Keskkonnaagentuuri iga-aastase seire eesmärk on teha ülevaade,
kuidas läheb Eesti elusloodusel.
Selle tarvis tehakse 50 kuni 60 seiretööd,
mille käigus uuritakse linnu koosluseid,
imet, tajaid, kahepaikseid ja selgrootuid,
aga ka taimi, samblaid, seeni ja elupaiku.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist
Rauno Kalda räägib, millised olid eelmise aasta seire
huvitavad tähelepanekud. Põnevaid leide oli, kindlasti oli selliseid rõngaleide
kaugelt Lõuna-Aafrikast liike, keda enne ei ole näiteks meil
kabli linnujaamas kätte saadud või oli selliseid reide nagu lõuna,
Dirk, kes siis esimest korda on Eestisse pesitsema asustanud
meil põhja Margus Saarele, et selliseid huvitavaid aspekte
tuleb iga-aastaselt välja. Kuna seiret teostatakse igal aastal, siis drastilisi
muutuseid liigirikkuses märgata polnud.
Küll aga registreeriti eelmisel aastal hallhüljest kõrgeim tulemus.
Enim märgati nende rohkuse tõusu Hiiumaa põhjaosas
ning Lääne-Saaremaapiirkonnas.
Kui 20 aastat tagasi registreeriti 2100 hallhüljest,
siis eelmisel aastal oli neid rohkem kui 6000.
Kalda selgitas, et 90.-te madalseis on ületatud
ning liigi seisund on oluliselt paranenud. Kalda selgitab, kuivõrd on märgata seda,
et kliimamuutused omavad eluslooduse mitmekesisusele mõju. Kliimamuutus kindlasti omavad mõju ja omavad tulevikus
suuremat mõju, aga sellega, et samamoodi,
et see võtab aega ja võõrliikide puhul kindlasti võib see
omada suuremat rolli, aga mitte ainult.
Lisaks kliimamuutustele on tähtis ka see,
et inimeste enda selline liikumine ja endi sõitmine maailma
eri osade vahel on oluliselt suurem, et hästi palju
võõrliigid on seotud just veekeskkonnaga
ja need tuuakse sisse siis laevade, näiteks ballastveega,
kuskilt kaugelt maailma teistest otsadest. Seejärel on vabatahtlike roll on aasta-aastalt kasvamas,
kuigi valdav osa seireandmeid edastavad neile ikkagi eriala
eksperdid ja pika kogemusega asjatundjad,
sõnas Kalda.
Vabatahtlike rolli seiretöödel selgitab Kalda. Ja vabatahtlik Me oleme kasutanud näiteks kahepaiksete seires,
see on niisugune eraldi seireosal kohe vabatahtlik seirab,
mis ei asenda seda ekspertide poolt läbiviidavat seiret,
aga on selle kõrval selline toetav asi. Tänavu võtab Keskkonnaagentuur lisaks tavapärasele seire
fookusesse paarud linnuliik näiteks nurmkana
ja mõned kaitsealused selgrootute liigid,
nagu metsamardikad.
