Võrtsjärv on Eesti suurim. Siseveekogu, millesse voolab 18 jõge välja,  aga ainult üks meile palju rõõmu valmistanud emajõe. Võrtsjärv on madal ja nagu eelmisel korral kuulsime,  võib Võrtsu veetase aasta jooksul kõikuda poolteist meetrit. Seega peab olema siin ka eriline alus, mis madalat kannatab  ja selleks on kalepurjekas. Kui enamik on emapuu peale ehitatud, sellised vanad  purjelaevad siis see on põhjalaua peal, et ta on tegelikult  alt hästi lame. Ja, ja kui meil seda mootorit, mis meil tänapäeval siin sees on,  seda mootorit ei oleks, siis see süvis oleks kuskil 40 sentimeetrit,  mis on sõhupaadil enam. Eelmisel korral jäi selgitamata ka malemeister Sportlikult. Valged alustasid ja võitsid. Meil oli selja taga mitu päeva rahmeldamist  ning võtsime aja maha. Kuulutasime ülejäänud päeva puhkuse ja tarkuse päevaks. Suundusime Valma sadama poole, kus meid ootas Ivo isa,  vana Võrtsu järvekaru Ants koos angerjasupiga. Angerjat. Latikat latikat ja leiba, leiba, sportmänge. Kõik kurat, sa said legendaarse võidu. Selle üle mul on väga hea meel. Hoiame selle enda teada, aga sõudma ei pidanud,  sõudma ei pidanud. Vahel vahel tore. Ja pommiga vasta pead ka nii, et ajalugu Samal ajal, kui härrased kaldal lähiminevikku meenutasid,  kadus Laura peal jällegi imeväel lauaks. Siis äkki natukene, et hommikupüütud ja. Kohe sinna korki pandud supiga sama lugu. Ise käisid, tõid. Ometi selline. Hommikul käisin järve peal ja sa jälle peab,  aga. No ütleme nii, et kui hirmus Sellise koha selliste vetes juba see angerjas nagu. Alustab oma rännakut ja lõpetame mõnes mõttes rännaku,  ei näe siin ka seda angerjat, isa, siis on ikka väga nadi küll. Ja siin ta siis on. Aga kas need maimud võetakse, kas neid tulevad kasvandusest  või tulevad ikkagi merest kus merest? Kahe aastaga jõuab see maim Euroopa rannikule? Ega see angerjamain paneb, ei kahtle, leht läheb  nii suurt ema k alla. Kui väikest pidi üles ja sügisel rännaeg pihta hakkavad,  siis need suured tulevad sealt ülevalt. Me räägime, et Eesti Lõuna-Eesti mägijärvedest. No. Sealt järvedest tuleb. See on küll elu parim koha, mida ma söönud olen. Mul ei olnud õige maitse. Aga kogemata läks hästi, oli ainult seda küüslaugu pipart,  koosnagu pipar ja muud midagi. Suhkru sool. Kala peab õige olema. Kala peab ilus olema. Ja angerjasupist pole mõtet rääkidagi. Keegi mainis, et kui laatadel müüdavast angerjasupist leiab  heal juhul tüki angerjat, siis antsu supiga on vastupidi. Siia mahtus angerjatükkide vahele isegi veidi leent  ja kartuleid. Muidu grilli annab ka väga hea ger grillida. Teine asi on see, et praed angerja ära teed,  koorekastme peale jälle väga hea. Aga alati igasuguse angerja asja juurde käib,  peab olema ikka korralikult sibul, tilli  ja selliseid asju. Et isa oli viimane vana paadimees, kes mäletas,  kus asju tehakse veel, onju see läks üks,  neli-viis aastat isegi rohkem. Vana ära rääkida, et kuidas seda. Purjekat hakati ehitama neil praegu sama seis,  mina küll ei viitsi elu. Leiarude pere on viimase 18 aastaga ehitanud juba kolm kalet. Esimene neist, Paula lasti vette 2005. Enne seda valitses Võrtsjärve kalevaikus. Viimane enne Paula põletati 1985. aastal Valma jaanitules. Materjali korjamine, kogumine, kõverik kaaras sisse. Aga need on ka kohe era, kas. Välja otsitud rabadest soodest ja. Aga enamiku sellest kõverikust kasvab maa sees mulla sees. Sealt st välja otse välja ka. Ta ei ole juurikas. Ta on kunagi kas mingi teise puu valla või kuidagi viltu kasvanud,  ta tulebki niimoodi kõveralt ja läheb ok sees nagu umbes  nagu noodivõtiga tulebki üles läheb sirgelt kaabite sambla  seest välja ja vaatad ja lõpuks on nii, et sees on tal 13  paari siin sa pead paarilise leidma talle veel  ja lõpuks peab kogu see pontso selle kuju  ka välja anda just need plangud, need on kõik aurutatud  ja auruga väänata. Surutud eest otsa läheb riigikordi sellesse. Ei keerdu seal, et. Sellel vist kolm tükki või sai praktiliselt esimese teise  kolmanda laua külge juba. Aud on praktiliselt küljes kruvide kinni lastud juba,  et hakkad naelutama, kui praks käib ja vaata läks. Võta maha ja pane ta ka järgmise kasti. Kolm tundi ühe laua. Loodame, et Antsul ikka jätkub veel viitsimist,  et Ivot ja Silviat oma teadmistega uute kalade juures aidata. Üks on aga selge teadmised kala ehitamisest on elus. Aitäh, Leiar. Siit tegime väikese kõrvalpõiki üle järve limno loogejaama,  kus järve muuseum ja teaduse tegemine käivad käsikäes. Kuigi esmaspäeviti on muuseum kinni, sest  siis on akvaariumide puhastamise ja muu sanitaarse tegevuse päev,  saime heliga kokkuleppele ning lubasime omalt poolt  ka majapidamistöödel appi tulla. Meie plaanid olid jälle mitme tunniga nihkes  ning heli oli enamuse töödest juba ära teinud. Ma jätsin teile piraaja kakaariumi puhastamise,  noh väga hea. Aga enne kui Pääru oma käepiraaja de heaolu nimel ohverdab,  tegime ringi järve muuseumis, kus nii kodumaiseid kui  muumaiseid tegelasi. Et meie maja siin üle 30 erineva akvaariumi Enamikus neist elavad siis meie oma Eesti mageveekalad  sest meie idee on selles, et me õpetame inimestele looduse  tundmist ja inimene siis hoiab seda, mida ta tunneb,  keda ta tunneb, onju. Aga palju on igasuguseid põnevaid eksootilisi liike,  kes on vahvad ja värvilised siinsamas paremal käel. Mul on siin Jaapani päritolu koikarbid. Tänu oma libisevale graafikule olime enda teadmata  ka kilpkonni kiusanud. Ja ma olen neid näljas hoidnud, et te saaksite  siis näha, kuidas nad söövad, et nemad on meil kollakõrv,  ilus. Nad näksavad sellisel juhul, kui sa oma näpu nüüd talle suu  juurde paned. Et siis ta võib seda söögiks pidada, aga eriti nüüd,  kus ta näljane On onju? Vaatame neile süüa, ma toon neile kala kohe kala. Arumist. Kilpkonnad söövad kaks korda nädalas ja näpud tuleb heaga  suu juurest eemale hoida. Ampsud on jõulised. Mida vanemaks kilpkonn saab, seda rohkem peab ta saama  taimset toitu. Ta on kalapäev ja siis on salatilehe päev. Aga kala päeva üle on nad palju õnnelikumad kui salatilehe  päeva üle, et näha, näha on ja. Kala värvus sõltub sellest elukeskkonnast,  kus ta elab. Ta oleks võimalikult vähe märgatav. Ja muide, kala on tegelikult täpselt nii soe,  kui soe on see vesi, kus ta ujub. Siin on nüüd hästi hea vaadata seda, et need,  kes on värvilised ja kirevad, eks ole, need ei ole meie oma  Eesti kalad, et nemad on siis kirjud kogred  ehk kuldkalad. Hästi julged. Eestis on seitse kalaliiki, mis on kaitse all  ja mille püük on aastaringselt keelatud. Üks neist on sega. Ja ja meie sägad on pärit tegelikult kalakasvanduse. No tukastavad, nad on öise eluviisiga kaladega nad päeval on  suhteliselt väheaktiivsed, et looduses on nad ju vaata  päeval sellistest nagu kaldaõnarustes ja,  ja puu juurde ja kändude all peidus. Tema ennast näitab, teine säga on meil veel teine säga elab  seal valmis, aga ta on kogu aeg peidus. Ta ei viitsi üldse süüa toitu, sugu, magama. Aga tal on imepeenikesed hambad, seal sägal hästi palju hambaid. Te võite pakkuda, kui palju on sägal hambaid jõhkral. 100 rohkem 200, rohkem veel, veel rohkem,  300, rohkem. Sa oled peaaegu lähedal. Me Arvo tuvikesega lugesin sagahambaid. Lugesime ühikruudu meetodid, et võtsime ruutsentimeetrise  pindala ja siis vaatasime hambaid ja põhimõtteliselt sägal  peaks olema suus teoreetiliselt umbes 920 hammast. Tal on, põhimõtteliselt on see suu nagu liivapaber,  et et tal on hästi palju pisikesi hambaid. Need on poisid, osadel kaladel on poisid siis,  et ja erinev arv, et lutsul on alalõual ainult üks pois,  eksole, sägal on. Ülalõual on kaks, alalõual on neli ja need on  põhimõtteliselt neil nagu käed, et nad saavad nendega kompida,  eks ole, mis nende ümber toimub. Aga teiseks on poisate küljes ja tegelikult kogu  kalakehapinna peal on siis sellised rakud,  millega ta tunnetab toidu maitset. Et ja nende poiside peal on neid rakukesi veel eriti palju,  et põhimõtteliselt tema tunneb toidu maitse ära enne seda,  kui see toit talle suhu satub. Miks te arvate, palju haugil hambaid? Kuku seal natuke vähem, kui segada. Üheksa 12 700. Ma näitan teile ühte toredat haugu. Head aate hambaid. On ju nii? Suulaes on hambad. Siis on tal keele peal, on vaata hambad. Siin keele peal on meil ühe külastaja, näpunahk on ka. Sest ta toppis suhu ja ta tahtis katsuda,  kui palju neid siis hambaid on ja kui teravad nad on. Ja ja alalõuas on siis kihvad ja haugil on veel selline tore lugu,  et tal on alalõuas nende suurte kihvade all on  asendushammaste alged. Igal kihval on kaks kuni neli asendushammast. Ja kui ta siis mõne elu jooksul ära murrab,  siis hakkab sealt pehmest koest siis uus hammas välja tulema. Aga jah, 700 hammast. Seega, amatöörid käpad eemale, kui näpud kallid. Meie reisihtüloogia maailmas jätkub, aga Martini  ja Joeli aeg veeteel olemiseks sai paraku. Üks oli see, et kohtusin inimestega, keda ma enne polnud  kohanud ja nad osutusid ülilahedateks tüüpideks  ja kohtusin ka muidugi nende inimestega,  kellega ma olin enne kohtunud. Ja kes osutusid endiselt ülilahedateks tüüpideks? Ja siis teine asi oli veel tähtis asi oli see,  et tegelikult mõni aasta tagasi mul on õnnestunud teha  võrdsust Pärnuni kanuu, tripp ära. Aga mul oli puudu see esimene ots. Sealt Peipsist siis siia Võrtsuni. Ja üle Võrtsu ja nüüd on see ka tehtud. Nii et nüüd on jäänud veel see Narva ja Peipsi ots veel teha,  et selle me teeme üks hetk ka ära. Ma sõin esimest korda elus. Angerja suppi, sest et minu jaoks on angerjas,  kogu on kogu aeg olnud umbes nagu must kalamari  või noh, mingi väga väärtuslik. Tegelane, keda küll supi sisse küll kindlasti ei panda,  sellepärast, et noh, supp seal seda tehakse ju mingitest imelistest,  muudest kaladest, eks ju. Aga et seda oli seal supises ja see, see supp oli sellest paks. No mega ja veel maitses mulle suitsu latikas oli,  ei, see ei olnud latikas, see oli linask. Vabandust, sest, et täpselt sellel hetkel oli,  noh, kõik oli üsna lootusetu ja see oli viimane eine suurde  tundmatusse minekut, siis alati maitseb ilmselt toit ükskõik  mida sa sööd väga hästi, sest et täisköe liselt võtab  stressi maha ja nii et toiduelamust oli seekord väga palju. Mu süst, vilgas on töö korras. Ja seltskond on hullult hea. Ja no siis jääb üle veel ilus Eestimaa oma ilusate kohtadega  ja huvitavate kohtadega nagu see, kus me praegu oleme. Noh, natukese raske. Aga väga huvitav. See oli väga lahe elamus selle kaatriga kihutada neli  kilomeetrit tunnis asemel 74 kilomeetrit tunnis,  kanu kaenlas. Võibolla veits õppisin mingit puutööd? Seal. Kärevere silla ka, jah. Sellise asjaga me saame hõlpsasti Võrtsjärve välja. Ei, ma vaatasin, kuidas seal see masti kinnitus näiteks oli,  see oli päris huvitav lahendus, ma ei teadnud,  nii tehakse ja noh, siin kalad ja kõik muu. Selline vaimne vaimseks puhkuseks on sellised. Teadmiste omandamisel väga kasulik. Aitäh Martinile ja Joelile toreda seltskonna  ning veetee värvikamaks muutmise eest. Aga meid ootas akvaarium ning doktor ja kalateadlane Arvo tuvikene,  kellega läksime teisele korrusele, kus igatsugu lubamatuid  ja lubatud püügiriistu näha ning klaas kastis üks kolakas. Ja see on siis alles hiljuti oli Võrtsjärve kõige suurem kala,  aga see on tegelikult meil võõrliik, see on valge muur,  see on siis maailma maailma kõige taimetoidulisem kala  ja eks ta kuskilt lasi ilmselt Narva kalamajandist jalga,  ujus siia Võrtsjärve, see oli siis 20 kilone,  see originaalsuurus, see on originaal suuruses,  aga ise see on mul aas nii et, et kala ikka söödi restoranis ära,  et palju see üle meetri pikka, 100 112. Aina taimetoitlasena on valge moor Eestis üsna levinud  tiigikala oma pelgliku loomu tõttu on teda harva näha,  seega ärge ehmatatagi, kui teil ühel päeval elevanttiigist  vastu vaatab. Esimese metsaste matkal õnnestus operaatoril üks spinninguga  kätte saada, aga Arvol on parem. Kirjandus ütleb, et kõige parem sööt on kirsstomat talle. Aga mina jälle katsetanud, aga vähemalt nii,  nii väidavad. Paar nädalat enne vee starti tõugati ka valge amuurdroonilt  ning Võrtsu kutselise kaluri ülarkoni võrku jäi säga,  millel pikkust 170 senti ja kaalu 28 kilo. Kuna säga oli võrgus oma otsa leidnud, siis vette teda  tagasi lasta ei saanud. Aga nüüd pirajade juurde, kes ju hirmus ohtlikud elukad  või siis ka mitte. Legend sai alguse 20. sajandi alguses USA presidendi Theodor  osefeldi Brasiilia visiidist. Kohalikud kalurid tegid sõu, nad püüdsid mingi parve väga  suure parve neid punakõht Pirajas hoidsid ühes laguunis  mingi paar nädalat näljas ja siis visati üks lehmakorjust  sinna sisse, siis sööder kõik vaatasid, siis ta läks koju,  kirjutas reisikirjad ja loomulikult noh,  sealt läks lahti, aga kui seal kohapeal oled,  vaata et kuidas need kohalikud kalurite lapsed seal nende  vahel kogub, vett hüppavad puude vahet ei karda mitte keegi. Et selles mõttes ma ütlen küll, et, et see on ülehinnatud,  aga samas me nägime seda, kui meile anti üks kalur seal appi  ja ta võttis lohakalt ühte piraat võrgust välja  ja siis tal küll see piraatmustas siit ühe tüki välja  ja lihtsalt niisugune õnnetus, tööõnnetus oli aga,  aga päris suur tükk oli käest välja, ammu mitte suur,  ütleme kaks kuupsentimeetrit, aga piisavalt suur,  et ta. Aga need kalad kõik nüüd ütleme, et, et kõik kasvavad palju suuremaks,  see, see säga kasvab, mitte väga palju, aga no need ahvenad  siin võivad ikka selliseks kasvada ja ja  siis need piraajad umbes umbes niisuguseks 25 30 sentimeetri suuruseks. Pealmine kate. Ja põhimõtteliselt, mida me puhastame, me sioonime põhja Sifooniga annan, sina võid aidata klaase pesta. Läheb tooli. Tooni peale tõusta. Tooli peale keera varus üles. Tegelikult kaladel on väga hea haistmine  ja nad võtavad Nad tunnevad su käe lõhna, aga vaata, seal on see küsimus,  et kas see, kas see teda häirib või ei häiri  või meelitab ligi. Mulle. Võib võib-olla siis peletab eemal? Oli see lõhnast või lugupidamisest, aga kogu protseduuri  jooksul hoidsid kalad väärikasse kaugusesse  ning jälgisid huviga, kuidas nende koduõue koristatakse. Ainult sega, võttis rahulikult ja ei lasknud ennast  millestki häirida. Aga siiski on, näed oma käel järgi proovitud,  et ei hammusta. Terved ja kalad rõõmsad, oli aeg ennast teele sättida,  aga enne peab klaasangerja loo selgeks saama. Euroopa angerjas sünnib Sargasso meres, keegi pole seal  täpselt selle koha peal olnud, ta kuskil seal sügavuses  ja siis ta on niisugune läbipaistev, niisugune lint täitsa  ja tal on hästi huvitav, üks uu aparaat ja ja,  ja siis ta teeb sellised moonded läbi, et näe,  vastne ja siis ta teeb ja niisugune niisugune kahe aastane  vastne see on see, mis tegelikult golfi hoovusega tuleb,  see on siiapoole teinud ja enne kui ta siia  siis ütleme siia näiteks Prantsusmaa, Hispaania,  Inglismaa rannikule jõuab, siis ta teeb moonde läbi. Moondumis ajal see vastavalt, enne kui ta  selle mandri lavale jõuab, kus noh, meri nagu madalamaks läheb,  siis ta muutub klaasangerjaks ja need hakkavad  siis jõgedesse tungima. Miks ta nii kaugele peab kudema minema, eks ta siinsamas  lähedal ei koe. Aga see on niisugune ajalooliselt mandrite triiviga seletatud,  et kunagi ammu, kui angerjad kudesid seal nii-öelda seal kohal,  aga see kudemise koht kogu kaugenes siit,  siis nad olid harjunud kogu aeg sinna minema kudema. Et see on niisugune valitsev teooria praegu. Aitäh Arvole ja helile vaadata ja kuulata siin tundide kaupa,  tulge aga läbi ja saage targemaks. Õues võttis meid vastu undamine, selline tunne nagu kuskil  lähedal kimaks rong, aga õhtulauluks kimasid meile hoopis surusääsed,  mille vastsed on latikate ja angerjate lemmiktoiduks. Ja uus veeteeline, meiega liitub laulja Elerin Tiit kellele,  nagu selgus, meeldivad suured koerad. Neid oli siin kaks ja nemad on vetel päästekoerad. Et aru saada, kuidas karvased vetelpäästjad töötavad,  valis Lototron välja Pääru, keda koerte perenaise angela  juhendamisel päästma läksid. Aga nad mõtlevadki ise vaata et nad on hästi väiksed,  nagu see piigel põhimõte lihtsalt see. Mida paksema karvaga, mida suuremad mulle meeldivad sugused,  minu pikkused? Ja ma olen olnud nad fänn täiega, aga ma olen kokku puutunud  ühe njufaga ja ta oli nii kuri, et ma ei saanud talle isegi  lähedale minna, et siis mul on alati selline mulje jäänud,  et nad on lihtsalt hästi kurjad koerad ja sellepärast,  kui nad sealt aiast välja tulid, ma mõtlesin,  nad on ju aias kinni, onju, et neid välja ei lasta,  kui lahti ma olin, mingi nad kogemata, vaata,  said välja ja nüüd ma lihtsalt suregi. Jah. Aga ülitoredad ja. Jah ei, väga meeldib, mulle meeldib, kui nad nagu tee  ilastavad ja. Alustame päeva uppumisega, alustame. Sega. Tavapärane on see, et me alustame sellega,  et me teeme enne trennidesse minekut ja ülesannete  alustamist koera. Angela on Lõuna-Eesti veepäästekoerte grupi märjad käpad abitreener. Njufade panditi ja puru jaoks on iga uus nägu treeningul oluline. Et mida rohkem selliseid erinevaid, võõraid,  uusi nägusid, seda parem on, et minu kui perenaise peale nad  tulevad igal juhul kui ta vaatab, et võõras inimene,  et mis ma ikka lähen, et perenaine ju kaldal. Et siis selleks ongi meil parem, et mida rohkem erinevaid nägusid,  seda rohkem koer nagu harjub, et töökäsk on üks  ja ei ole oluline, kes seal teisel pool otsas nagu on. Uppuja esimene ja ainuke instinkt ongi see,  et ta rabab ükskõik millest laste puhul. Me treenime või trennides, harjutame seda,  et koer läheb lapse peale, sest laps on väike laps ei uputa  koera ära. Isegi kui ta tal siit ülevalt kinni võtab  ja nagu peale ronib. Aga suuremat kasvu ja, ja täiskasvanute puhul läheb ikkagi  koerajuht päästja koos koeraga. Et mina olen see, kes reaalselt siis võtab  selle kannatanu seal kas siis haardesse või ulatan talle  päästevahendi siis nii-öelda fikseerin ta oma sellesse  haardesse ja koer on siis see, kes meid transpordib kaldale. Mis nüüd hakkab juhtuma, mis ma pean tegema? Sina upud. Mitte päriselt imiteerid, meil uppujat pladistad vees. Ma arvan, et me lähme siia kanali keskele. Ja mida rohkem aktiivsemalt sa niimoodi liigutad,  seda atraktiivsem sa tema jaoks oled, seda suurema  tõenäosusega ta su ära päästab. Ega muud ohver vete ja hakkame trenniga pistma. Siin käib ka päästevahenditega klassikalise päästerõngaga  ning supilaua moodi päästelauaga. Nüüd see nipp, kuidas saada kannatanu laua peale kas  siis supilaud või seesama päästelaud. Sa ujud või sõuad lauaga paralleelselt, siis kuni uppujani  tõmbad laua tagurpidi, lükkab kannatanule nina alla. Esimene instinkt on, ta paneb käed peale. Tõenäoliselt ta nii palju jõudu enam ei ole,  et ta jõuab sinna ise ronida. Siis ongi, et mina, kas ma siis ronin ainult põlvili  või siis pannast tõesti moodi kükikile püsti ajama. Kaenla alt võtan kinni ja oma keharaskusega,  siis keeran laua tagurpidi või noh, õiget pidi tagasi. Ja siis aitan kannatanu ilusti laua peale. Ise lähen järgi, fikseerin, võta maha, ei kuku. Ja koeral on siis käsklus, seesama sinine nöör võtta  ja transportida, kanda. Võtab. Ja trenni toome tavaliselt kaks tundi. Kaks korda nädalas et päris hea sellise. Füüsilise koormuse saab. Aga see võtab talve ka täitsa ju läbi, et nende jaoks on see  ideaalne trenn. Liigutada oma konte ja liigeseid ilma sellist kehakaalu. Füüsilist rasket massi omale. Et trennides tehakse need olukorrad meile võimalikult nagu realistlikuks,  et noh, nagu päriselt uputavadki sind, et kuidas sa  siis pääsed haardest, kuidas sa käitud? Et nii-öelda sellist mängimist nagu siin täna et päriselus  sellist situatsiooni sind ootama sees ei ole,  aga mis see tähendab, kui üks, et nüüd on oma väljaõppe saanud,  mis see tähendab, et hakati valves käima kuskil  või tegelikult sellist asja nagu teenistus  ja töökoer meil Eestis praegu ei ole. Aga meil on siin koeri, kes käivad koerajuhtidel  või omanikel siis vedelpäästes abis. Et rannas, see tõmbab tähelepanu ja aitab sellist ohutus  ja ennetustööd tegelikult väga palju teha. Kuidas see kalli käis? Jõudu angelale, purule ja panditile. Meie suundusime tagasi veeteele tänast ilma jõele,  mis juttude eelmiste kogemuste ja teadmiste põhjal pidi  olema osaliselt isegi läbitav. Aga enamuses pidavat ootama meid jalutuskäik kanuuga. Aga enne kui jõele saime, kohtusime Antu otiga,  kes kohalik kunstnik ning kellel väga eriline stiil,  see on see Antu Opperdis. Mida Antu selle all mõtleb, selgub järgmises saates. Tänast ilma jõgi oma võlude ja valudega. Lihtsalt, ma mõtlen, et kas, kas ma ei näe siit seda kanalit? Tuleb. Seitse kilomeetrit teha, mitte just. Uus veeteeline Heidit. Ma olen elus kaks korda kanuutanud, et mis siin,  mis siin ikka saab juhtuda. Ning mõndagi muud juba järgmisel korral glamuurne suvepuhkus.
