Terit Sõrulased ning muidu saarlased maale tamme OKumari.
Täna kõneleme toidust.
Et vanad sorulised muust ei räägigi eetult Umbest,
kaladest ning kalade söömisest.
Jutustame selle korra tükis hoopis ühe saarlusega saarei viga.
Taan siinse arulastega juba enam kui poole elu toimetanud,
aga oma lapsepõlvest Mäeledab kenast, mis söökisid
Vanaamidegeening muudasse ike k. Hiivi on meite uues Salme koolis müduzzur teetööd teinud
juba kooli akadusest teele seedev nyyd juba enam kui 30 aastat.
Praegusel ajal istub Ivi enamasti kooli raamatukogus
ning hoiab muud paper'it ka kenasti joone peal. Tere, Ivi. Tere.
Noo koest kantist sealt Saaremaapealses päralt oled. No kui nüüd Salmelt vate, siis ma olen sealt teistpoolt
Kuressaare linna Püha kihelkonna järgi küla nimi on kailuka
ja kohanimi oli Pavali. Tähendad Paaliivi oliks tõite pere siis selline,
nagu oli see siis põllumeeste pere või oli see rohkem
kalameeste pere. Et suvel, kui me vanamäe juures oleme, siis vanaema oli meie
talupidamise suur laut tuli ära riigistatud
ja et oma kodus tööd saada, siis vanaema oli vasikatalitaja
ja siis meie suures lautosolitsis majandi vasikad. No vot, aga tegelikult oli mul hoopis tahtsin teise kandi
peale tüürida praegast.
Praegu sügisene aegsin, tänan mardilaupäeva lause.
Lapsed juba tead, otsivad endale karu korrussi,
mütsi ning kasukaid välja.
Aga meieta Ta on siin hoopis rääkinud natukese sööma tegemisest,
enamasti inimesed ju enam ise Siguuepja,
mitte käistmeter, see suur sigade taud üle
ning polegi enam sigu kodu. Aga teie peres olid sead ikka kodu olemas. Ja meil kasvatati ikka päris meest, meil olid emised
ja kult oli ka omal ja ja põrsaid oli ikka mitmed pesatäied,
nii et sai veel külarahvast mitelt.
Kabersaid. No aga selles hea elu on ju üsna lühine mann aru saanud. Meil oli see seada tapmine ju ka niimoodi,
et seda käis mitu korda aastas.
Et meil polnud ju seatapmist siis ainult sööma pärast,
vaid meil tehti kodussepiga ise. Liha ju ka ju kõik, mis sealt tuli, no mis te selle lihaga tegid?
Liha? Üks läks tünni soola tehtiks kenad mõnusad tükid
ja läks soola.
Teine pandi sauna suitsu, meil oli niisugune pool
suitsusauna pool, sellepärast et ta oli väikses ükse akna
ruudukesega ka ja seal ta oli ikka noh, vaata et poolteist,
kaks nädalat seda hakati vaikselt niimoodi väiksema soojaga
niimoodi kõigepealt, et ta seal kuivas ja,
ja siis vaikselt hakati suitsu juurde andma
ja siis all olid suured alumiiniumist pannid,
terve põrand oli neid täis. Lihakäntsakad, Olük, suurte konksudega sauna laes
ja kõik see rasv, mis sealt siis soojaga tilkus,
siis korjati kokku ja need pandi siis sea Pöide terast korjata,
tee alati nii, et sahvris oliga seabeut olid konksu otsas
ja siis, kui oli vaja süüa teha, siis vanaema lõikas sellega
sellise kolmnurga ka sellise ava sisse, tõmmati see nurk
alla ja sealt siis sai lusikaga siis võeta täpselt see kogus rasv,
mis tarvis olid. Kaks põietäit, sellest sai ikka talv läbi. Ka, mis te siis söömaks tegite, sellest soolalihast,
kuidas seda söövad? Tehti võetise soola, ligadi, kenaasuke pekikord ka peal
ja kui siis praeti ja kui siis sibulat juurde panna,
siis me olime nagu harakad seal vanaemal panni ääres
saiatükk kahvli otsa, siis norisime sealt seda sooja
sularasva ja soolast rasva ja siis neid sibularõngaid.
See oli lapsele kõige paremini.
Soolaliha läks, kui tehti liha leiba, siis soolaliha nagu
lõigud pandi selle leiva sisse ja siis ka peale. Seda tehti täpselt siis, kui olid mingid suuremad tööd ka
see oli kena kõhu täis.
Eino ajaks tehti ja tubli võtuks tehti ja täpselt nii,
kuidas jagus.
Minu mäletamist mööda oli kesikul tangupudrupäev siis,
kui pandi pottahju.
Siuksed asjad tehti ahjus. Aga siis Saaremaa peale nii hästi moodiska siuksed,
asjad nagu pannilevad.
Kas täite pärast ka see, see ei huvita? Üllataval kombel meie kandis ei ole pannileiba tehtud
ja nagu siin Sõrves on need Baltisi ja siukseid asju,
ma ei tea, et oleksite ballesite, baltlased pole kõval,
ei verivorst, verivorsti ja verikäkki ja neid tehti küll
tavalist tanguvorsti. Oliks peitel kasuka nimi nagu makid nende tanguvorsti talve
pole olnud ikka kutsuti makkideks ja mis sellest seapeast sai,
mäletakse seda ka. Seapea läks ka suitsu, veel löödi pooleks,
seal pandi ikka konksu otsa ja need olid ka suitsus,
sealt sai ju seda ja pese liha tuhvli pudru jaoks ja. Olite te siis vastlapäeval oma omas ja jalaluust vurrid ka? Seayon kooli vastlejateks, jaa jaa, vurri tegemist ka õpetati,
siis veel vanaisa elas, ma olin vist kuuene,
kui vanaisa suri, aga seda ma tean, et vurrede. Koolieelne mälestusotsa. Pigem küll jah, pigem küll jah, Koolieelne,
sest et noh, sele saunas liha suitsetamist siis kui ma juba
sihuke neiupoolne olin, siis siis juba tehti sellised
väiksemad tükid ja suitsuahjus ja ja sai kolme päevaga valmis,
aga ka siukest pikka tegemist pole enam olnud. Eks see vist on vahegaanatusese kolme päevaga liha on ikka
veidi mahlasem ning see kaks nädalat küpsenud kuivab üsna Äravist. Aga ta ei olnud ülearu kuiv ja lõigata olid ikka päris mõnus iseenesest,
sest et need nojah, ta palju siis ikka Vädindia kuivanud,
et kas juhtub midagi, ta oli sahvris konksu otsas seina peal.
Sai siis jumatu kuutsedati.
Oi jumal, sellel kevadel niipeaaegu jagus.
Nojah, seal oli ikka sahtlist olivad.
No soolatünn soolaliha oli, aitas vahe, aitas,
kus niisugune hästi külm ruum oli. Aga siis sahvris oli siis suitsuliha ja siis seab õied
ja ja, ja, ja, või suure kausiga. Kuule, aga ma mõtlen, mis sööki seal peres siis teete,
pärast seal siis veel tehti peale need maitsvad liharoad,
muidu tsis tehti leiba siis lihaleiba, kui pidus,
piduse molek ning alaleibade kala leiba ka,
räägime intel kuidagi alaleiba tehti. Kalaleid tehti minu meelest, et sellest soola selgust,
mis tünnist võeti, loputad ära, natukene vist oli libus ka,
et talvel kui võeti, siis nad olid pulkas kanged,
pandi korraliku ja, ja siis läksid sibul siis pandi ka,
tegelikult oli, pandi vist kannet lahtised leivad,
venna tähendab ilma vormita leib.
Et oli soolaliha pigem niisugune pekisem,
siis oli kala, siis olid sibulaga ette, et siis jälle
lihaviilu ka selle kala sibulakettad ja siis lõpuks pandi
kaan pääle siis kui suurem pere jälle koos oli,
ju siis selleks. Osteti sokke, kena toidujutt on meil täna siin.
Nüüd meil on kõigil kõhud kangesti tühjad.
Nüüd me peame minema, vaatame, kas me saame süüa uskilt.
Kuule aitäh sulle.
Palun. Keinaterist. Ate Iivi meitele saarlaste sööma moessoux,
tarbiste edustantsid, sihansed luud tuleb täna siit Sõrvemaa
serva veelt Sõrve keeltsid Uudesse tegid selle korra seltsis
Tammeugu mari ning Tammenedi Margus kenat eristeitele.
