Selline koht, ma ütleks, et Eestis teist sellist ei ole,  et täitsa looduse mõttes ainulaadne. Kas kuulus jussi, nõmm? Tulevikus sõjamasinatele. Põhja-kõrvemaa kindlasti ei saa olema kogu aeg kinni. Siin on päris palju erinevaid rändajaid ja ilmselt nad  naudivad ja väga vajavad seda veega poldrit. Audru poldril ei paista lindude kaitseks ideaalset lahendust. Me teatavatesse karjamaadele ei saa nagu loomi peale lasta,  sest seal on liiga kõrge vesi. Eesti paremaks kaitsmiseks on kaitseväel vaja korralikku  väljaõpet ja seda tehakse harjutusväljadel. Et vältida inimeste häirimist, rajatakse need asustusest  võimalikult kaugele keset loodust. Relvade täristamisel, pommitamisel ja sõjamasinate  liikumisel on aga paratamatult mõju ümbritsevale. Kaitseväe keskpolügooni metsades toimub täna hirvlaste seire,  et saada teada, kuidas neil loomadel siin läheb. Ja kui palju neid on? Siin on järjest igas suunas põdra pabulad,  mismoodi see loendus üldse puht praktiliselt käib? No õige on see, et, et kõiki neid me ei loe kokku,  vaid meil on konkreetselt sirgelt, tuleb astuda,  marsruut on ette antud, sellel marsruudi tuleb  siis loendada kokku kõik kahe meetri laiusesse ribasse  jäävad nii-öelda pabulahunnikud ja, ja seal noh,  mets ja tegevusjäljed. Ehk siis see tuhnimislaigud. Aga, aga noh, see, mis kõrvale sellest nii-öelda sinust  meeter ühele poole ja meeter teisele poole,  mis sellest alast välja jääb, see ei puutu asjasse,  seda ei tohi kirja panna. Kõik need harjutusväljad on tegelikult ju suured loodusalad,  et kuidas kaitsevägi üldse siinsesse loodusesse nii-öelda  suhtub või suhtuma peaks. Jah, kõik need on loodusalad, need keskpolügoon ise,  metsasuse protsent on üle 60 ja siin tuleb  siis ka meeles pidada tegelikult seda, et need muud alad  lagedad alad ongi sellised nagu mu selja taga täna,  et need ei ole asfalteeritud. Siin ei ole maju. Need on tegelikult suhteliselt ikkagi looduslikud alad,  me niidame neid, nad näevad välja nagu niidud tekkinud  teistsugused kooslused. Nendel laskeväljadel me oleme samamoodi kohanud igasuguseid käpalisi. Ma tean, et, Ühe muu töö käigus inventeerijad nägid päris mitmel raske  laskevälja rukki kirääku ja nad nagu ütlesid  ka seda, et tegelikult see keskpolügoon võiks olla  rukkiräägul Eesti mõistes väga hea see tuumikala. Sest siin ei ole sellist inimtegevust nii-öelda klassikalist,  mis mujal on. Ma saan aru, et siin on ka mõned veel huvitavad liigid,  kotkad isegi on siin täitsa olemas ja, ja mis,  mis piirangud siis nende puhul teile üldse rakenduvad? Jah, igasugused keskkonnakaitselised piirangud rakenduvad  ka samamoodi meil, et kui meil on harjutusvälja kaitseala,  siis seal kaitsealal me ei saa teha kõiki asju,  me peame rääkima keskkonnaametiga, küsima neilt,  et kas me saame, kas nad lubavad ja kui tulla kotkaste juurde,  siis siinsamas keskpolügoonil peaks olema kaks merikotkapesa  kaks kaljukotkapesa keskpolügooni riigi eriplaneeringuga  tuli ka meile nii-öelda keeld kohustus, et me ei tohi teha  lageraieid eraldi, et meil on nagunii raadamisalad,  tuld, tekivad suured, aga siis alles jäävas metsas tohib  teha ainult püsimetsandust ehk siis hooldusraiet põhimõtteliselt. Aga sisuliselt on see kõikidel harjutusväljadel nii,  kuna graafikud on niivõrd tihedad RMK lihtsalt ei pääse metsa majandama siia,  seega ongi meie metsad suhteliselt sellises olekus,  nagu nad ongi. No nii, Peep sul transekt läbitud. Mida nägid? See oli rabatükk, oli siin sees, metsistu oli metsise  väljaheiteid oli päris kõvasti, aga päriselt see samuti  ja nii kevadise, kus nad on juba seda tuilbeat õisi söönud ja,  ja talviseid, kus ta on kuuseokkaid söönud  ja põtra oli ja metskits oli ja sea tuhnimist natukene  ja jänest ja. Sa oled palju Eestis mööda metsi käinud,  et kuidas need metsad siis võrreldes tavaliste Metsadega tunduvad On siin mingi eripära  ka või? Põtru tundub olevat rohkem kui, kui Eestis keskmise  na kindlasti kohe. Aga igal juhul on hea, et neid kohti ka jälgitakse  ja seiratakse, et see on ka ju loodus, no küll kaitseväe keskolükonnaga. Ei noh, igal juhul kindlasti, et, et kas see,  et kui suur see, see mõju ikkagi on nagu loodusele,  et tegelikult noh, kui kui siin metsised elavad ilusti ja,  ja põdrad elavad mets kitsekarvu leidsin karvade sees nahatükid,  tähendab, et on see kiskja poolt murtud,  nii et siin on kindlasti kas nüüd hunt või ilves  tõenäoliselt selle kitse ära söönud, seal hunt,  ilves, ka karu on siin teada, et siin on. Nii et kui niisugused suured loomad siin elavad  ja metsised ja Võiks nagu öelda, et nad saavad siin suht rahulikult olla  või on või kui siin on mingi müra, et siis nad on sellega  ära harjunud. Kas on teada, kas see müra, see lahingtegevus kuidagi neid? Suur uluki ka mõjutab. Ma arvan, et, et kui, kui see selles mõttes,  et kui midagi väga lähedal toimub, on ju ilmselgelt nagu see  mõjutab kõiki, aga aga see piirkonna loomad Ütleme selle fooniga, mis taustal toimub kogu aeg,  et sellega ju harjuvad, muidugi, plahvatused on omaette teema,  aga aga noh kasvõi mingi võtame põdra d,  onju, et siin alal neid on väga palju, siis ma olen suht veendunud,  et kindlasti need põdralehmad nüüd poegi ma nüüd  selle põhilahing tandri kõrval, et, et siin mõned  kilomeetrid eemal on, nad suht segamatult saavad toimetada ja,  ja poegimiskohad ja nii-öelda see, see info läheb nagu  järglastele edasi. See, kuidas elus loodus või, või, või keskkonnale mõjub see  harjutusvälja tegevus, noh see on hästi uuritud,  aga kuidas see inimestega suhestumine ja see kõik on,  see tundub olevat nagu tundlikum teem. Tema kui see eluslooduse teema ja tõesti inimesed Tajuvad ütleme siis harjutusvälja lähedust erinevalt,  et et osad on, kes ütlevad, et et väga ei häiri,  teised on jällegi vastupidi, et keda just eriti häirib  ja eriti just müra. Kas selliseid asju siis te saate ka kuidagi arvestada  arvestades seda, et meil on praegu väga tundlik aeg ja,  ja neid lahingtegevusi tuleb aina rohkem veel? Müra puhul meil on, on teatud leevendus,  leevendusmeetmed, mida me saame rakendada,  et noh, konkreetselt ongi lasketiirud näiteks  kus on lasketiiruvallid, mis müra leevendavad. Aga kui me räägime konkreetsemalt raskerelvadest Siis nende müra leevendada on ütleme keeruline,  kui, kui mitte võimalik. Millest see ka oleneb, et kas see müra on  ka erinevatel ma ei tea, päevadel erine kohtades erinev  ja inimeste tundlikkus on ka ilmselt erinev jah. Müra levik sõltub väga palju ilmastikust. Sama koha pealt lastes samasse kohta. Teatud päevadel ütleme mingis suunas müra võibolla ei levigi  väga palju. Kui on tuule suund madal pilvisus, siis,  siis müra võib ikkagi levida. Päris kaugele. Kaitseväe käsutuses on üle Eesti seitse harjutusvälja,  millest on viimastel aegadel enim kõlapinda saanud Nursipalu laiendus. Kuid ka kõrvemaal on kohalikud ja loodusesõbrad hirmul  ja tagajalgadel, sest lisaks niigi pidevatele  liikumispiirangutele tahetakse üle tuntud matkaradade  tankiteid rajada. Jarek, kus kohas me praegu oleme. No jussi, nõmmel oleme kanarpiku nõmmel. Mõnus selline selline koht, ma ütleks, et Eestis teist  sellist ei ole. Et täitsa looduse mõttes ainulaadne. Ja kuidas see tekkinud üldse on, sellel on ju tegelikult see  ei ole looduslikult tekkinud. No mina olen aru saanud, et eelmise sajandi kahekümnendatel  oli see veel mets ja noor Eesti vabariik,  kuskil kolmekümnendatel hakkab, hakati raiet tegema. Noh, siis me teame, kuidas Eesti vabariigiga läks. Ja ühel hetkel, kui olid vene väed, siis siia jah,  tehti polügonn ja võeti nii-öelda raiet,  tehti veel suuremaks ja ja siis ühel hetkel hakkad seda pommitama. Ja siis kasvasid siia pärast kanalpikud ja see kõik muutus  väga ilusaks, aga ma saan aru, et nüüd tahetakse see uuesti  siis sõjanduslikuks otstarbeks kuidagi kasutada,  kasutusele võtta. No ta on hea, et tegelikult siin praeguse plaani järgi  otseselt laskma ei hakata, aga konkreetselt see koht,  kus me oleme ja kus sa näed, kus see rada siit jookseb,  et siin on praeguse plaani järgi tehtud selline suur teekoridor,  kuhu sisse tehakse tee, mida mööda hakkab  siis sõjatehnika sõitma. Et see on kuidagi see asi, mis kuidagi äkki võiks lahendada teistmoodi. Mida rohkem soodla ja keskpolügooni vahel ühendus teid on,  seda hajusamalt sõdureid nähakse liikumas. Et praegu riigi äri planeeringu raames. Me kaalume kolme ühendusteed. Ja eks siis pärast keskkonnamõjude hindamist saame,  siis saame täpsemaid andmeid. Mis me täpselt seal tegema saame hakata. Mida see ühendus tee üldse tähendab, et kas see inimesed mõtlevad,  et see on midagi väga suurt, see on tankitee nii-öelda,  et see rikub sealse looduse ära, eriti mis puudutab seda jussi. Nõmme. Ühendustee nagu ka nimi, ütleb, et ühendab kahte  harjutusvälja ja. Konkreetselt siis keskmine ühendustee, mis on läbi justiit Tõenäoliselt ma ütlen, hetkel tõenäoliselt hakatakse,  hakatakse seda keskmist teed kõige vähem kasutama,  tõesti, kui on suur õppused ja on vaja põhjusega,  siis vaja sõita mööda üssi Nõmme teed. See, kas sinna päriselt rajame ka seitsme meetri laiuse tee,  et noh, täna on raske öelda. Ma ei näe nagu otsest põhjust, et kui me sealt aeg-ajalt  läbi sõidame, et, et me peaksime sinna rajama väga  kapitaalse tee. Mida ikkagi nendele inimestele öelda, kes on hirmul,  et need looduspiirkonnad Kaovad ära muutuvad suletuks. Ei saa enam seda loodusturismis seal teha. Põhja-kõrvemaa kindlasti ei saa olema kogu aeg kinni et me  sulgeme siis seda konkreetsetel aegadel,  kui on tõesti õppused, ohualad ulatuvad sinna. Aga muudel aegadel on ta ikkagi inimestele avatud. Samas, ega sina ja teised matkajad ei ole ju  selle harjutustegevuse vastu, et meil on seda vaja. Ei, absoluutselt, absoluutselt ei mina ka ei soovi,  et see mingi teine võim tuleb ja mis siin,  mis siin kunagi oli. Mis sa arvad, kuidas see tasakaal siis nagu saavutada,  et? Sõjaväelased saaksid harjutada ja see koht säiliks loodusturismile. No ongi, ongi keeruline, eks, eks see, eks see ju niimoodi on,  et kui, kui juhul on tõesti niimoodi, et no see tee null  neljaks peab siit tulema, siis mina ka küsiks,  et, et miks see tee peab just tulema siit üle Nõmme diagonaalis,  kus praegu on ainult jalgrada mitte mööda seda teed,  mis tuleb sealt, sillast teeb täisnurga,  et siin on, tegelikult on täiesti autotee praegu olemas,  et miks ei kasutata seda ma saan aru, sa teed 300 meetrit ringi,  aga, aga miks me, miks me kasutame ja rajame  selle tees kõige ilusama osa peale? Ehk siis ei peaks lihtsalt mõtlema sellele,  kuidas lihtsamad saaks, vaid tuleb arvestada loodusega  selle koha eripäraga ka, et see on ilus koht,  mida võiks säilitada. Minu arvates see, et, et inimesed käivad,  käivad metsas, käivad looduses see on ka üli ülioluline osa selles,  et kuidas me raskes situatsioonis nagu ellu jääme. Et me ei karda metsa, me saame siin, hakka hakkama,  et me oleme siin kodus, me oleme sellega sina peal. Et ja noh, praegu ongi ju seesama Põhja-Kõrvemaa minu  arvates on, on Tallinna ja üldse Harjumaa noh,  kus elab üks kolmandik Eesti inimestest,  see on ülioluline selline loodus, ala või rekreatsiooni ala,  kus inimesed võiksid loodusega nagu sina sõbraks saada. Ja seda ei tohi kinni panna. No ei tohiks kinni panna. Nende metallist luukide all on peidus Audru poldri vee  reguleerimise süsteem. See võimaldab poldril vett hoida või selle minema juhtida. Jälgisime osooniga läbi suve, sügise ja kevade. Miks on see polder lindude jaoks nii oluline? Poldrid on inimese kujundatud tammiga piiratud maa-alad,  mis pakuvad kaitset üleujutuste eest. 1930.-te lõpus rajatud Audru polder on Eestis vanim. Siinsetel mereäärsetel niitudel on teada  ka ajaloolised rändlindude kevadised peatuskohad  ning paljude lindude pesitsuspaigad. Praegu on Audru Volder väärtuslik kaitseala,  mille põhiülesanne on tagada lindudele sobiv elu. Möödunud suve keskel jälgisime lähemalt ornitoloogi vaatlusretke. Sinu silmade jaoks, mis aeg praegu lindudel on,  kas mõned istuvad veel pesal hauvad mune  või on kõik juba poegadega siin ringi patsamas? Jaa, praegu juuni, juuni viimase. Otsale iseloomulikult ikkagi paljudel linnuliikidel ikkagi  käib veel pesitsemine, et, et paljud värvulised pesitsevad  teist tiiru võib tuua sellised liigid nagu sookiur põldlaoke  roolindudel kindlasti. On paljudel veel munad pesas. Veelindude koha pealt on küll, et enamusel on juba tibud  väljas nii partlastel kui siis kahlajatel. Meie suvise poldrilkäigu tegi eriliseks tõsiasi,  et olime Eesti jaoks uue linnuliigi õnnestunud pesitsuse tunnistajaks. Hetkel. On torus siis karkjala paar ja vähemalt kolm tibu paistavad kätte. See, et nüüd esimest korda karkalad Eestis  ja just audrupoldril pesitsevad, oli see nagu suur üllatus. Otse loomulikult, et, et karkjalga, siis varem Eestis üldse  kohatud natuke üle 10 korra ja tänavu aasta  siis selline, selline aasta, kus siis. Otsustas siis kaks kuni kolm paari, siis karkjalga pesitseda  ja ühel paaril vähemalt tulemuslikult, siis kas nende pojad  näiteks peavad nüüd iseseisvalt juba toitu hankema  või vanemad toimetavad neile väikseid ussikesi selgrootuid ette? Kahla te ise loomulikult ikkagi nad peavad oma  siis toidukõigi ise leidma, et et nii kui  nii kui munast kooruvad, juba hakkavad tegutsema ise oma  pead vanemad küll hoiavad neil silma peal,  et ära ebameeldivad tegelased täpselt, täpselt nii,  et või annavad märku, millal siis varjuda. Praegu siin suvel on mõned veesilmad poldril veel alles,  mille jaoks need on äärmiselt olulised just siinse  linnustiku mõttes. Seal, kus vett, seal ka elu, et. Enamus siis kahlajatest ja ja siis. Ja ka siis partidest veelindudest üleüldiselt,  et neil on, neil on vett tarvis. Kui poldri peal. Praegu vett ei oleks, siis oleks ikka suhteliselt tavaline  põllumajandusmaastik ja väga-väga liigivaene,  aga sellist linnukirevust nagu tänavu aasta  kus siis polder ilusti on vee all siis sellist liigikirevust  ei ole. Mis seisus on Eesti poldrite loodus üldisemalt,  kui hästi meil poldritega on? Ei ole olukord kõige parem, et, et audrupolder on  siis mille järgi või peaks siis joonduma,  et kui me räägime siin Eesti teistest kaitsealustest poldritest,  et siis seal probleeme jagub? Et et. Põhiprobleem on ikkagi veepuudus, et kui ikka kevadel polder  kuivaks lastakse, et see ei toida, toida nii-öelda linnuelu,  et ja ei täida kaitse-eesmärke kahjuks see on  siis Eesti poldritel põhiprobleem ja teine probleem on  ka siis monokultuuride kasvatamine poldrite peal. Poldritel pesitsevatele lindudele on tähtis mitmekesine  madala kõrgusega taimestik ja piisav hulk veesilmi. Parajad taimestiku kõrgust aitavad poldril sättida maahooldajad,  kelle abilisteks on kariloomad ja seal, kus vaja  ka traktorid. Looduskaitset toetava töö ehk niidu pügamise eest makstakse  hooldajatele ka toetust. On augustikuu lõpp ja kariloomadel, hobustel  ja veistel on jäänud veel audru poldril olla kaks-kolm kuud. Juba tulevad, tulevad ja seda tuleb juba pea eest,  on karja juht siin veits isa. Kas siin on mingisugune tarkus ka, mis nüüd peab tegema,  et hobustega hästi läbi saada ära lihtsalt selja taha jää neile. Seda ma olen kuulnud. Kui nüüd vaadata selle aasta ringi peale,  siis kuidas teie tegevus siin välja näeb? Teil on hobused, teil on veised. Kuidas maade hooldamine teie jaoks välja näeb? Maade hooldamine algab tegelikult juba kevadel aprillis,  et alustame nende aedade ülevaatamisega,  kas kõik on korras, sest eks vesi teeb siin talvel oma töö ja,  ja, ja ka metsloomad siin pesitsevad, kes jooksevad läbi aedade,  et siis Me parandame aiad ära, siis vajadusel trimmerdame,  et vool sees püsiks. Ja siis hakkame vaikselt neid tooma, et mai algusest hakkame  loomi peale tooma igasse koplisse, niisiis veiseid kui hobuseid. Et, et hobused, hobused, ka terve talv nüüd siin enam ei ole,  et et muidu muidu nagu olid, et siis toome nad siia  ja ega sellega siis töö ei lõpe, et loomad on koplis  ja nüüd saab jalat. Just ma mõtlesin, et teie nagu niitmise abivahendid teevad  selle hooldustööd tegelikult nii ei ole. Jah, nad niitmise osas, seda me tõesti siin ise  siis tegema ei pea, kui, siis tõesti mingid kõrgemad kohad,  kui, siis jälle mingit hooldusniite osas,  et kõrkjad aga, aga jah, ega aasta läbi tuleb aiad üle vaadata,  et loomad läbi ei jookse, vool peal püsiks. Ja iga päev käime loomade juures, et ka loomad endal oleks  kõik korras. Kui nüüd mõelda selle peale, et need aastad,  mis te siin tegutsenud olete ja et siis mille poolest see  Audru polder on teie jaoks oluline? Meie jaoks ta ongi oluline just see elurikkus,  mis me näeme, et siia järjest on tulnud tagasi neid  erinevaid linde ja loomi ja noh, lisaks jah,  lindude tõesti siin on ka ju metsloomi näha. Et aga, aga eriline ja oluline on lihtsalt  ka see rohumaa, see mitmekesisus loomale siin. Et kui praegu mujal on põud, siis meil on tegelikult kõik hästi. Et siin see niiskus nagu on, on väga kasulik,  et, et selles osas ta on just see just see rohumaa,  mahlakus loomale. On väga oluline Poldrile jäänud vesi, mis soodustab mahlakat taimekasvu on  paraku niidu pügamisel kohati ka takistuseks. Sellepärast soovivad maa hooldajad, et suurem vesi juhitaks  poldrilt merre. Juba kevadel. Tõesti, et kus siin leida nüüd see kesktee  selle veetaseme osas, et veetase hoitakse kõrgel et linnud  saaks pesitseda, aga see, see toob selle,  et me teatavatesse karjamaadele ei saa nagu loomi peale lasta,  sest seal on liiga kõrge vesi. Mis tähendab, et pilliroog kasvab üle ja kui veetase alla lastakse,  siis loom seda enam ei söö ja ta jääb nagu halvasti karjatatuks. Seetõttu ei teki seda madal murusust, mida soovitakse  ja mis omakorda viib, et me peaks hakkama hooldusniidet tegema,  millel on ka omad nii-öelda reglemendid,  kuidas ja millal seda teha. Ja ega kui see maapind on nagu on, siis väga raske on leida  siia tehnikat, et mis seda niitma tuleks,  et see on see mure ja lisaks vesi viib ka aedu. Kui ta langeb, tõuseb, siis ta ju paratamatult ta ta lõhub  neid aedu ja siis see elektripüsivus ja loomade karja  karjakoplites püsimine võib-olla probleemiks,  et siin tuleb siis lihtsalt leida mingisugune kompromiss,  et kõigil oleks hea. Keskkonnaamet tellis siin kaks aastat tagasi ekspertide  käest ühe spetsiaalse uuringu ja, ja sealt sellest johtuvalt  siis tuligi nagu ekspertide poolt ka see sõnum  ja idee, et aga, aga prooviks seekord selliselt,  et me teeme viis, viis nii-öelda kuiva aastat  ja siis teeme viis märga aastat ja, ja selle eksperttöö  tulemusena siis tõesti selle aasta alguses me kohendasime  ümber oma kaitsekorralduskava ja selle raames,  siis on hetkel kokku lepitud see, et Audru poldrit me  majandame nii-öelda kahe erineva tsüklina. Et on niinimetatud märg periood ja et on kuiv periood  ja mõlemad perioodid on viie aasta pikkused on see kesktee saavutatud? Tunnistan ausalt, seda täna on raske ja vara öelda,  aga see on nagu nii-öelda täna parim kompromiss siit  vähemalt keskkonnaameti poolt vaadates mida meil,  mida meil on nagu nii-öelda otstarbekas järgneval 10-l  aastal proovida. Loomulikult igal aastal me ka hindame seda,  et kas kas, kas meie mõtted ja, ja uued plaanid on  ka õigel suunal, et noh, et kui, kui paistab,  et, et kuidagi nagu need uued mõtted ei tööta,  siis, siis tuleb ka käigu pealt. Neid plaane kohendada. Ongi käes Audru poldri linnukevad. Siin on päris palju erinevaid rändajaid ja ilmselt nad  naudivad ja väga vajavad seda veega audrupoldrit,  kes sinule juba siin silma on torganud ja hetkel on siin  poldri peal tuhandeid õigem oleks öelda siis üle 10000  siis veelinnu peatumas. Et kõige arvukamalt on esindatud praegu siis aned  ja Lagled ja järgnevad neile siis erinevad  siis ujupardid, kes siis tunnevad mõnu siis nendest veesilmadest. Ja kui me siia praegu vaatame, et see on  siis selline ideaalne poldri osa, kus on hästi palju  veesilmasid ja madalmuruet, siin karjatatakse loomi  ja sellised alad lindudele hirmsasti meeldivad. Nüüd kus on otsustatud, et Audru poldril kehtib selline režiim,  et viis aastat on nii-öelda kuivemad aastad,  kui siin ei ole väga palju vett ja sellele järgneb viis aastat,  kus siin on veega lahedamalt. Kuidas see võib kaitse eesmärke mõjutada? Lõpptulemust me kindlasti saame siis. Viie aasta pärast vaadata, kus need kuivema perioodi periood  on läbi, et aga aga kindlasti see veelindudele ei mõju hästi,  et tegelikult oleks poldri peal üsna lihtne lahendus,  kui polder tehtaks kahesüsteemiliseks praegu kõik see vee  väljaviimine toimub siis ühe süsteemi kaudu. Ja sellisel juhul nendel kuivematel perioodidel jääks terve  polder lõpuks üsna kuivaks, et kui oleks polder  kahesüsteemne oleks võimalik sedasi üks aasta on üks poldri,  osa märg, teine aasta, teine poldriosa märg,  et sedasi oleks siis maaomanikel ka lihtsam  siis poldit hooldada ja see ei lõhuks siis veelindude,  kes siia siis pesitsema tulevad nende siis pesapaiga järjepidevust.
