Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab
Kristjan Port.
Kevadise päikesetõusu juurde kuulub valjenev lindude segakoor.
Mine tea, mida nad vahel räägivad.
Vaest antakse märku, et öösel jäädi ellu.
Seejärel saabub mõneks ajaks vaikus.
Võib olla korrastatakse välimust, käiakse tualetis
või midagi muud taolist. Mõne aja pärast tuleb linnulaul tagasi valjemalt
ja püsivamalt.
Ilmselt algas tööpäev, mille peamiseks sisuks on ju partneri leidmine.
Inimeste käitumises kordub sarnane muster,
nad ei laula, heal juhul kostub nutiseadmest tekstisõnumite
värinaid või piiksatusi.
Teatatakse sotsiaalmeedia vahendusel, et seal jäädi ellu.
Vanasti järgnenuks inimeste puhul vaiksem periood. Ent nüüd võetakse nutiseade WC'sse kaasa.
Otsides põhjust nende mobiilsete sidevahendite leiutamisele
ja populaarsusele ei ole ajendiks töö.
Sarnaselt sotsiaalsetele loomadele vajatakse tõhusalt
kanalit oma olemas ja heaolu signaliseerimiseks
ning teistega arvestamiseks.
Antud võtmes oleks loogiline kontrollida,
kas ka mõned teised. Loomad võiks sotsiaalse signaliseerimise vajaduse
rahuldamiseks leida abi nutiseadmetest.
Noh, tuleb välja, et see polegi. Originaalne idee.
Selliseid eksperimente on juba tehtud.
USA noort Histoni ülikooli ja Massachusettsi tehnoloogia. Kui instituudi ja Ühendkuningriigi Glasgow ülikooli
teadlased viisid läbi mitu kuud kestnud eksperimendi 15
papagoiga Kasati erinevatesse riikidesse kuuluvaid linde kelledest,
kakad uude ja Aafrika hallpapagoi kognitiivsed võimed. Võrreldakse väikelapse omaga.
Esmalt õpetati lindudele helistama kella,
sellega andsid nad märku, et sobivad helistada sõbrale.
Antud samm oli oluline luua lindudele vaba valik olukord.
Tegemist ei olnud resuuriga, mille käigus premeerida. Takse loomi, maiuspaladega, soovid helistada,
anna siis kellaga märku, mille peale linnud hooldaja tõi
kohale tahvelarvutiekraanil sai valida piltide põhjal,
kellele helistada.
Valida ei saanud, kõigi 15 seast arvestati kokkusobivust,
linnu suuruse ja ajavöötme põhjal.
Ühel päeval eraldatud kolmetunnisest sai helistada kuni
kahele sõbrale. Suhtlusaeg oli piiratud. Viiele minutile inimese ülesandeks oli jälgida,
kas suhtluse käigus ilmneb hirmu ja agressiooni märke,
mille peale side katkestati.
Absoluutne enamus lindude suhtlusest olid positiivsed
ja kestsid kogu võimaldatud viis minutit.
Lindude käitumist põhjalikult uurinud teadlaste hinnangul
kajastasid lindude kasutatud muutused häälitsustes et need
peegeldavad looduses esinevaid papagoikeelset kutset
ja vastust. Tere, ma olen siin. Osa lindude hooldajatest märkisid, et nende hoolealune
muutus suhtluse ajal silmnähtavalt rõõmsaks.
Mõned linnud õppisid oma videosõpradelt oskusi,
sealhulgas toidu otsimist, uusi häälitsusi
ja isegi lendamist.
Mõnikord liikus üks suhtluspartner kaamera vaateväljast
eemale mille peale teine muutis hääletooni
ja püüdis sõpra. Ekraani ette tagasi kutsuda.
Enim kõnesid algatasid kõige populaarsemad papagoid.
Teadlaste arvates viitab see inimeste sotsialiseerimisega
sarnasele vastastikusele dünaamikale.
Enamuses paistis tegevus meeldivat lindudel endile kuid
samas märgati, et oma oluline roll oli ka inimestest osalejatel.
Lisaks sellele, et mõnele papagoi-le meeldis,
mida ilmsemalt oma inimeselt saadav lisatähelepanu esines,
ka juhtumeid, milles keelduti teisel poolel ekraani
olevatesse inimestesse. Teadusliku eksperimendi kestvuseks oli. Kolm kuud sellest hoolimata mõned linnud jätkasid
teineteisele helistamisega ja mõned suhted on kestnud nüüd
juba üle aasta.
Terlast arvates. Pagoide kodustamine, vaid paari-kolme põlvkonna pikkune
ja sisuliselt on nad endiselt metsikud loomad,
kes vajavad looduslikku suhtlust.
Seda erinevalt. Koertest ja kassidest, kelle kodustamine
või salati üle 10000 aasta eest ning on tänaseks rohkem
harjunud inimestega suhtlemise rõõmudega. 15 linnuga uuringust ei tule need kodudes hoitud endiselt
metsikute lindude pidajad peaks pakkuma neile oma
sotsiaalmeedia zoomi platvormi.
Küll aga peaks arvestama, et keerulise ja rikka kognitiivse
võimekusega linnud soovivad olla rõõmsad hommikuti ärgates
kõigiga koos laulda ja suhelda noh, sisuliselt sama,
miks seda teevad ka inimesed? Kuula varasemaid portaale R2 L2.
