Kuna ilmad on mõnusaks kevadiseks läinud,
siis sageli inimesed ilusate ilmadega hoiavad ka aknaid lahti,
et et värsket õhku natukene tuppa tuua.
Kui aga elada linnas, siis sageli võib müra osutuda üsna
ebameeldivaks kaasnevakse nähtuseks ja sellest me lähemalt
räägimegi nüüd meil on külla tulnud Tartu Ülikooli doktorant
ja keskkonnatervishoiuspetsialist Triin Veber.
Tere hommikust. Tere hommikust.
Kuivõrd tuppa kostuv müra võib inimesi segada? Tuppa kostuv müra võib päris palju inimesi segada,
et uuringud on näidanud, et see võib soodustada ka
krooniliste haiguste tekkimist.
Uuringud on näidanud seda, et need, kes elavad sellises
mürarohkemas piirkonnas nendel on näiteks infarkti,
insulti, aga ka rasvumist ja diabeeti rohkem kui nendel Sis,
kes elavad sellistes väiksemates piirkondades.
Ja need on eesti näite põhjal või on ja meie oleme uurinud
seda oma uurimisrühmaga ja leidnud, et Tartu,
Tartus ja Tallinnas on see ka niimoodi. Kui müra. Üldse on meie suuremad linnad Tartu-Tallinn,
aga Pärnu, Narva võib olla. See müra nüüd sõltub sellest, et kui kaugele inimesed
reaalselt on sellest müraallikast, et põhiline müra allikas
linnades on ikkagi autod mootorrattad, trammid,
kõik, mis liigub teel müra tekitab ja kui need inimesed
elavad nende teede läheduses siis nad kuulavad seda müra
ja nad on noh, ööpäevaringselt võib-olla kogu aeg sellele
mürale eksponeeritud ehk selle müraga kokkupuutes.
Et siis see on ikkagi meil umbes 50 protsenti nii Tartus kui
Tallinnas on terviseohtlikule mürale eksponeeritud. See müra mõju on rohkem selline, nagu võib võrrelda v tilkumisega.
Et ta peab mõjuma pikka aega, et, et kui vesi paar tilka
kivile ei tee mitte midagi.
Aga kui see on nagu pidev ja see on pikaajaline noh,
siis ta teeb kivi sisse päris suure augu,
et see müra mõju on samasugune.
Need kroonilised haigused, mis ma nimetasin,
kujunevad välja aastakümnete jooksul. No ja seal on ka palju teisi mõjutajaid,
et mitte ainult nüüd müra, vaid siis näiteks ka eluviis.
Et kas inimene liigub piisavalt, kas ta tarbib alkoholi,
kas ta suitsetab? Mõni kriitilisem inimene ütleks, et aga mis te kolite siis linna,
et seal mõnes mõttes peab.
See on paratamatus, et seal on rohkem müra kui looduse
keskel elades. No ma ei saa öelda, et ärge kolige linna,
et linnas on võimalik luua head elukeskkonda.
Muidugi on seda noh kõige parem teha linnaplaneerimisega et
me saame linde linna niimoodi planeerida,
et elumajad jäävad suurematest teedest kaugemale.
Et meil on piisavalt rohealasid, kus inimesed saavad ka käia
lõõgastuma sportimas, ka see aitab, meil on üldse puid
näiteks ja põõsaid rohkem linnas, et ka nemad ju tegelikult
summutavad müraliseks, nad varjavad kui tuleb,
meil kuumalaine pakuvad varju lisaks nad mõjuvad ka
psühholoogiliselt hästi, et ka seda on näidatud,
et et inimesed, kuigi see müratase võib olla sama,
aga kui neil istutatakse sinna puud ja põõsad,
sest nad tegelikult ei tunneta seda nii halvasti enam,
et nad nagu hindavad selle müraga palju leebemaks. Kui me vaatame Eesti linnu, siis, kui palju nende
planeerimisel on mõeldud selle peale, et,
et seda müra võib-olla natukene vähendada. No siiamaani ei ole sellele väga palju tähelepanu pööratud,
et meie linnad on ikkagi üsnagi autokesksed.
Ja noh, see on üsnagi uus teema, et ka tegelikult ju noh,
me ei teadnud ka varem, et müral kui õhu saastusel on üldse
sellised tervisemõjud.
Et noh, me ei osanud sellega nagu arvestada ja,
ja tegelikult noh, nüüd, kui meil on juba kujunenud välja
selline autokeskne linnaruum, on seda suhteliselt raske muuta,
et. Me võime ju öelda küll, et tood emme rattateed,
aga kui me hakkame reaalselt, vaatame, kuhu me selle
rattatee nüüd teeme, siis ega ta ei mahugi sinna
ja kui meil on see maja juba seal hästi autode lähedal ei
lükka teda kaugemale, et noh, mis siin teha saab,
siis ongi see, et et maja saab paremini soojustada paremat heliisolatsiooni,
sinna tekitab soojustus paremaid aknaid panna,
mis on ka sellise küllaltki tänapäeva tehnoloogia on
küllaltki hea, küllaltki helikindla ruumi saab juba luua. Aga see muidugi nõuab raha.
Et, et noh, tegelikult seesama Euroopa Liidu programm
tõstame need majad tee energiatasemele, see aitab ka
tegelikult müra ja õhusaaste vastu, et et kui meil on soojustatud,
majame vähem, kütame meil õhusaastus väheneb
ja meil on ka vähem, kostab müra tuppa, seda liiklusmüra. Aga ikkagi, et kui juba on ühtemoodi planeeritud,
siis seda on väga raske ümber planeerida. No seda on raske jah, et uute planeeringute puhul me saame
sellega arvestada ja seda üldiselt ka tehakse,
et noh, mis seal teha on näiteks suunata siis raske liiklus
kuskile elumajadest kaugematele, suurematele teedele,
et Tartus ka näiteks ringtee on ehitatud selleks,
et see on väga hea näitaja, sinna saab juba palju autosid
ära suunata.
Mida saab teha, veel on piirkiiruse alandamine,
et kui auto sõidab aeglasemalt, tekitab vähem müra. Et kui me näiteks alandame piirkiirust 30-ni,
see autojuhtidele jälle väga ei meeldi, ega siin,
jah, ma usun, et kui nüüd poliitikud tahavad tulla välja
selliste ettepanekutega, siis nad saavad väga palju
negatiivset tagasisidet selle kohta, et ega see ei pruugi
inimestele jälle meeldida. Teie jutust on mitu korda läbi käinud ka linnade õhukvaliteet,
kuidas meie Eesti linnades on õhukvaliteediga lood? No üldiselt Eesti linnad on ühed maailma kõige puhtamad ikkagi,
kui me nüüd võrdleme teiste linnadega, et et selles mõttes
on meil hästi ja, aga noh, õhu kvaliteediga meil ikkagi
aeg-ajalt probleeme on, eriti noh, näiteks kevadet.
Kui lumi sulab ära ja siis teie tolm nagu vabaneb kõik
korraga õhku, siis võivad seal need õhusaastuse näitajad
minna natukene üle normide.
Aga üldiselt mitte. Ja õhusaastus meil on ka üldiselt vähenenud,
mis meil võib-olla on veel probleemi, seal on ka see
kohtküte ikkagi linnades, et, et ka talvel näiteks Tartus
Karlova linnaosa, kus meil on ka see õhuseiremõõtejaam.
Et seal on ka näha, siis kui ikkagi läheb ilm külmemaks,
inimesed panevad ahjud kütte kohe õhusaastus tõuseb
ja seda saab igaüks tegelikult vaadata ka internetist
jälgida seda õhusaastuse taset, et kui te panete otsingusse
õhuseire näiteks, siis leiate selle lehekülje üles,
kus te saate kogu aeg vaadata, kas meil õhusaastenormis
või kuidas ta parasjagu on. Kevadel linnatänavatel on tolm tegelikult päris suur probleem,
seda tolmu on tohutult palju, seda põhimõtteliselt.
Noh, ma ei saa just öelda, et seda näha,
silmaga on, aga seda on tunda kindlasti see mõjutab ka. Kõiki inimesi ja see mõjutab ka ja see ongi põhiline
mõjutaja tegelikult see tolm kuidas ta mõjutab põhiliselt,
et ikkagi needsamad, mis ka müra puhul, et
südame-veresoonkonna haigused, aga ka hingamisteede haigused,
et ka ostma, aga ka sellised lihtsamad ka näiteks nohud
köhad võivad olla sagedasemad või ka näiteks allergiline nohu.
Et on ka mõjutatud, kuidas sellest tolmust lahti saaks?
Meil ongi, need tolmunäitajad on vähenenud,
et üks asi on esimese tänava puhastamine,
et et meil ilmselt ongi siis nüüd paremad ka sellised
puhastusmasinad ja tihedamini kasutusele võetud siis paremad autod,
aga mis vähem heitgaase eritavad, et ka see on meil
paranenud ja noh, ka meie soovitame siin naastrehve vähem kasutada. Et noh, kui te elate maal ja teil on tõesti jäised mäed,
kust muidu üles ei saa, siis, siis tuleb neid kasutada.
Aga kui te sõidate põhiliselt linnas, siis lamellrehv
tekitab vähem õhusaastust. Täna on esimene mai volbripäev kevadpüha,
sageli tehakse volbri ajal lõket ka, kuidas lõke mõjutab.
Õhukvaliteeti. Kui meil on volbriõhtu või on jaaniõhtu või on ka näiteks ilutulestik,
siis me näeme küll selle õhuseire jaamas neid näitajate
minemist punases, eks ole, et lähevad üle normi,
aga noh, ma ei ütleks, et nüüd sellepärast tuleb jaaniõhtu
ja volbriõhtu ära keelata või tegelikult inimestel on ka
vaja sellist psüühilist heaolutunnet, mida tekitab see lõkke
ümber sõpradega koosolemine.
Et noh, nagu ma juba eelnevalt mainisin,
et kui meil oleks nüüd iga päev volbriõhtu,
siis see oleks halb, aga kui see on korra aastas,
siis on see pigem hea. Kui palju mõjutab see, mida lõkkesse visata? Vot seda ma tahaks küll nüüd inimestele südamele panna,
et ärge põletage prügi lõkkes, et see nüüd on küll väga halb,
et põletada võib siis ainult sellist puitu,
mis ei ole kuidagi värvitud ega kuidagi töödeldud
ega immutatud mingisuguste kemikaalidega.
Et noh, näiteks oksi või siis paberit ka,
mis on selline ka, mis ei ole liiga palju kaetud
mingisuguste värvide ja muude plastikutega. Seal tekivad küll sellised püsivad orgaanilised ühendid,
kui te neid põletate, mis lähevad alguses õhkus,
nad kukuvad maha teie teie aiamaale.
Kuidas seal aiamaal kasvatatut, mingisuguseid taimi,
need lähevad sinna taimedesse, kui nad ei lähe taimedesse,
nad lähevad vihmaveega lõpuks need jõuavad ikkagi kuskile veekogusse,
näiteks Läänemerre ja sealt saate selle kalaga jälle tagasi
endale sööte sisse. Et näiteks dioksiidid on sellised ained,
mis on väga kantserogeensed juba väikestes kogustes,
neid on väga palju Läänemeres, seal on probleemiks.
Ja ja nad tekivad põhiliselt just prügi põletamisele. Ehk siis ma küll mõtlen, et ah, mis see üks väike pakend
ikka teed, mis ma tulla lõkkesse viskan siis,
tegelikult kõik on omavahel seotud ja see üks väike pakend
võib teha tohutult palju kahju. No selle pakendiga on see, et osad pakendid ei tee mingit
mõtlen siuke kilepakend, seene osa, osad kilepakendid jälle
ei tee mingit ka.
Et siin ei saa nii üheselt öelda, et oleneb sellest materjalist,
millest ta täpsemalt nüüd koosneb.
Kummik, kummikul ummik kindlasti jah, et selles mõttes nagu
tavalisele inimesele suht keeruline siin eristada,
milline pakend teeb kahju ja milline pakend ei tee,
kahju, et parem on ikkagi pakendid juba kõik panna ikkagi
sinna ilusti pakendikonteinerisse, et siis te saate olla kindlad,
et aga noh, see kindlasti ei tohiks põletada selliseid asju
nagu mingi vana mööbel või või muud ehitusjäätmed,
kus on tihti PVC meil kasutusel. Et kui vanasti oligi meil noh, näiteks põrandakate oli linoleum,
mis oli linaõlist siis, kui te seda põletasite juhtunud väga midagi,
aga tänapäeval on see PVC ja sellest kindlasti tekib väga
suur kogus dioksiin ja kuidas seda põletada? Kas inimene ise ka kuidagi midagi teha saab,
selleks et õhusaastest või siis mürast tulenevaid
tervisekahjusid ennetada? Üks asi, mida inimene saab teha, on see,
et lihtsalt oma eluviisiga hoiab oma tervist muidu tugevana,
et noh, see õhusaastus ja müra ei ole päris nii,
et nüüd korra kuulata ja siis ta kohe haigestunute vaid ta
ikkagi tõstab riski, lihtsalt tõstab nende
südame-veresoonkonna haiguste riski.
Ja kui te olete muidu liigutav, Ta korralikult toituda tervislikult,
vähem suhkrut, vähem soola, vähem liha, rohkem juurvilju. Et siis te lihtsalt olete üldiselt tervem.
Ja noh, peate vastu ka paremini sellele mürale ja,
ja õhusaastusele.
Et ka seda on näidatud, et, et isegi kui on meil väga
saastunud õhk ja ta sõideta seal rattaga siis ikkagi see
rattasõidust tulenev tervisekasu on suurem kui see kahju
sellest õhu saastusest.
Ja muidugi, kui te sõidate rohkem rattaga,
lähed tööle jalgsi, rattaga või ühistranspordiga systega vähendate,
sellist üldist õhusaastust ja müra, teine asi on siis
muidugi oma maja siis ikkagi helikindlamaks
ja soojapidavamaks muuta, et noh, tihtipeale needsamad asjad
lihtsalt see soojaisolatsioon on ka heliisolatsioon üldiselt. Et ärgem olgem nii skeptilised nende Euroopa Liidu
programmide suhtes et, et tegelikult tulevad meile kasuks,
vähendab lisaks sellele, et ta vähendab siis CO2 heidete
vähendab üldse ju kütmist, et ka neid terviseohtlikke gaase
mis tulevad, ka müra, vähendab, me saame siis oma maja muuta
paremaks ja võib-olla millest on vähem räägitud näiteks ka see,
et, et kui te valite rehve endale rehvivahetuse aeg nüüd
küll sai just läbi, aga, aga tegelikult ka rehvide peal on
olemas märked, et millised on vaiksemad,
millised on mürarikkamad rehvid, et saate valida ka
vaiksemad rehvid, et tegelikult need mõjutavad päris palju. Kokkuvõtteks võib öelda, et homme, kes tööle läheb,
võiks pigem minna rattaga tööle, kui autoga,
siis on juba väike panus antud heasse elukeskkonda.
Aitäh. Triin Veber täna stuudiosse tulemast.
Aitäh.
