Nelja aastaga on harrastusteadlased teinud enam kui 900000
nurmenukuvaatlust ja andnud teadlastele infot selle kohta,
kui palju ja milliseid nurmenukke nad on looduses kohanud.
See on viinud ootamatu avastuseni.
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi
taimeökoloog sipe Aavik. Et me eeldasime, et neid neid õie tüüp kaks on EAS-i
ja L, et neid on võrdsed, seda on eelnevatest
teadusuuringutest alates Geozdovnist leitud,
aga need tuhanded vaatlused meile näitavad,
et te ei ole neid õietüüpe võrdselt ja, ja see on täitsa
selline väga ootamatu tulemus.
Õietüüpide sagedus on palju rohkem paigast ära just nendes
väikestes nurmenuku populatsioonides. Nüüd ongi vaja välja selgitada, miks see nii on. Selle uue projekti raames püüame vaadata koos teiste teadlastega,
et miks need tulemused sellised on, kus see võti peitub,
kas on üks põhjuseid, näiteks tolmeldajate tolmeldajate,
putukate liigilise koosseisuga Me kesisuse muutustes,
et selles mõttes on see meie jaoks nagu üks mudelsüsteem see nurmenukk,
et vaadata, kuidas maastike muutused mõjutavad liike
ja mitte ainult liike ja liigirikkust ja seda nurmenukk kui
vaid ka liikidevahelisi seoseid normenudki ilma tolmeldavad putukad,
et ta ei saa ka ma üldse. Ja kuna meil siin need suured muutused on toimunud viimase
100 aasta jooksul, et tõenäoliselt on need mõjutanud ka
putukaid ja selle kaudu võib-olla siis ka nurmenuku
ja võib-olla seetõttu ongi need sellised ootamatud muutused
toimumas nurmenukuga. Üleeuroopaline koostöö ja loendus jätkuvad ka tänavu.
Kevadiselt soojad ilmad on meelitanud nurmenukud õitsema
ja teadlased kutsuvad taas rahvast üles loendamisse panustama. Ja eriti teretulnud on ka sellised vaatlused,
et kus inimesed külastavad sedasama kohta,
mida nad on varasematel aastatel külastanud
ja kus turvenutkan vaadelnud ja meile infot saatnud,
selline teadmine täielikult praegu puudub,
et mis toimub aja jooksul samas paigas, samas kohas sama
nurga nukupopulatsiooniga. Info ja juhised loendusega liitumiseks on lehel www.
Punkt. Nurmenukkpunkt.
