siin keset linna tondimõisa pargis Tallinnas,  siis võiks arvata, et äkki see on mõni. Sademe väljavoolutoru ja kui ma esimest korda siia satun,  siis ma olin natukene nagu kahtlev. Aga see on kontrollitud Tallinna. Linna keskkonna kommunaalametist üle, et  ega see ometi ei ole mingi väljalask ja selle kohta nad ütlesid,  et ei peaks olema ikkagi tõesti allikaline  ja näeb välja siin tagasihoidlik nire. Aga aastal 1976 Meie tuntud Allikuurija Heinsalu tegi  nimekirja allikatest, mis Eestis võiks võtta looduskaitse  all ja seal on antud kirjeldus, et asub Rahumäe  ja Tammsaare tee ristmikust 150 meetrit lääne pool. Veerohke allikas raketega suvel annab kuni kaks liitrit  sekundis ja siin on just hästi näha seda,  et mis siis selline aktiivne inimtegevus seal allika toitjal  võib teha, et suured teed majad on ehitatud kaevetööd. Et see ala, mis siis seda allikat kunagi toitis,  tõenäoliselt suunatud kuskile kanalisatsiooni  ja Tallinnas on selgelt hästi palju allikaid kuskile  kanalisatsiooni suunatud, nad voolavad endiselt edasi. Aga noh, me ei näe, kus need on, seepärast et nad ongi  torudes ainult. Ehk siis, kui inimene tahaks kuskilt siia lähedale tulla allikale,  siis polegi nagu midagi enam võtta ja ega see vesi  siis siin. Mina julgeks siit juua. Ei julgeks siin ka mina ja seda ei tohiks  ka teha, et noh, mingisugust mikrobioloogilist analüüsi me  siin niimoodi jooksvalt teha ei saa. Aga sedasama põhinäitaja t näiteks elektrijuhtivust Kannatab. Siin on juba 1980 mis on 20 korda kõrgem,  kui oli seal. Aiatagusel see selgelt ei ole nüüd põhjavee loomulik elektrijuhtivus,  mis võiks olla kuni sel kuskil 600 700, mida see tähendab,  miks see nii kõrge on? Siin tõenäoliselt tuleneb see tänavate soolamisest,  sest et siin võib-olla tõesti ka raske metall. Aga need ei ole kunagi nii suures konseratsioonis,  et need kajastuksid sellest elektrisest,  selleks tuleks see analüüs, aga see tohutu elektrijuhtus  tähendab tõenda, et see vesi on soolane. Nii et ikkagi linnaallikatest väga üksikutest julgeks üldse juua,  et inimtegevus on siin ikkagi väga-väga intensiivne. Jah, ja teine, mis siin lähedal mustamäel on,  ka on lepistiku park siinsamas lähedal, kus on  ka paljud allikad. Seal annavad nad rohkem vett, aga see samamoodi,  et sealt on ka mõõdetud. Ja need elektrijuhtused, eriti kevadel, on hästi kõrged,  et kindlasti ei tasuks kesklinnas olevatest allikatest vett võtta. Nii mul on sellised ratmed, mis lähevad selga,  see on mingisugune vana tuletõrjujate balloonihoidja,  millega päästjad siis suitsu sisse sukelduvad. Ja siia külge on siis üks toru painutatud  mille külge, mille külge läheb monitor, kust ma. Sulle ikka meeldib meisterdada? Kas ta nüüd meeldiva, kas ta nüüd meeldib,  aga noh, on, on vaja, tahaks nagu tahaks nagu edasi liikuda  ja jah ja kõik see selle jaoks, et see veealune maailm  tuleks meile palju ehtsamalt ja päris sellisena kätte,  nagu seal asjad toimuvad ja just nii ta Väga põnev, me oleme siin koos Hannes Rohtmaga  selle jaoks, et minna vaatama, kuidas konnadel kudemine läheb. Need peavad korralikult mul kinni olema,  sest kuna seal vees on paras võimlemine nendega Siis. Käte ümber Lähevad sellised kalipso varrukad,  sellepärast et ma pean kuni küünarnukkideni vees toimetama. See on veealune korpus. Siin sees on kaamera ja selle kaabli kaudu tuleb  siis videosignaal monitori. Monitor läheb siia kinni ja turvakaalutlustel on selline turvaots,  et kui see kuulpea peaks kuskilt järgi andma mingil põhjusel  siis ei aparaati sulpsata vette, vaid jääb sinna rippuma. Et nüüd võime vee poole liikuda ja siis seal lülitan alles  aparatuur sisse. Muidugi, väga hea, minul on kõigest üks väike GoProkaameraga,  proovin ka natuke midagi pildile saada. Et nii, et kohe me peame sammu võtma aeglasemaks sellepärast  et et muidu konnad märkavad enne meid. Just tahtsingi küsida seda, kuidas nende rohukonnadega on,  et jutud on ju see, et nad on ka üsna ettevaatlikud. Jah, et kui nad praegu meid enne ärkavad,  siis nad kaovad vee alla ja siis me peame mingisugune 10  minutit ootama, et nad sealt hakkaksid välja tulema,  et me peame nüüd siit natukene sammu võtma aeglasemaks,  et et meie neid enne märkaksime. Nii okei, ma juba näen konni. Liikumine on näha Et ega tahes-tahtmata hirmutame ära, kui me sinna vee äärde lähme. Aga mind praegu huvitab, kas nad üldse seal on. Ja tegevus toimub. Tundub, et midagi on näha, selle vee pinna peal,  sillerdab, tekib sellised ja ma näen ka,  konnad liiguvad seal ja päris korralik punt on seal pead vees. Vau, milline kudejate vägi on siin? See on ikka täielik supp nendest konnadest  ja tundub, et kevad on käes. See on nagu ikka üks väga suurepärane kevade märk. Nüüd nad lähevad vee alla peitu. Aga proovi Sander kõigepealt minna, siis. Nii sa ütled, et siin võib olla tegelikult ootamatult hästi  sügav jah, see noh, muda vajub muda sisse,  mitte ei ole sügavuses asi, vaid sa sa jalga kätte ainult  eksperdi juhendamisel ja ja nõuannete järgi ma tulen siia,  ei taha konnade rahu ka rikkuda. Aga selle erilise vaatepildi nimel me proovime  siis siin natuke ilusaid kaadreid saada ja proovi mätas  kätte saada. Nii. Muda on siin tõesti omajagu, kui sa juba mätta otsas oled,  siis on, siis on juba ilus. Aga praegu ei ole muud, kui oodata. Nad hakkavad varsti tulema. Ma üritan niimoodi sättida, et see kudu jääks  ka kaadrisse. Et kaadrisse jääks nii kudu kui konnade tegevus Hannes vaata, ühed kudejad hakkavad siit tulema. Aga mul ei jää muud üle, kui ainult loota  selle peale, et nad just nüüd selle koha peale tulevad,  kus mul kaamera sihitud on. Tulema vaikselt siit ja. Siis on niimoodi, et, Emane konn peab olema see tegelikult selline suurem vedur,  eks. Kes peab selle raske tööga tegelema  ja samal ajal on isana on talle tihkelt selja peale klammerdunud,  et mitte konkurente ligi lasta. Jumala eest. Isaste rohukonnade pulmakutse on hästi äratuntav,  selline nurruv põrin. Ja see käib niimoodi vaikselt, aga hästi äratuntavalt. Nad valivad siin välja nüüd niisugused sügavamad kohad  kus süda suvel ka vesi ära lõplikult ära ei kuiva. Et siis kullesed saavad oma arengutee lõpuni teha. Ja see töö töö ongi selline, tuleb täiesti liikumatult  istuda ja üks näpp peab olema päästiku peal vajutamis valmis. Ja see, kui ma näiteks täna mitte ühtegi head kaadrit ei saa,  see on ka täiesti normaalne. Saan järgmisel korral. Et nüüd me oleme mingi 10 minutit siin liikumatult istunud  ja konnad on jõudnud ära unustada, et me siin istume  ja nüüd nad hakkavad vaikselt sealt põhjast üles tulema. Ja mõnikord mõnikord on niimoodi, et nad tulevad mulle liiga lähedale,  sellepärast et tõenäoliselt nad näevad kaamera klaasi pealt  iseenda peegeldust ja arvavad, et see on teine konn. Siis nad ronivad kambaga mulle kaamera klaasi peale. Kui kaua sa tavaliselt niimoodi ühel võttepäeval tegutsed,  et millal alustab, millal lõpetad ja kui kaua oled? Ma mingisugune tunnike toimetan. Esiteks, täna paneb piirangu juba see, et jahe on,  vesi on üsna külm, mul hakkavad näpud külmetama siin,  kui ma näpu pidi siin vees, olen. Paar ja teiseks ka see, eks ole, et anda  ka konnadele kindlasti oma aeg ilma lisakülalisteta. Et noh, mina oma filme üritangi teha võimalikult niimoodi,  et nende ellu Võimalikult vähe sekkudes. Et nad teeksid oma tavapärase id tegevusi,  ilma et keegi neid häiriks. Hästi huvitav on jälgida ka seda, kuidas  siis osad isased, kes parasjagu ei ole endale emast leidnud  ja tema külge klammerdunud, siis nemad käivad seda võimalust  muidugi kogu aeg otsimas, et äkki keegi kuskil väsib ära,  natukene vabastab oma lihased ja siis saab asemele trügida. Nii et selline korralik konnaelu kõige ehtsamal kujul. Tänasel filmimise päeval on parasjagu aprilli keskpaik,  aga kui kaua selline uhke pulm siis nendel rohukonnadel  kesta võiks? See on kuskil nädal, et mõnikord tuleb näiteks mingi  külmaperiood vahele tulevad miinuskraadid,  siis nad jätavad pooleli omal selle tegevuse lähevad ilmad soojemaks,  need jälle jätkavad siis see venib niimoodi mitme nädala pikkuseks. Aga kui on niimoodi ilusad ilmad järjest,  siis nad teevad kuskil nädalaga oma selle asja ära. Et ja tavaliselt aprilli keskel see on see aasta hakkas  natuke varem pihta, läks nii järsku soojaks,  siis hakkas see ränne hakkas pihta, siin esimestel soojadel ilmadel. Ja nüüd paistab, et aprilli keskpaigaks saavad nad oma asja teha. Kui kaua läheb nüüd aega selleks, et sellest koetud kudust  ühel hetkel kooruksid, need vastsed, need väikesed kulles  mingi paar nädalat ainult nii vähe. Jah, jah, ma olen vaadanud oma videomaterjalist,  et kuupäevi vaadanud, et kuskil kaks, kuskil kaks,  kaks pool nädalat ongi see aeg Ja siis nende kulleste jaoks on kõige olulisem nüüd see,  et siin püsiks vesi. Et nemad on ju veelise eluviisiga, ainult. Neil on vaja, et see süda suveni ikka vesi alles oleks. Et see tiik kasvab küll kinni suveks, aga ta jääb niisugune märg,  niisugune spamm, kus seal vahel need kullesed ikka saavad  oma arengutee lõpuni teha. Kui nüüd me teame, et rohukonnad on nendest Eesti konnadest  kõige varajasemad, need, kes tahavad kohe,  nii, kui veekogudelt on jää läinud kuskilt mudast,  nad poevad välja, saaks ruttu rännata oma kude veekogusse,  kes siis need järgmised tulijad on? No järgmised sidnallis on kärnkonnad, et mul siinkandis  rohkem ei ole, kui ainult rohukonnad ja kärnkonnad. Kärnkonnad koevad paar nädalat hiljem. Ma olen igatahes väga tänulik, et sa võtsid mind kaasa  ja näitasid, kuidas sa täpselt oma tööd teed  ja võib öelda, et on selge, miks osooni vaatajad sinu  lugusid nii palavalt armastavad, sellepärast et see on  nii tõetruu ja ehe. Mis kaadreid sul niimoodi õnnestub saada? No rõõm kuulda, et asja eest läheb ja igal juhul,  et palju edu nendele konnadele. Pulmas jätame siis nad oma pead ja las toimetavad omaette edasi. Saage tuttavaks, tema on vapsik. Ei, ei, mitte see vaablane, see tüvevaablane  või lehevaalane või puiduvaablane just nimelt vapsik. Kõige suurem ühiselunevate herilaste alamsugukonna liik Euroopas. Ja nagu valvuritel ikka On ka temal väga tähtis objekt valvata. Linnarahva suvila krundi kaugemas nurgas seisab ajale jalgu  jäänud ja juba ammu unustatud kuiv käimla. Loodus aga ei sallivat tühja kohta ja inimese kasutuses  välja jäänud kinnisvara võetakse peagi üle. Ülevõtmine käib aga märkamatult ja salaja. Ja kui inimene suve teisel poolel avastab,  et kimmergu lauavahed ja ukse sisse lõigatud kena  südamekujuline ava kaetakse pruunikirju tapeediga kohe-kohe  kinni siis on juba lootusetult hiljaks jäädud. Nii avanebki pererahval suurepärane võimalus nende  rahumeelsete porisejate tegemiste pilk lähemalt peale heita. Enamik meie üle 30-st ühiserilase liigist vajavad  pesaehituseks mingit õõnsust olgu selleks  siis mutimetroo või kuurilakapealne. Pesamaterjaliks on erilaste enda tehtud paber. Pleekinud, puidu ja süljesegust kokku segatud paberilaadne  materjal kaitseb pesakonda külma ja niiskuse eest. Vapsikute nähtavalt pruunim ja jämedakoelisem paber tuleneb sellest,  et neil on väga võimsad lõuad. Jaavakatete värviballeti järgi võib ära arvata,  et millise naabri kuuri seinast see materjal just toodud on. Paberi tegemine ise käib aga nii. Keskmise kartulikorvi mõõtu pesa ise ripub aga teisel pool  kindlalt kinni kleebitud ust. Pesakambrisse pääseb ainult läbi ühe lennuava  ja seda valvab valvur. Vastsejärgusvapsikud vajavad arenguks valke  ja mineraalaineid. Seepärast kütivad soo poolest emased töölised neile  kõikvõimalikke teisi putukaid alates liblika röövikutest  kuni päris meie mesilasteni välja. Kui aga valvuril vahepeal kõht tühjaks läheb,  toidetakse ka teda. Suve lõpuks pea paarisaja töölise ga vapsiku pere sai alguse  juba kevadel sügisel paaritunud ja kõdupuidus  või mõne hoone seina vahel talvitunud tavalisest  töövapsikust märgatavalt suurem kuninganna rajas varjatud  paika esimesed kümmekond kärjekannu ning munes igasse neist  ühe muna. Ilma isasteta ei tule aga vapsiku maailmas mingit järelkasvu. Emastest ühe lüli jagu pikemate tundlatega,  isastel on ka tagakeha lülikilpe kuue asemel seitse. Sügise saabudes, kui kuninganna munemise lõpetavad,  ei tee töötuks jäänud töölised enam kärbselegi liiga. Nad naudivad kõike head magusat, mida suvilakooperatiivi  aiad pakuvad. Iseenda raskuse tõttu alla varisenud pesa juurde pöörduvad  tagasi vähesed. Esimeste külmadega hukkuvad kõik töölised  ja kõik isased. Vapsikute aastaring on läbi saanud. Kusagil kõdupuidus ootab aga kuninganna uut kevadet.
