Tere, alates tänasest avastame ja imetleme neljal korral  aegruumi filmide abiga salapärase ja tundmatut maailma,  mis asub Meie eneste sees. Esimesele avastusretkele olen tee juhiks palunud Tartu  Ülikooli molekulaar ja rakubioloogia instituudi teaduri  Tambet Tõnisson. Kellele seekordne film võiks ennekõike olla vajalik  ja huvitav on see kogu perefilm, on see lastefilm  või võiks see film olla näiteks teismeliste kooliprogrammis? Mulle tundus, et see film oleks vajalik nii perele. Perekond, terve perekond koos vaataks. Keskkooliprogrammis võiks see film sees olla  ja tegelikult, kui aus olla, siis ka ülikooli ütleme  nii-öelda põhikursusel bioloogidele. Et seal on küll kohati suhteliselt lihtsustatud skeemid,  et et võib-olla bioloogidele mõningaid aspekte võiks  täpsemini näidata. Aga selline üldine ülevaade just sellisest esimesest osast  nagu viljastumine oli väga hästi seal filmis nagu ära näidata. See film oli väga hästi visualiseeritud nagu BBC filmid ikka,  me näeme, kuidas seal tohutud spermatosoidide parved  üritavad jõuda munarakuni, aga kas on siis tõesti niimoodi,  et jõuab kohale ainult see kõige parem ja see kõige tugevam  või on tegu ikkagi juhusliku õnneseenega? Viljastumine üldse on väga keeruline, komplitseeritud protsess,  tegelikult nagu siin filmiski ilusti lähtus,  et spermatasoid läbib ohtliku ja pika teekonna,  enne kui ta jõuab selle munarakuni. Ja siin antud filmis oli tegelikult küllaltki lihtsustatud  see skeem tegelikult neid etappe on tunduvalt rohkem,  kui siin filmis näidatud. Ehk siis tõsi ta on, et kuskil 250 miljonit neid sperme on  mis korraga nii-öelda ühes eakulaadis siseneb. Emasorganismi, kuid neist ainult üks 10000-le jõuab sinna  muna juhasse, kus siis tegelik viljastamine toimub nüüd  küsimuse juurde tagasi tulla, et kas see on nagu juhus  või või ongi ainult üks ja kõige tugevam siis? Loodus on küll niimoodi sättinud, et, et see Spermid, mis liiguvad oma teekonna jooksul,  läbivad erinevaid takistusi, kus peavad läbi minema et  teekond on tehtud keeruliseks sellepärast,  et välja sõeluda ainult parimad ja tugevamad. Kuid. Siin mängib kindlasti oma rolli ka seesama juhuslik moment,  et nagu ma ütlesin, et tugevamad spermad on ellu jäänud  selleks hetkeks ja nendest tugevamatest,  siis üks on õigel ajal õiges kohas. Et siin mängib rolli ka juhus. Aga kuidas rakud omavahel ära jagavad, et vot sina hakkad südameks? Sinust ab vererakk ja sina hakkad ajuks. Raku saatus nagu muutub arengu käigus, et ta järjest  diferentseerub järjest täpsemaks, läheb tema nii-öelda ülesanne,  mis temast lõpuks saab. Ja. See kõik on väga täpselt reguleeritud. Erinevate transkriptsiooni faktorid erinevate. Nii-öelda parakriinsete faktorite, kus rakud kommunikeeruvad  omavahel ja rakku sees toimuvad kindlad protsessid,  mis siis suunaad rakku kas ühte või teise suunda edasi liikuma. See programm on neis rakkudes olemas kuhu minna  ja mida teha. Ja kui programm valesti läheb, siis ongi jälle tagajärjed allad. Teie teadustöö Tartu Ülikoolis on ka seotud arengubioloogiaga. Kuidas täpsemalt? Minu enda teadustöö on seotud arengubioloogiaga  ja väga suur nii-öelda amps sellest arengubioloogiast,  ehk siis ma tegelen väga varajaste staadiumitega  põhimõtteliselt kametogenees ehk siis sugurakkude tekkega. Siis vaatan ka lõigustumist kastrulatsiooni. Närvisüsteemi arengut ja siis ka nii-öelda. Postnataalset, või noh, ütleme täiskasvanud närvisüsteemi  kuidas see toimib. Et kasutan selleks siis loommudeleid ja antud hetkel  siis hiirmudel, kuna hiir on selles mõttes tänuväärne organism,  et temaga saab Nii-öelda geneetiliselt manipuleerida suhteliselt hästi  ja ma uurin seal siis kindlat valku. Nimega Ri kaheksa. Aga milline on Eesti arengubioloogide koostöö teadlastega  mujalt maailmast? Klassikaline arengubioloogia on jaotunud tänapäeval väga  erinevate Alaminstantside vahel ehk siis väga tugevalt on sisse tulnud  molekulaarne molekulaarbioloogia mis siis on arengubioloogia  uurimisvaldkonnad hästi laiali tõmbanud. Et tuntud arengubioloog Tartust Karl-Enst von Pere,  eks ole, uuris niisugust klassikaliste meetoditega,  siis tänapäeval on asi väga komplitseeritud juba. Ja noh, kui vaadata nüüd meie arengubioloogide seltskonda Siis. Niisuguses globaalses võtmes, siis meil on erinevaid koostööpartnereid. Ja antud hetkel näiteks see teemavaldkond,  millega mina tegelen on maailma kontekstis suhteliselt uus  ja ainulaadne. Aitäh filmi sisse juhatamast Tambet Tõnissoo  ja vaatajaile, head reisi sellesse imelisse dünaamilisse  maailma meie sees.
