Heinakasv on tänavu maamehele hästi meelepärane. Ometigi räägime tänavu teisest niitest rohkem kui kunagi varem. Miks me siis seda ikkagi teeme? Põllumajandusministri asetäitja Jüri Kulbin. No kõigepealt peab ütlema seda, et tänavune ilmastik on nüüd  suvel tõesti selline kujunenud, et on vaja sellest kõige  väärtuslikumast bioloogilisest kõige väärtuslikumast  rohusöödast valmistada maksimaalselt sööta talveks loomadele. Ja seepärast siis Täis tähelepanu rohusöötade varumisele, vahest niitest  räägime sellepärast, et teame, bioloogiliselt taime  valmimisel on enne õitsemist tema mahusaak küllaltki suur,  juba samal ajal aga bioloogiline toiteväärtus,  see tähendab valgusisaldus hästi kõrge kuni 16 protsenti. Nüüd seega siis vaja kiiresti ta ära niita,  et annaksime võimaluse kohe uuele nädalale,  kuna niiskust praegu maapinnas on noh, antakse  ka väetist, kus võimalik võimalus jällegi kasvada kuskil 50 päevaga,  noh, võib-olla 45 55 päevaga uuesti jälle vähemalt  nii võrsumise kõrsumise staadiumisse, et  siis uuesti saada teine niide, sellega saame kahekordselt  sellisest noorest rohust väärtusliku sööda,  mille valgusisaldus kuskil 16 protsenti. Kui me nüüd aga laseks ühekordselt sellel rohul kasvada siin  kuni juuli lõpuni, siis valgusisaldus langeb kuni 10,  kaheksa protsendini, isegi kogus küll suureneb täisväärtuslikust,  aga kõrge toodangu saamiseks kaugeltki sellist me ei saavuta. Nii et sellepärast niisugune täis tähelepanu sellele,  et kiiresti praegu just on lausa aega veel see nädal ainult  võiks nõnda öelda ja sellepärast peab maksimaalselt  kiirustama nüüd niitmisega ja, ja samal ajal kohe  niidujärgse üles vaalutamisega tähendab vaal maast üles tõsta. Ning no lausa päeva kahega tunde lausa vaja lugeda,  et kiiresti see hein siis kas heinana või kui ei ole  võimalik päris kuivaks saada, siis kui silona,  ehk on ta veelgi märjem, siis tuleb konservanti lisada konservantiga,  siis panna ta siluauku. Igatahes kvaliteetne sööt, niimoodi on võimalik varuda.
