Istume nüüd siin Vanemuise pargis, loodusmuuseumi ees
ja koos minuga on siis doktorikraadiga Linnuökoloog,
Kaarin hein, tervist.
Tere. Esmalt tahaks küsida, et mida võiks linnuökoloog teeb,
et kas see on midagi sarnast sellele, mida võib-olla niisama
huvilised ornitoloogid binokliga kuskil linde vaatavad
või mis, mis teie töö eesmärk on? Lindude vaatamine käib asja juurde kindlasti,
aga linnuökoloogid huvituvad eelkõige lindude elust-olust.
Kuidas neil läheb, kuidas neil paremini võiks minna? Aga ma tahaks natukene laiemast teemast rääkida,
ma tahaks teie käest küsida seda, et kuidas te,
Ilu mõtestate, kas sind kevadises Vanemuise pargis on väga
ilus kevadine ilm praegu me kuuleme ka natuke linnulaulu.
Kas teie jaoks?
Mis on teie jaoks ilus, mis on viimati üks asi,
mis te mõtlesite, et vaat see on tõesti ilus? Võib-olla esimene asi, mis mul kohe silma hakkab,
et on ilus, on see vaher, mis praegu õitseb.
Vaher on minu meelest ilus, sellepärast et ta torkab silma
ja võib-olla see on üks asi, mis teebki asjad ilusaks,
et sa märkad neid.
Iga inimene märkab erinevaid asju, mina märkan,
et vaher on ilus, sellepärast, et tal on selline tume,
peaaegu must tüvi. Ja samas kevadel, tal on sellised imeilusad õrnad
helerohelised õied sügisel värvilised lehed
ja see tuleb eriti hästi esile.
Vihmase ilmaga. Kas te otsite ilu pigem loodusest, te olete ka
loodusmuuseumis ka seotud, projektijuht,
siin, korraldate festivali.
Kas te mõtlete iluga looduse peale või?
Tegelikult inimesed otsivad ka ilunäiteks kunstist,
kunstnike tööst, maalritest, võib-olla filmidest,
fotograafiast.
Kas teie mõtlete esmajärgus? Pigem näete ilu looduses? Ma arvan küll, et minu jaoks on loodus hästi tähtis
ja looduses vist ei ole koledat asja, et kõik on kordumatu,
ainulaadne, alati on huvitav, üllatav et mis võib olla
inimene ise teeb, et näiteks linnakeskkond
või majad, arhitektuur, tegelikult ka kunst.
Et see on juba suuresti selline maitse küsimus,
et et siin on vähem ilusat minu meelest,
kui looduses. Teadlased tihti ütlevad, et ilu on sümmeetriase,
võib-olla, kui minna päris füüsika tasemele,
siis selles kuidas mõni valem väga sümmeetriliselt väga
ilusalt iseloomustab.
Maailmad. Kas teile meeldib selline korrapärane
sümmeetriline loodus või vahepeal loodus on üsna metsik. Mulle meeldib rohkem see metsik loodus, et pigem ma isegi
vastandaks seda sümmeetrilisust, et just see ainulaadsus
ja eripärad teevad ilusaks. Kas linnuökoloogia töös linnuökoloogitöös?
Te vaatate neid linde mõnikord ka noh, kasvõi binoklit nähes
ja mõtlete, et üks mesilane siin sumiseb ka kaasa näide
metsikust loodusest.
Kas te mõtlete mõnikord ka, et vot selle linnusuled on hästi
ilusad või mõte läheb pigem sellele, noh tõesti,
kuidas ta looduses hakkama saab? Eks ma ikka mõtlen ilu peale ka, et minu enda lemmiklind on ronk,
kes on ju tegelikult üleni must lind, aga kui päike
või valgus õige nurga all peegeldab peale,
siis seal on palju rohkem neid värve paistmas,
et linnusuled nii üksikuna kui, kui linnu seljas on minu
meelest väga ilus näide looduse ilust. No see metsik loodus, kuidas linnud selles kõik suudavad,
kasvõi lennata sinna soojadel maadel, kuidas nad teavad seda iseenesest,
kas on ka mingisugune selline teatud ilu,
mis on kätketud mitte ainult lindude sulgedes
ja sellised, millised nad välja paistab,
vaid selles, kuidas nad kõike teha oskavad,
mida nad nii loomulikult teha oskavad, kuidas,
kuidas põhimõtteliselt linnud töötavad, kas selles on ka
omamoodi ilu? Ja lindude käitumine on minu jaoks äärmiselt põnev
ja kindlasti see lisab sellele, et kas ma pean lindu ilusaks
palju juurde.
Et ma nüüd ei oska tuua ühtegi näidet koledast linnust,
aga tõesti, et kui ma mainisin ronka, siis rongad jääb
ilusaks mitte ainult tema must sulestik vaid ka tema,
erakordne. Kus ja selline teatav müstilisuse eelistus elada
paksudes metsades kaugel inimesest, et ta on ühelt poolt
kättesaamatu ja teiselt poolt äärmiselt põnev. No meie siin Vanemuise pargis istume ja see on üsna korrapärane,
siin on muru on niidetud, hekid on ka ilusalt,
võiks öelda, trimmitud vähemalt korrapäraselt.
Mis te arvate, kas siin võiks tegelikult see keskkond olla
ka natuke metsikum? Ma arvan küll, et võiks metsikum olla ja,
ja mul on tegelikult hetkel ka plaanis esitada siis kaasava
eelarvetaotlus seoses selle Vanemuise pargi tiigi ka,
et tegelikult muuta seda tiiki metsikumaks.
Ta on tehtud sellise korrapärase kujuga betoonist,
järskude seintega, aga ma arvan, et ta võiks olla hoopis ilusam. Kas tegelikult linnud, loodus, ka muud loomad,
sitikad, kõik muud saavad selles metsikus looduses paremini hakkama.
Miks metsik loodus nii ilusam? Sellel on juba palju raskem vastata, et miks ta siis
niimoodi on. Arvan, et et looduses, võib-olla see erilisus ja,
ja mittekorduvate struktuuride esinemine aitab loomadel
ja taimedel paremini varjuda, näiteks see on esimene mõte,
mis tuleb, et see on loomadele ja taimedele lihtsalt
sobilikku melu keskkond.
Ilmselt see teeb põnevaks, et mida metsikum,
seda rohkem on seal leida.
Ja kui nüüd mõelda mingi korrapäraselt loodud pargi peale,
siis need on tihtipeale lihtsalt igavamad. Et siin on raske loomadel ennast varjata
ja sellepärast nad siin võib-olla ka ei ole nii palju.
Ja siis ta ei ole enam nii ilus. Aga loodusmuuseumist rääkides, kas külastajad tulevad teile
muuseumisse või näiteks loodusfestivalile,
mida te korraldate teadmisi saama, mis te arvate
või mõnikord on ka eesmärk näidata kogu seda mitmekesisust
ja ilu, mis looduses tegelikult meie korrapärastes linnades
alati esile ei tule? Ja väga oluline osa sellest, loodusmuuseumi ekspositsioonist
on tegelikult pakkuda inimesele võimalust näha seda loodust,
mida nad päris looduses näha ei saa, et kõik need loomad,
linnud, kes siin on, Need, on ka mitte ainult Eestist,
vaid mujalt maailmast ja inimesed ei jõua lihtsalt igale
poole või siis pole võimalik minna.
Et see muuseum pakub seda võimalust siia tulla,
neid vaatama, ütleme et lastele on see äärmiselt põnev
täiskasvanutele sama moodi, et et väga paljud külastajad
teavad juba lapsepõlvest seda muuseumit ja tulevad uuesti
ja uuesti siia häid mälestusi meenutama ja samas ka loodust
tundma õppima. Vaatama, kui ägedaid loomi on olemas. Kas teil on ka oma lemmikeksponaat või midagi,
mida te lähete lihtsalt võib-olla vaatama,
et imetleda niiviisi, nagu te enne kirjeldasite ronga sulgesid? Millegipärast mul tuleb esimesena mõttesse meie mine
mineraalide kogu, et meil on väga ilusti eksponeeritud
erinevad mineraalid, et maailmas on ju tegelikult tuhandeid mineraale.
Millest siis, et kivid nii-öelda koosnevad.
Ja meil on väga ilus soola mineraal, mis on siis sinist värvi.
Mulle see meeldib. Eks ilu seostatakse ka kevadega ja inimesed on tänavatel
tegelikult tulnud ilusa ilmaga välja.
Otsivad tõesti seda loodust, mida näha, naudivad ilma.
Kas on midagi inimestele soovitada ka, et näha sellest
korrapärast sellest asjast, mis esimesel pilgul silma näeb,
kaugemale, et märgata ka ilu, mis võib-olla on peidus nagu
mõni lind võib kuskil olla varjus, nagu enne kirjeldasite,
kui on metsikut loodust. Selleks, et märgata, peab sageli seisma jääma ja,
ja selle märkamise eesmärgiks võtma, aga linde on lihtne märgata.
Kui uurida puuvõrasid, siis tegelikult linnud liiguvad seal
silmale nähtamatult ju kogu aeg ringi.
Aga kui vaatama hakata, siis on ka näha seda,
kuidas need hüppavad oksalt oksale ja leiab neid üles.
Nii et tasub lihtsalt aeg-ajalt võtta paus oma
liikumistrajektoor ides ja vaadata neid puid,
vaadata kaugusesse, otsida liikumist loodusest
ja siis leiab palju rohkem, kui lihtsalt see puu. Et kui juba on linnulaulu kuulda, siis tasub puu võrreldes
linde pilguga otsida.
Just, aga aitäh teile, Linnuökoloog kaari näinud.
