Esimene mai on teadupärast volbripäev ja meie hakkamegi nüüd
volbripäevast lähemalt rääkima ja selleks puhuks on külla
tulnud antropoloogia Joonas Plaan tere hommikust,
Joonas. Mida me üldse Volbriga tähistame? No ennekõike pulbriga tähistame kevadpüha,
tähistame nii-öelda kevade murdehetke, kus hakkab soojemaks minema.
Suvi enam ei ole kaugel.
Et kui me räägime Volbrist ja, ja tegelikult me kogu aeg
räägime ka erinevates nimedest, mis sellel on antud
ennekõike ma ütleks, et me räägime kevadpühast. Mis erinevaid nimetusi siis volbripäeval antud on? Valburgi, millest tulenebki tegelikult see eestikeelne
nimetus siis volbriöö Soomest siis näiteks vappu me võime
rääkida ka esimese maipühast kevadpühast töölisrahvapühast.
Et see sellesse aega satub väga palju erinevaid tähtpäevi,
tegelikult. Kuidas meieni üldse jõudis volbripäev? Kui me räägime nüüd volbripäevast kui sellisest mille siis
nii-öelda juured ulatuvad, kellest saab Alburgi öösse siis Eestisse,
tegelikult on ta saabunud kaunis hiljuti kõigest kuskil 19.
sajandil seda siis läbi eestirootslaste.
Just Rootsimaalt on ta siia tulnud ja arvatavasti see,
see Rootsi ühendus on ka üks põhjus, miks just nimelt Tartus
on volbriöö tähistamine kindlasti üks vägagi oluline tähtpäev.
Kui Eestisse tõesti ta on sattunud või jõudnud 19. sajandil
siis mujal läänemaailmas ennekõike siis siin Euroopas
tegelikult sellel samal ajal erinevaid tähtpäevi. Kevadpüha on tähistatud juba teadaolevalt alates teisest
sajandist saati et juba juba vanad roomlased tähistasid oma kevadpüha,
mida siis nimetati floorianiks ja ennekõike seostuski,
see just nimelt selle kevadel. Saabumisega see oli, ütleme, kõrgklassi püha,
kus siis lõbutseti olid vägagi rikkalikud blanketid seks puhuks.
Ning hiljem on sellest saanud just nimelt selline Valburgi
öö või siis ka nõidade öö, sest et pagalikes traditsioonis
on teada, et just sellel ajal nõiad kogunesid,
on isegi nimetatud üks konkreetne mägi Kesk-Saksamaal
ja sel ajal siis on nii-öelda selline kurivägi kõige tugevam
ja Valburg see nimi tuleb Püha Balburga nimest Püha
Balburgaliks naismisjonär, kes siis toimetas üheksandal
sajandil ja hiljem temaga siis seostati just nimelt vastu
võitlus nõiduse vastu tema poole palvetati selle jaoks,
et siis võidelda nõiduse vastu, mistõttu tõesti siis sellest
esimesest maist või sellest perioodist saigi just Valburgi ö. Ühelt poolt siis nõiad kogunesid teiselt poolt siis
palvetate siis püha Valburga poole et siis võidelda selle
nõidule vastu.
Tänase püha Valburga poole palvetamist on praktiliselt ei
olegi enam Euroopas, aga just see valvurgi on jäänud
ja see sihuke pidutsemine just nimelt pigem sellisesse
linnarahva seas pigem kõrgema klassi seas on,
on säilinud erineval kujul. Nõiatõid siis ikkagi keegi selline, kelle vastu tuli võidelda. Niimoodi keskajal see arvamus oli, et, et nõiad Kes ei olnud kristlased, kes järginud ristiusku toimetasid,
loodusteadmiste najal, toimetasid, rahvatarkuse najal olid
ennekõike just kristluse vastased, mitte seda,
et nad olid kuidagimoodi halvad. Aga olles kristlasest nõid, siis see oli lubatud. Ma ei tea, kas, kas, kas niimoodi saab üldse öelda,
kes on kristlasest nõid või, või, või mitte,
et kui me räägime siin just sellest valvur Kösti
ja Kesk-Aasiat, siis ennekõike seda nõid oli see,
kes pigem vist ei olnud kristlane. Ma saan aru, et erinevatel rahvastel ikkagi see kevade tulek
on olnud selline hästi oluline, et seda on peetud vajalikuks tähistada. Jah, sel ajal näiteks siin Eestis olulisel kohal olles
kaunviljade külvamine, oad on teada, mida just sel perioodil külvati.
Aga, aga see on ka aeg, kus koristati, koristati oma
majapidamiskoristati põldude peal sest et sellele aeg-ajalt
sattus Aecus tõesti, lumi oli viimaks sulanud,
olid esimesed sellised soojad päiksepaistelised ilmad,
nagu meil praegu ka on olemas juba viimased nädalad
tegelikult et see langes hästi kokku ka selle loodusrütmiga. Kui me mõtleme üldse volbriöö ja päeva peale,
siis milliseid kombeid meil Eestis läbi aja olnud on,
selle päeva tähistamiseks? No üks võib-olla ka tuntumaid on maikrahvi
ja krahvinna valimine, see oli ennekõike iseloomulik
keskaegsele Tallinnale 13. kuni 16. sajandil oli see selline
vägagi oluline sündmus mida vedasid ennekõike suurgildi
ja Mustpeade maja liikmed.
Seks puhuks siis rüütlid võitlesid erinevatel
rüütlikunstides vibulaskmine, ammulaskmine,
mõõgavõitlus, ratsutamine, toimusid uhked paraadid linna
sees ja linna lähistel ning pidustusi kestsid nädal aega,
mille siis kulminatsiooniks oligi maikrahvi valimine,
see, kes siis oli kõige osavam nendes kunstides sellega
kaasa ka Eestis vägagi palju erinevaid niisuguseid lõbustusi,
pidutsemist ja, ja siis see maikrahv valis endale krahvinna
kaheksa kaunitari seast, kes siis jäid seda tiitlit kandma
terve aasta vältel ja võib öelda, et, et tol ajastul nad
olid justkui need, et seltskonnastaarid,
keda kõikjale kutsuti, keda kõikjal sooviti näha
ja nad uhkelt ka seda siis rolli mängisid. Noh, ühelt poolt vägagi tore lõbustus kindlasti vägagi
vaatemänguline lõbustus.
Teisalt aga oli sel ajal ka väga praktiline pool,
nimelt hea hetk pärast pikka talve katsetada oma oma võitlusoskusi,
aga ka relvi, et nad ikkagi oleksid töökorras vajadusel,
aga see nüüd kombestik on kadunud 16. sajandist alates
hiljem siis on sellest saanud ennekõike just nagu ütlesin,
19.-st sajandist alates. Pigem selline linnarahva pidutsemise aeg,
maarahvas siis toimetas ennekõike põldudel,
koristasid sellel ajal, nüüd 20. sajandi esimeses pooles
jõudis Eestisse ka siia töölisrahvapidustuste tähistamine,
seda siis läbi Saksamaa, kus teadaolevalt Euroopas esimesena
seda hakati tähistama 1933 Natsi-Saksamaal sai esimesest
maist töölisrahvapüha.
Ja, ja nii jõudis, sega meile Eestisse ja,
ja seda tähistate edasi ka nõukogude ajal,
kus ta väga hästi sobitus ka tolleaegse ideoloogiaga
ja võib öelda ka, et sellega seostub see vaba päev,
esimene mai töölisrahvas saaks tegelikult siis siis puhata. Ja seda testi tähistatakse töölisrahvapühana kõikjal
Lääne-Euroopas ja ka ja Põhja-Ameerikas.
Nii et nii et töölisrahvale on see samuti oluline püha aga,
aga võib siia tuua natukene veelgi olulisemana,
mida, mis on kõige paremini silma jääb meile kõigile,
täna on see, mismoodi tudengid tähistavad seda volbripäeva
just tudengite jaoks.
On see tõesti üks selline toredamaid lõbusamaid aegu. Ühelt poolt on see hea hetk korra ennast veel lõdvaks,
lasten kevadisi eksamite saabumist enne enne lõpetamisi
ja Tartus kindlasti.
Eesti kontekstis näeb just sellist korraliku volbriöö
tähistamist siis 30. aprillil vastu esimest maid,
seda seda tehakse, seal on vägagi erinevad traditsioonid,
ennekõike on seda kandnud siis just korporatsioonid,
aga aga täna siis tõesti ka need tudengid,
kes tegelikult korporatsioonide liikmed ei ole Tallinnas
seda mõnevõrra on vähem, aga näiteks üle lahe Soomes vappu
nende siis volbriöö on vaata et üks kõige olulisemaid
tähtpäev üldse kogu riigis ja, ja usun, et kui keegi täna
hommikul näiteks Alexanderi kadul jalutab võib näha õige
palju selliseid veidi vintis emaid, noori inimesi,
kes lihtsalt öö läbi pidutsenud ja nüüd täna siis peakski
just siis Soomes jällegi hästi olulisel kohal tõusma just
töölisrahvas vasakparteid peavad erinevaid kõnesid,
et kui nüüd vaikselt need noored, kes on öö läbi pidutsenud,
suunduvad vooditesse, siis tegelikult natukene vanemad
ja asisemaid inimesed tulevad uuesti tänavatele,
et siis hakata seda töölisrahvapüha tähistama
ja usun, et samamoodi läheb meil ka siin Eestis. Kuivõrd Volbriga lõkke kaasas käib? Jah, tõesti, see lõke on ka olulisel kohal,
mis, mis jäi tõesti mainimata ennekõike see lõke käis kaasas,
selle nõiduda väljatõrjumisega, et lõkkeusk aitas neid
eemale peletada, aga samal ajal jällegi vaadates siis neid
ajaloolisi märkmeid ega need nõiad pidasid ka seda seal
lõkkepõletamist vägagi olulisele kohale,
et see on huvitav nüanss, mida me näeme tegelikult paljude
selliste tähtpäevadega tänapäeval. Et ühelt poolt nad on, on justkui seotud kristliku eluviisiga,
teisalt aga nad on, satuvad samale ajale,
kus siis mingeid paganlike pühasid tähistati.
Ehk siis on püütud need paganlike pühade ajal sättidega
selliseid veidigi veidigi Kristlikkamaid tähtpäevi ja,
ja nii ka on selle volbripäevaga küll, aga tänaseks päevaks
see enam nagu ma juba ütlesin, seda püha Valburga
palvetamist suurt ei ole, vaid ennekõike just on,
on selle selle päeva tähistamise üle võtnud tudengid
töölisrahvas ja töölisrahvas ka selles mõttes võib-olla
tavaline inimene, kes täna koristab oma oma keldrit
või siis sauna, nii nagu näiteks teeme ära päevadel seda,
sellel aastal tehakse. Sa oled hästi palju maininud seda, et need kombed on ajas muutunud,
on, mis see põhjus on, miks meil üldse, kui me vaatame nüüd
Volbrist kaugemale, miks meil muutuvad mingisugused kombed
ja traditsioonid? No eks need ole seotud vägagi selle ühiskonnakorraldusega,
mis, mis teataval viisil annab nendele nendele sündmustele
erinevad ja uued tähendused.
Tihti need rituaalsed tegevused jäävadki samaks,
on näiteks seesama see lõkke põletamine või siis kirikusse,
kas või kui me läheme ja vaatame need protsessioone,
mis siis kirikusse akse, nüüd on kaunis sarnased,
mida võib-olla tehti siis ka 200 300 aastat tagasi,
aga see tähendus selle juures muutub ja ta muutubki
ennekõike just selle ühiskonnakorralduse muutumisega noh,
nii nagu näiteks töölisrahvapüha, mis on siis sellele
esimesele maile haakunud, on ikkagi seotud ennekõike
industraliseerimisega sellega, et meil tekkis üldse
töölisklass sellega, et töölisklass hakkas oma oma oma
õiguste eest häälekalt rääkima. Ja, ja, ja seetõttu need traditsioonid tõesti just nimelt
need tähendused selle juures muutuvad traditsioonid tihti
võivad jääda ise pealtnäha justkui samasuguseks. Inimestele ikka meeldib pühade puhul midagi soovida.
Kas volbripäeva puhul on ka midagi sellist,
mida võiks soovida? Vot ei tea küll, et volbripäeva puhul midagi sellist soovid on,
et usutavasti paljud tudengid soovivad nagu tervist lüües
klaase kokku täna aga või siis öösel on seda teinud.
Aga, aga sellist erilist soovimist või tervituste vaat ei
oska öelda küll jään vastuse võlgu. Soovime siis ilusat kevadet, aitäh, Joonas Plaan meile
volvrist lähemalt rääkimast.
Tänan kutsumast.
