Pere on tõisibe enge, kuu keskpaik ja te kullede mulgi uudisid.
Tämbe kõneleme mede mõttes su kõige suurem pest loomast põdrast.
Prilla käib täbeooge põdrajaht aega siis Kikemmest süvaei
sünni minema visata.
Näitusest sarve ja lõua Louie vastu tunneb suurt huvi
põdrauurija Tõnissoni Jüri, kes käib neid mööda Eesti tuur
mania mõõtmann.
Mida ta seal siis tääda saab, kõneleb Tõnissoni Jürjesi. Terre mulgi ja Mulgimaa peale jää Põdra Jüris kutsutest
ega ainult põdrasarvi ei mõõda, ma vaata ka põdra lõualuid
ja sealt hammaste kulumise järgi põtru vanust tuua,
mis nende teadmisi Allik, et kui Admegi kokku võtta,
siis saab teda, et kui vanu põtru on, meil üldse on
ja kui palju kõik muu tunnuse põtrull seostuv tolle vanusega
tolle pärast ongi teda vaadata ja eesti toda tüüttetu
järjest 35 aastat. Mul on õnn ollu, tolle asja. Olla kuidas siis mede põtru, tervis, selle haage,
muutunum. Ta muutub kogu aeg sellepärast et aasta muutuv koosseis muutub,
põlvkonna vahetuvad täpselt nagu inimestel,
paljalt tuu vahe ammet põdral ei ole seljakotiga kukil seda
mobiiltelefoni Ekannavama, sarvi ja põdramammadel oma paska
Beren ja aasta ei ole jah venna, et kui on kehvem aasta siis
na kehvempen seisund ja noh, siis on vasikaid vähem jälle
ja pullidel kehverbese arveraasike ja aga kum,
kergem tall, jää suvi kasumise jaos siis on kõik,
no asja parem baskidel juba netis lõdvalu pikkus näitas
toodaku pikem lõualuude, siis järelikult on parem kasvuaasta
olla ja pulmuliku sarve näitab jälle, et kui Nedelsi vasika põlija,
mullikapoli loom ja kui nüüd viivad sind aastaid vaadata,
siis põtru, esites hõredambes jäänu anoia Nambassis
garaažike terve pool, aga nüüd viimane tali oli jälle põtru
kah suhteliselt raske, lumme oli rohkem ja toit oli raskem
kätte saada. Too talv, Rasike nagu jälle kevades jätsena kehvemasse seisu
ja siis pidime palju puid koorma jälle töötada oma vormi
nagu tagasi saia.
Kevad oli ka jahe, jällegi sarvekasvuaeg oli soodsam kui
eelmine aasta mai juuni, juuli põhiliselt sarvekasvukuu
ja siis pärast sarvega lõpeb ära siis luustova ilusti
ja siis neid sügisel vaja.
See aasta esimene suve puhul oli jällegi parem
ja nüüd sarve ilusam kui eelmine aasta oli kenasid,
sarvi on rohkem suve teine pool oli küll kuum,
kuna talveks valmistuva too aeg oli nagu kehvem,
nii et näis, kuidas nad talve vastu peale Sa ütled, et sügise homsarvi vaja, mille jaos? Siis on Josu haig nats harvem kates otstarbeks vaja ühtepidi
Anu sarvige looma jällegi meeldiv lehmile suurendas arve
siis no nagu meeldiv lehmile jälle rohkem
ja kui väiksem kidur õmbecis.
No nii väga ei meeldi, teine otstarve on muidugi see,
et kui pulli rohkema, siis no omavahel ka konkureeriv jälle
node lehmi, perest ja jällegi siis no sarve on jällegi
jõukatsumisest olulise kõigepealt naid sarvi vastastikku näidates,
kui ikka väga võrdsenu looma, kui muidu aru ei saa,
siis nike rista Venus arve ja vahel juhtub seda ka
teabesarvipidi kinni hoopis. Ja kuna kinni ja võsa rööbidist otsa saada,
enam ei saa sarvi lahti. Kui on sügav lumi ja külm tallijat, sis om rasse sööki
kätesaia aga teisest küljest jälle põdrale Lämmi ilma ei meeldi,
et kumb siis parem pom. Tõsi, et põder, sajandi põhjapoolsem liik võrreldes hirvi
ja mõttes kitsige tolles mõttes too kümneb tall,
talle midagi erilist ei ole, aga kui nüüd lumi väga sügavam
näituses ja koorik lumi on tuv, vigastas jalgu
ja siis nad peavad teda elupaika jälle valima.
No siis on söögiga kitsam, ei ole seansse looma kahet nad
lume alt Vellaga Abive söögi, noh, üldiselt abiga kala kõrge
jalgu käia ja saame loomaga hakkama, aga koorik lumi on
kõige ohtlikum toom kõigile sõralistele halb asi,
eriti noortele, kes muidugi lume alt sööki endale Saaven
nagu mets ja, ja metskitse, kes päeva magamisasemed Vellaga. Põdra toreda, ilusa suure looma, tore vaadete,
aga kui sul juhtub raasike mõtsa oleme, et siis on teinekord
päris nuhtluses, et mida siis mõtsa omanik nüüd detasas veel sügise,
et kevades ei, olles ladva ja koore noortel puudel lännu. Olles seal igasuguseid võimalus ja esimene asi on muidugi
üleüldse too, et peatuda loomade arvukust kogu aeg püüdma
hoida sedasi, et neid liiga palju ei, olles samal ajal,
et neid ka liiga vähe ei ole, see too populatsioon nagu
säilis ja muidugi kus ammed seal Nabjave süüa saama
ja loodus enam kogu aeg ollu ja, ja kuna siis sööme,
mis kogu aeg söönoom, võsalehtpuid sööva
ja too ei ole väga hull, aga kui puitkoori
või siis muidugi edeva palju kahju, eriti kuna kuuski kooriv
Haabu muidugi kooriv kuuskedel kaabitas kabitsaga üle kuuse koore,
need vaigu joosk tekib seal paigust koort,
põdra ei taha mändegem, raskem vastu kevadet
ja eriti see kevad oli näta, kui kevad oli hiline puuesla lehte,
nii varamahlas aka liikuma jäive põdra hätta
ja hakkasime mändi koorma üts põhiasi on see,
et mõttes võimas, aga liiga hõredaks, raiub teine asi,
see jätnud tulevikupuu, mis alles jääva hägu asi,
väga tõsine, siis vähemalt nende ladva peas ära kaitsma,
repelendiga suhteliselt kerge noid latvu töödelda,
noh, näituseks ka metskitsi vastu kuuselatvu,
kui lumi on sügav, lõdvaks ja väljan metskitsi,
noh, nendel on ka veepuudusega neeme lume ei söö siis,
kui näete, et kuskil noorendiku põdra omi juba käinu või,
ja mõne puu välja vaninu söönud, et siis vaid puit võiska
raiumise ajal alles jätta, sellepärast tuleme
ja võtame neid samu puid, Umbeste, aga kusagil välja rajut
vahel juhtub sedasi, et on ilusti noorendikus valgustusraie
Äredetu puid on parajalt järgi jäänu ja siis selle mõtsa
hooldaja järeltulev kohe põdra, nendel söögilaud on kaetud
ilusti ja ülejäänu puusis koorites ära ja siis on
metsaomanike nodest puiesilma, mis välja raiuti
ja nendest kamis järgi jäeti tollega. Ei Massa väga kiirustada, et kui vähegi võimalik,
siis oodata tolle raiega, aga siis, kui juba seanseniaan,
KUS NEID kooritas, kui asi on väga tõsine,
ega siis palju muu ei aitagi.
Kuitud ärastamine. Sess kõrrassomulke põdra juttuvad, saan saatexe saed kokku.
Ilves, Kristi Uuwembet Mulgimaalt jälle tulev tõisibe.
