Euroopa keskpanga aprillikuisest euroala pankade küsitlusest selgub,
et 27 protsenti pankadest on laenutingimusi karmistanud,
selgitab Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar. Laenult standardite karmistamise kiirus on siis nii-öelda
suurim alates selle 2011.-st aastast et samamoodi nagu
rahapoliitiliste intressimäärade tõstmise kiirus on väga kiire,
on siis ka pangad on nii-öelda oma laenustandardeid väga
kiirelt karmistunud. Eriti pikaajaliste laenude andmisel vaatavad pangad hoolikamalt,
kellele ja millistel tingimustel laenatakse.
Laenamise risk on kasvanud, tõdeb Raudsaar.
Kuigi selline trend kogu euroalal on Lõuna-Euroopa pangad,
ettevaatlikumad Saksamaa või ka Eesti pangad,
samas kindlamad, et laenud makstakse tagasi.
Eestis kodulaenu tingimused suurt muutunud ei ole,
ütleb Raudsaar. Küll nõuab Eesti pangamäärused laenuvõtja maksevõime.
Arvutamisel arvestatakse kas kuueprotsendilist,
intressi või lepingujärgset intressi pluss kaks
protsendipunkti sõltuvalt kumb tuleb suurem,
räägib LHV eraisikute finantseerimise osakonna juht Kätlin vatsel. Turuosalised ootavad Euribori tippu seal kuskil nelja
protsendi juures ehk see tähendab, et reaalselt on
kliendiintress kuskil kuue juures, aga me arvutame seitsme
poolega ehk et ma ei näe, et peaks minema see veel nii-öelda
konservatiivsemaks selle kõige olulisema poole
ehk et kliendi maksevõime analüüsi juures. See tähendab, et sama sissetulekuga inimene saab suvega
võrreldes väiksema laenusumma kuid LHV ise laenutingimusi
karmistanud ei ole.
Laenatakse ikka samaks pikaks ajaks ja omaosaluse protsent
laenusummast on sama.
Nii on ka Swedbankis, ütleb eluasemelaenude valdkonnajuht
Anne Pärgma. Põhimõtted laenamise väljastamisel ei ole muutunud. Keskmine laenusumma on isegi tõusnud, ütleb Pärgma.
Mullu oli seal 113000 eurot, tänavu 115000.
Küll vähenes laenuhuviliste arv eriti aasta lõpus.
Nüüd on see taas tõusmas. Aasta alguse poole oli seal kuskil 500 taotlust nädalas,
eelmise aasta lõpus oli isegi alla selle.
Siis praegu me räägime ikkagi keskmisest,
kus on, kus on üle 600. Nii Pärgma kuivatsel tõdevad, et kliendid kaaluvad laenu kauem.
Ka kinnisvaraläbirääkimised võtavad kauem.
Praegu Eesti pangad karmimaid laenustandardeid vajalikuks ei
pea ja koduostjad muretsema ei peaks, ütleb Raudsaar. Lähiajal selliseid suuri negatiivseid muutusi laenu laenu
andmises pigem pigem ei tule. Kuid ka raudsaar nendib, et see sõltub sellest,
kas inflatsioon taltub.
Kui seda ei juhtu, võib euroala laiem ettevaatliku laenamise
trend jõuda jõulisemalt ka Eestisse.
