Tere, head kuulajad tänases saates räägime loomadest,
lilledest ma tean, täna on meil juba kaks korda küsitud,
et mis neid seob, aga teate, inimestele meeldib hoolida
ja kellegi eest hoolitseda, olgu selleks siis taimed
või loomad.
Räägime tänases saates alguses kohe, kuidas lugeda loomi
ja aru saada, et neil on midagi viga, neli meeldi,
midagi, mil moel annavad näiteks kassid märku,
et nad on haiged. Millest võivad aga loomad haigeks jääda ja kas tervet looma
võiks ka aeg-ajalt arstile näidata või kuidas ise õppida oma
sõbrast aru saama.
Stuudios on külas doktorant Popo, loomade kiirabikliinikust.
Tallinna botaanikaaias ja Tartu botaanikaaias on aga kuni
12. märtsini orhideede näitus.
Ning nendest lilledest tuleb meile täna rääkima Jaan Vetik,
Tallinna botaanikaaiast. Need kuulamist, hoolivatele inimestele palju helipuldis on
Marika Leetme, mina olen Krista taim ja soovin teile head kuulamist. Mul on hea meel tervitada täna saates doktor Anu Poopuu
loomade kiirabikliinikust.
Tere. Tere mu esimene, kõige lihtsam küsimus,
et kas on olemas, kas inimesed ja koerainimesed,
kas teie arstidena saate sedasi inimesi eristada
või on see puhas linna legend või inimesed omad veadest toimuv. Eks me ikka tahame kuidagi silte panna külge iseendale
ja ja, ja võib-olla ka kõrvalt vaadates teistele,
aga need või tähendab inimesed, kellele võib-olla rohkem
sobib ja meeldib kassiga olla, tajuvad end ennast kuidagi
ühtsena ja need, kellele meeldib rohkem koertega olla,
et nad on natuke erinevad.
Ma arvan, et võib niimoodi nimetada. Huvitav, et te ütlesite, et kellele meeldib koos olla,
kui ma mõtlen sellele, et inimühiskonnas on toimunud
meeletud muutused ja me enam kaugeneme loodusest kogu aeg
elame linnades on palju muutusi.
Loomade elus on samamoodi toimunud, mõtlen just koeri,
kasse. Kui inimestel on raske kohaneda kiire elutempoga
ja muud toostega, mis toimuvad siis kuidas on lood loomadega? Loomadega on tegelikult samamoodi, et et me saame öelda,
et koerad on inimese kõrval käinud noh, väga-väga pikka aega,
eksju, võrreldes kassiga, et kas on tänaseks hetkeks see
pikka aega või lühikest aega, et see, seda me ei räägi mitte
aastates aastakümnetes, vaid ikkagi palju suuremates numbrites.
Aga, aga see kindlasti mõjutab seda.
Et võib-olla kuigi tänasel hetkel on jõutud nii ühtede kui
teiste puhul ühe kui teise liigi puhul sinnamaani,
et mis on siis need nende vajadused selleks,
et nad saaksid selles keskkonnas hakkama,
et kui me räägime kassist või, või kui me räägime koerte
koerast ja see ei tähenda, et kohanemisprobleemid tegelikult
ka ära kaoksid, sest sest see keskkond mõjutab geneetika
keskkond omavahel mõjutavad väga-väga tugevasti. Kummal on kergem kohaneda linnaeluga, kas kassil
või koeral või siis võiks isegi veel koerad eraldi jaotatud
väiksel koeral suurel koeral? Ma kas suurt või väikest koera ma tegelikult ei eristaks ja,
ja kassi puhul noh, nad on väga-väga-väga erinevad,
et kas on tegelikult ikkagi väga, sõltub sellest,
milline on tema territoorium, kuidas ta seal hakkama saab,
mis asjad on seal talle loodud, kas need rahuldavad tema vajadusi.
Ja kui me teatud uuringuid vaatame, siis tegelikult saab
selle järgi öelda, et kas saab kodus tubasest keskkonnas ka
vähese stressiga hakkama, aga just nimelt me peame talle
tagama tema eluks vajalikud tingimused. Ja, ja koera puhul koera puhul täpselt samamoodi tegelikult
et mitte kellelegi.
Või tähendab jah, kuidas ma ütlen isegi inimestele
või kui neid võrrelda loomadega see selline müra.
Ja võib-olla võib-olla struktuuri puudumine,
struktuuri puudumine, vaid, vaid rutiinide puudumine,
meie, meie kui omanike selline. Muutuv muutuv rutiin, päevarütm ja nii edasi,
et see kõik mõjutab loomi, kindlasti ka loomade enda
kontsentratsioon selles keskkonnas.
Selles nendes linnatingimustes arvestage sellega,
et Me ju kõik tajume oma ümbrust väga-väga erinevalt,
et et kui meie näeme võib-olla ühe teravusega,
siis siis koer võib-olla seal kõrval väga kehva inimese
mõttes väga kehva nägemisega terava nägemisega koer võib
olla väga kehva nägemisega inimese tasemel. Samas kuulmisega on väga-väga teistmoodi.
Meie lõhnataju on väga-väga erinev ja sealt tuleb väga palju informatsiooni,
et sellepärast meil tihtipeale seda, kuidas nemad ümbrust
tajuvad või mis nende stressi põhjustab.
Linnakeskkonnas noh, jääbki ootamatuks. Aga kui palju oskab inimene tavaline loomapidaja?
Ülo oma omanik lugeda looma ja saada aru,
mis tal on viga või et annab märku, et mulle midagi ei meeldi.
Mul hakkab tulema haigus, sest nemad ju ei ütle,
et mulle siit valutab ja sealt valutab või tehke midagi. Loomad räägivad väga palju oma kehaga.
Meie võib-olla räägime rohkem häälega ja,
ja seda käitumist jälgides tegelikkuses looma omanik peabki
aru saama, et midagi on teistmoodi.
Et see on võib-olla selline hea lähtekoht,
kui kui me teame, et meie loom igapäevaselt käib nii palju WCs,
käib nii palju meiega suhtlemas, käib nii palju söömas,
käib nii palju joomas, et kui juba nendes asjades on kõrvalekaldeid,
siis tegelikkuses me peaks esitama küsimus,
et mispärast see nii on. Et Ma arvan, et see on iga iga loomaomaniku võimu,
sest tegelikult seda seda näha ja tajuda. Endale põhjendusega, et tal on täna paha tuju.
Ta lihtsalt täna ei taha süüa, et eile sõi liiga palju nagu
võtame teda kui inimest või ütleme, et nagu noh,
mis meil iseendal vahel on. Nojah, aga see, see ongi see, et me ei tohiks seda võtta,
me peaksime olema seal selle koha peal alarmeeritud,
sellepärast et noh, üks asi, millest hästi palju tuleb
rääkida või mille peale tuleb mõelda, on võib-olla valu.
Et miks loom ei söö või miks ta ei taha liikuda
või miks ta ei taha mängida.
Ja kui me räägime haigestumisest, et siis valu ei,
ei tohi alahinnata, teda vahel ei tasu ka üle hinnata,
aga aga lihtsalt juba, kui mõelda, nii, et see,
kas minul praegu pea valutab, seda teie ei tea
ja looma puhul seda teada saada on võib-olla veel keerukam,
aga jällegi seesama käitumise jälgimine,
selle hindamine mõtisklemine, küsitlemine endalt,
et et mis toimub, võiks olla siis ei ole siis ei saa nagu
siis võib püstitada jah, selle, et võib-olla tal on täna
paha tuju, aga miks on paha tuju, et kas see,
kellel valutab, on enamasti hea tuju või,
või, või, või ongi. Kui me ka viime selle jälle inimese peale,
siis siis inimene, kellel on halb olla, nad on natuke eemal,
nad on natuke rahulikumad.
Nad võib-olla suhtlevad vähem, et tegelikult viia seda looma
peale üle. Ei ole nii keeruline. Aga kui me võtame kassi, siis kassid ju vahel reageerivad ka nii,
et kui neile midagi ei meeldi, nad kipuvad küünistama,
võis luuravad ja ründavad. Ja loomulid, millest sa räägid, kas siis tal on valu
või ta pigem on väga vihane? Seal on neid need interaktsioonid või siis tema reaktsioon
mingisugusele keskkonnas toimuvale sündmusele
või tegurile.
Alati ei tähenda, et see valu, aga kui meie kassil on valus
siis ta kindlasti on rohkem. Tundlik igasugustele mõjuta mõjudele, mis on keskkonnas,
et et ja sealt, et võib-olla kui muidu kui muidu loom näeb,
et midagi uut, midagi võõrast, midagi, mis lõhnab kuidagi
teisiti võiks tekitada temas sellise reaktsiooni,
et huvitav, kas see on mulle ohtlik või mitte,
aga see ei põhjusta veel tema poolt sellist otsest otsest
tugevat reaktsiooni.
Aga kui loomal on juba ebamugav olla ja seesama olukord tekib,
siis ta võib reageerida teistmoodi selle tõttu,
et tema tema, nii-öelda see veeklaas on rohkem täis. Kas kassidel tuleks hambaid pesta, miks ma nüüd täiesti
hoobilt sellise asja, et tõin, oli nimelt see,
et hiljuti oma kassiga käisin hambaarsti juures,
siis sellele juhiti tähelepanu, et teate vaadake kassilga suhu,
kuidas on otse samaga visuaalne hindamine,
et ma vaatan looma ja vaatan, et kas ta karv läigib,
on ta nagu heas konditsioonis ja vaatan tal suu
ja mida ma siis seal peaksid nägema? No paremini seda, et kui tihti kui tihti suhu vaadata
ja mitu korda päevas peaks loomadel hambaid pesema,
võiks vastata.
Loomar hammast tähendab looma hambaarst,
aga kõikidel meil tekib paratamatult baktereid suhu
ja ja, ja nad ka hakkavad paratamatult hammaste peale püsima jääma.
Nii et selles mõttes see mehhaaniline puhastus on üks viis,
kuidas hoida suuhügieeni. Nüüd me jõuame sellise teemani, mille puhul paljud ütleks,
et kuulge, eluaeg on loomad olnud sedasi oma pead
ja keegi neile suhu vaadanud ja hambaid pesnud,
ehk siis jällegi on midagi nagu muutunud ka loomade
toitmises nende pidamisest.
Vot kui suured need muutused on või kuidas teie arstina näete,
et, et mis toimub, kus on loomad siis nõrgemaks läinud,
et nad enam ei sa ise oma hammastega hakkama
ja toiduga. Eks need ilmingud ja need haigused ja probleemid on olnud
loomadel ennem ka olemas, me lihtsalt palju rohkem.
Võib-olla teame ja üritame teada saada Nende seisundite
kohta ja, ja, ja sealt. Sealt see selline info tuleb aga kindlasti loomad kogu selle
sellekteeriva aretuse käigus mida me võib-olla tahame
käitumise poole pealt saada.
Nii kannavad ka teatud haigusi teatud tüüpi eel soodumusi ja,
ja see on ka üks osa sellest toitumise koha pealt,
ma arvan, et tegelikkuses meil teadmised jällegi on
oluliselt paremad kui, kui varasemalt.
See ei ole õigustus selle, et kogu aeg on hakkama saadud,
et nad on sellised olnud, et see on hästi tüüp,
tavapärane, aga, aga see ei ole nagu noh,
vastus igale igale küsimusele või igale probleemile,
miks seda mitte näha või sellesse teisiti suhtuda. Te töötate küll loomade kiirabis, kuhu tulevad loomad läbi
mingi mingi õnnetus on juhtunud või midagi erakordset on toimunud.
Aga no kui palju olete te märganud või, või tähele pannud
kolleegide käest, et kui palju on selliseid juhtumeid,
kus inimene kas siis oma rumalusest või teadmatusest
põhjustab loomale noh, ma ütleks kannatusi
või õnnetust või midagi, et ta ei oska temaga käituda
ja siis ongi tagajärjed sellised ja süüdlast otsitakse
kuskilt mujalt. Ma näen neid olukordi tegelikult hästi palju,
võib-olla mu silm on selle koha pealt ka teravam,
mulle meeldib kõrvale põigates natukese,
mulle meeldib näiteks selline olukord kabinetis tihtipeale,
kus, kus mina näen loomas olevat stressi,
pinget ja tema kehakeel ütleb mulle, et ära kiirusta
või et mul on väga ebamugav olla selles olukorras praegu,
kus ma olen. Ja mina selle peale võtan oma nagu tegevust,
hästi aeglaselt, hästi rahulikult.
Mille peale ütleb mulle loomaomanik, et et ei,
ei, ta ei hammusta teid.
Ehk et ehk et kui me sinnamaani, kui me seda vaatame,
siis, siis ma kui loomaomanik ei taju või ei saa sellest aru,
et. Et siis noh, ühesõnaga, et meie, see, see arusaamine,
loomade võib olla kehakeelest, sellest, mismoodi nad ennast tunnevad,
on, on väga-väga erinev. Aga kuidas on siis niimoodi, et me loeme omaenda looma
valesti miks me neid ei mõista? No juba liigi sees meil inimestel on ju väga keeruline.
On olukordi, kus me 11 ei mõista, me räägime täiesti mööda.
Me mõtestame asju teistmoodi, see liikide vahel suhtluse
korral need sellised errorid või need sellised vead,
mis tekivad, on väga-väga-väga sagedased tegelikkuses.
Noh, kui me räägime koerte ja inimeste sotsiaalsest süsteemist,
siis seal on väga palju sarnaseid, meil on hästi lihtne
tegelikult 11, hästi mõista, aga see annab alust ka
paljudele väär mõistmistele. Et, et ma arvan, et see tuleb juba hakkab juba sealt pihta Kas väärvõist mõistmine võib olla ka see,
et koeral tuleb kogu aeg alla suruda, et ta ei võtaks juhi positsiooni,
et keegi peab olema nagu peres peremees? Ja see on kindlasti ka üks, mis mida siiamaani mina kohtan,
et ma pean olema see alfa ja mina pean olema see karjajuht
et koerad elavad samasugustes gruppides,
nendel on selline samasugune peregrupisüsteem nagu
tegelikult inimestes inimestel, mis tähendab seda,
et meil ei ole sellist lineaarset hierarhiat,
et sina allud minule, sina allud minule meil võib-olla kuskil. Tööl selline struktuur, eks ju, ja me natukese tahame
sedakorda hoida.
Et, et seda, seda ei pea kartma jah, et et kui koer koer
uriseb meie peale, et siis me kaotame oma positsiooni,
vastupidi, see on informatsioon, mida loom jagab ja,
ja informatsiooni eest tuleb olla tegelikult tänulik.
Küsimus on, et mis me jah, et mida me nüüd oskame selle
infoga ette võtta. Ja midamoodi me saame seda olukorda järgmine kord luua,
nii et, et seda konflikti oleks vähem või seda konflikti ei tekiks.
Kuidas seda olukorda ära tunda või lugeda,
kui näiteks oma koer hakkab minu peale urisema.
Ja seal noh, kõigepealt ongi vaja, toome siis selle näite,
et tihtipeale öeldakse, et et koer ei tohi voodis magada,
kes ütleb, et koeri tohi voodis magada, et kust see tuleb,
et mina ütleksin, et koer soovib täpselt samamoodi olla
pehme peal olla kõrgemal. Seal on head meeldivat lõhna, mida teie olete sinna jätta jätnud,
seal on, seal on turvaline, eks ju.
Et et ja kui me mõtleme olukorda niipidi,
et, et ka meil on võib-olla seal diivani peal oma pereringis
mõned kohad, mida kõik soovivad, kus nad soovivad istuda
ja millal näiteks televiisorit vaadata, siis koeral
tegelikult võib ka olla soov ühel hetkel öelda,
et et ma ei taha siit ära tulla, aga see ei tähenda seda,
et et me peaksime muretsema seda, et oi,
nüüd on mul küll selle loomaga need suhted niivõrd halvasti
on niivõrd sassis, et, et ma olen tõesti minetanud oma selle
selle hierarhilise posid positsiooni. Aga miks tekib agressiivsus?
Yks võib koer rünnata, kas oma pere last
või kedagi teist. Seal on neid, need põhjused on väga-väga erinevad,
osad koertel on teatud tüüpi, võib-olla ressursid,
mida nemad soovid soovivad omada rohkem,
mis on nende jaoks olulised.
Teine asi on see, et nad tunnevad ennast tegelikult
mitteturvaliselt ja, ja see, et nad tunnevad ennast ohustatuna,
on tihtipeale võib-olla suurem probleem,
et nende isiklik ruum on nii nagu ka meil olemas
ja see on teatud inimeste suhtes võib olla suurem
ja tegelikult ka teiste loomaliikide või teatud ressursside
juures või oma koha juures võib-olla suurem. Ja see kommunikatsioon, mida loom annab,
on tihtipeale väga vaikne signaal.
See võib tähendada ainult seda, et kõrvad muutuvad,
natukese muudavad oma asendit mida me ei oska võib-olla
üldse vaadata, on see, et, et kas looma keha pinge muutub
või mitte või tema näos näiteks huule huulte nurgad lähevad
natukese rohkem tahapoole.
Ühesõnaga ta ei ole enam selline pehme, lõtva lahke olemisega. Et need kõik väljendavad teatud pinget, aga inimesed ei oska
seda seda väikest signaali ära lugeda, mis tähendab seda,
et loom peab hakkama andma võib-olla suuremaid signaale
sealt suurematest signaalidest tekib see väärarusaam tihtipeale,
et oioi, sa urised ja, ja mis mõttes, et kes oled,
eks ju. Ja kui sealt tekib jõupõhine tegelikult selle olukorra mahasurumine,
siis sellest õpib loom tihtipeale seda, et ka see võte,
et ma üritan anda informatsiooni tegelikult ei too mulle
mitte leevendust selles olukorras, vaid lisab pinget juurde.
Ja kui see, kui see hirm või see ebamugavus,
milles ta ennast on, ta ei saa sellest ka ära minna,
siis lõpuks mis tal üle jääb, et lõpuks ta ütleb palju,
palju tõsisemalt. Kas loomadel ma saan aru, on ka emotsioonid?
Muidugi, loomulikult on loomadele emotsioonid,
nii nagu ka meil. Armukadedus viha vihapidamine, ma ei tea,
kas need on emotsioonid, armukadedus võib-olla viha kindlasti. Noh, ütleme, et kõik need inimlikud tunded,
mis meil on kass ja tundeid loomad tunnevad samamoodi nagu
nagu inimesed, hirm nendest on täpselt samamoodi üks ja,
ja võib-olla nende selline emotsionaalne Küpsemine on nende selline emotsionaalne aju võib-olla on
isegi suurem kui meil, mistõttu see emotsionaalsus
või siis selle ümbritseva interpreteerimine läbi nende,
nende emotsioonide on, on suurem või on olulisem.
Kui kui meie näiteks satume mingisugusesse olukorda,
mis on meile ebameeldivaks siis me suudame seda olukorda
võib-olla paremini analüüsida, teha ratsionaalse otsused
loomade puhul. Võib-olla see, et eskaleerumine emotsionaalne eskaleerumine
toimub niivõrd kiiresti ja niivõrd kõrgele tasemele,
et ta ei ole võimeline tegema enam ratsionaalset otsust.
Et see näiteks ei ole niivõrd ohtlik või ta ei ole niivõrd ebameeldiv.
Minu jaoks. Koerad on targemad kui kassid.
See on jälle üks selline müüt, mida ma olen kuulnud,
et öeldakse, et noh, kassid on rumalalt,
nende peas toimub ainult üks, mõtlesime Miami au
ja ongi kõik. Koer ja kindlasti uuritud rohkem ja aretatud,
et uurida nende käitumist. Kasside õpetamist ja kasside õppimisvõimet
ja seda on täpselt samamoodi uuritud, mina lihtsalt ütleksin,
et nad on, nad on erinevad ja selle liigi spetsiifilisusega
tuleb lihtsalt arvestada, kui sa looma õpetad,
aga, aga me võime võtta kaks videot, kus koer teeb agility
kaste pagilityt, et see on mõlema puhul võimalik,
et mõned ütlevad selle kohta ainult julma peksuga.
Mis teie ütlete? Ükski nendest loomadest ei ole kindlasti õpetatud julma
peksuga julma peksuga ei jõua.
Ei jõua väga kaugele, et kui me siit läheme nagu õppimiskuidas,
mismoodi loomad õpivad siis üks mida me saame nimetada,
võib-olla emotsionaalne õppimine või kui me teame kõik Pavlovi,
siis siis selle õppimisviisi hästi oluline.
Oluline võib-olla vundament või tala on see,
kus. Et loomal tekib teatud emotsioon selle selles olukorras. Et katse, kus, kus koerale toodi toitu, eks ö,
pandi lambipirn põlema või või anti helisignaal,
et neid, kuidas, kuidas need on juttudena edasi läinud,
et neid on erinevaid viise, aga põhimõtteliselt lambipirn
või helisignaal, noh ei ütle meile, toit on tulemas,
eks ju. Aga lihtsalt, kui, kui tuvastati seda,
et lõpuks, kui seda kogu aeg kajastati kokku toiduga,
siis siis ühel hetkel märgati, et loomal hakkab ila voolama,
kui pirn läheb põlema, toitu ei olnud enam vaja,
aga see kandis tegelikult sisemist vastet,
tal oli teatud tus läbi selle pirni või selle helile teatud asjale,
ehk et see kandis teatud emotsiooni, tema,
see seal täpselt samamoodi. Kui me mõtleme seda emotsionaalset õppimist,
siis kõik need et miks näiteks koerad reageerivad tänaval
teistele koertele rohkem, kuigi me kogu aeg treenima
ja harjutama, et nad võiksid reageerida vähem siis seal
võibki olla see viga tehtud selle koha peal.
Et mis on see ettekuulutaja, et kas see kannab positiivset
või see kannab negatiivset nagu ettekuulutust koera jaoks? Näed teist koera väike sirakas, ta saab kohe aru,
et ahah, selge. Midagi on tulemas, jah, no kui me räägime,
et me üritame maiusega koera nii-öelda vähem tundlikuks
muuta või siis me üritame maiuse abil seda teist koera vähem
hirmutavamaks muuta, seda olukorda üldse kuidagi
positiivsemaks muuta siis jällegi seesama maius ühes kontekstis.
Võib-olla hoopis see, et mille omanik võtab taskust välja siis,
kui, kui koer näeb teist koera, vabandust,
omanik näeb teist koera, võtab selle maiuse välja,
selle registreerib ära koer. Tema koer, nüüd see maius hakkab olema mitte see präänik,
vaid see maius hakkab olema see, mis ütleb,
et ole valvas, teine koer on läheduses.
See on nagu väga fundamentaalne erinevus,
et mis ajahetkel me midagi teeme, mis emotsiooni me sealt
selle looma käest siis kätte saame ja kuidas me saame seda
käitumist läbi selle kujundada. Ma kuulan teid ja mõtlen hirmuga, kui palju on Eesti kodudes
koeri ja kasse, kus inimesed ei mõista, kellena ta nende
juurde võtnud ja ei oska teda lugeda, võib-olla piisavalt.
Samas on mul hea meel, et kindlasti on ka neid inimesi,
kes kenasti loevad, miks meil ei ole Eestis kooli mitte koertekooli,
vaid koeraomanike või kassiomanike kooli kus õpetatakse just sedasama,
et ma saan aru, kui ma teen nii juhtub nii
ja et minu koer või kass ei ole minu peale vihane,
vaid tal lihtsalt võib-olla hammas või käpp valutab
või tal on midagi muud viga, peaks teda arstile näitama. Ja küsimus ei saa.
Ja see on hea küsimus, aga noh, ma arvan,
et kellel on soov ja huvi, tegelikult on ikkagi võimalik
sellele informatsioonile ligi pääseda, sest
internetiavarused on valla, eks, et et sealt tuleb väga
palju sellist head informatsiooni. Kogu aeg ja öelge mulle sellist asja, et miks on nii,
et loomaarsti töö on üks stressirohkemaid ameteid ometi te
töötate ju?
Noh, võiks öelda, et armsate nunnude loomadega seal on alati
see põhjus, miks inimesed ka tihti võtavad,
et hoida on nii armas, mulle meeldib ta välimuse poolest,
mitte et ma teaks, mis temaga edasi teha. Loomaarsti töö on samamoodi hästi emotsionaalne töö
ja noh, Meie seal kiirabis võib-olla kogeme seda stressi rohkem,
sellepärast et meil on need juhtumid hästi vahelduvad,
meil on väga raske luua seal sellist süsteemi,
et et me teame, millal keegi on tulemas ja mis probleemiga,
et, et neid satub sinna ju igal ajaleht hetkel võib tulla,
aga aga kindlasti ka see, et kui mina olin väike tüdruk,
siis ma ei mõelnud kunagi selle peale, et et ma lähen
loomaarstiks sellepärast et, et ma saan inimestega rohkem suhelda,
vaid et ma lähen loomaarstiks, sellepärast et ma tahan
aidata loomi. Aga me ei saa üle ega ümber loomaomanikust,
kellega väga-väga suurel määral me tegelikult peame tööd
tegema ja kellest sõltub ka ju selle tema enda loomaravi.
See kommunikatsioon kindlasti on, on hästi. Hästi suur osa sellest, ka võib-olla see loomade arv,
inimeste ootused, eeldused ühest küljest meie
meditsiinikvaliteedile meie ja üleüldsegi meditsiini võimekusele,
et see seal hästi palju võrdsustatakse seda,
seda inimestega, kui juhtumid on rasked,
et kõik ei ole veterinaarias võimalik teha,
mis on võimalik teha inimeste puhul ja, ja kindlasti ka see osa,
et eeldatakse, et, et loomaarst on see, kes tuleb
ja abistab ja annab oma energiajõu ja teadmised ka ilma
sõltumata sellest, mis on kellaaeg või, või sõltumata sellest,
kas mul on tegelikult ka võimalik seda teenust osta
või mitte. Sel juhul ma väga tänan teid, Anu popu tulemast saatesse
ja ma soovin kõigile jõudu kõigile loomaarstidele
ja loomaomanikele kainet mõistust ja otsige.
Ma ei tea, kas lahendusi on õiged, aga otsige.
Lugege, et saate teada, kellega te koos elate,
kui te tahate endale looma võtta.
Varsti kohe see aeg tuleb, kus minnakse,
suvilatesse, võetakse kaunid kassipojad ja sügisel siis
jäetakse nad metsa all. Et seda ei juhtuks, mõelge 100 korda ja õppige loomade keelt,
aitäh. Sing varem pole. Swing laulud vedele juba ma sitke keenutes poole läinud.
Et ükskord üks kartul ta sitke keenutes le lai. Vaadet ei ole olnud.
Või kui, siis ainult kee. Sindi jal kuskil nagu on või kui või kui siiski. Sindi jälgus, kui on oi kui või kui siis. Kõik on rikkalt pall Citvi ja midagi ei saa sihti igal õhtul tasahilju.
Käeta. Sing keep varem pole käi.
Seni laulunud reedeevee Adma. Kes pole käinud et ükskord üks kartul ta Sõitke keenutes, ole lai. Et ükskord üks kartul Inimestele meeldib hoolida, kellegi eest hoolitseda,
olgu selleks siis loomad või taimed loomadest just rääkisime,
jõuame nüüd taimedeni.
Nende juures on ka üks oluline asi, et meeldib hoolide hoolitseda,
ka peavad olema ka teadmised.
Nüüd on külaline vahetunud ning Tallinna botaanikaaiast Jaan
Vetik Sesteri töölist Anu pumpult, kes just äsja läks,
küsisin saateväliselt, et kas ta on ka kellegile öelnud,
et ärge mitte kunagi enam looma võtke, ta ütles,
et ei, see on ebapopulaarne otsus, aga aga kui Jaan küsis,
vastupidi, et, aga kas olete tahtnud, siis ta on öelnud,
et jah. Jaan, ma küsiksin teilt ka, et kas te olete
kellelegi pidanud öelnud, kuulge, ärge jamage nende lilledega,
need ei kasva teid. Te lihtsalt ebaõnnestuda kogu aeg. Mina olen tuntud kui õel ja paha inimene.
Nii et ma olen öelnud küll mitte küll väga sageli,
aga olen öelnud, aga seda ma olen üsna sageli öelnud,
et vot vot selle lillega noh, võib-olla teie tingimustes,
no ei maksa ei maksa endale ja endale ja taimele agooniat valmistada,
et noh, näiteks meil on praegu käib orhideenäitus.
Et õudselt õudselt kihvt taimi on võimalik endale kaasa soetada.
On selliseid liike, mis jube kenasti kodus hakkama saavad,
aga selliseid, millega hakkama saamiseks on vaja teadmisi
ja ka praktilist kogemust ja siis on päris mitmele on saanud öeldud. Võib-olla kui te ei ole enne orhideedega katsetanud,
et võib-olla alustaks mõnest lihtsamast liin. Sest see tundub inimesele kohe, et mis te alahindate mind
või vaagen kasvatada mida iganes ei tea,
mu või no ütleme nii, et õnneks õnneks orhideedel on selline
huvitav maine, et neid nagu peetakse nagu ikkagi selliseks keerulisemaks,
keskmisest keerulisemaks taimeks.
Ja siis kaldutakse seda seda uskuma, et jah,
et mõnega võib ikka väga raske olla, kui palju praegu
Tallinna botaanikaaias näiteks väljas on erinevaid liike,
sorte, õisi kõik. Ütleme niimoodi, et näitusel meil on kui päris aus olla,
ei olegi kokku lugenud, et siin vahepeal sai loetud see
number peaks jääma kuskile selle sellise 100 110 kanti. Päris palju, aga kas te siin teete vahet on kuukingad kuu,
kingalised?
Jah. Kingad ja orhideed, et nad oleks justkui erinevad. Nad on ikka tegelikult kõik orhideed, et,
et see on seesama sama ilus väljend, mis on konjak
ja brändi, et, et kõik konjakid on brändid,
aga kõik brändi ei ole konjak, et samamoodi on see,
et kõik kuukingad on orhideed.
Aga kõik orhideed ei ole teps mitte kuukingad. Küsin ikkagi uuesti, et kas ta siis on kapriisne taim,
et teda ei peaks kodus kasvanud või ütleme noh,
võib, aga see ei ole nii kerge, kui tahaks. Kink kindlasti mitte, kuuking on minu meelest üks väga hea.
Ma ei taha just küll öelda algaja taimekasvataja lill,
aga võib-olla isegi seda, et tema hea, tal on mitu head omadust,
et esiteks ta ei ole kohutavalt valgusnõudlik,
et ta saab päris kenasti hakkama ka sellises ida-läänepoolse
aknaga toas talle kui troopilist päritolu taimele meeldib.
Talvine, see tubane soojus, see 18 18 24 on talle peaaegu
ideaalne soojus. Et kuna tal on sellised paksud nahkjad lehed siis ta saab
päris kenasti hakkama ka meie selle madalavõitu tubase õhuniiskusega.
Jaa, jaa, kui nüüd inimene suudab ennast talitseda
ja teda surnuks ei kasta.
Ja noh, vahepeal ikka kastab ka, et siis kuukingad saavad
üldiselt meie kodudes päris päris kenasti hakkama,
nii et et ma arvan, et kuuking on selline.
Ma ei taha küll öelda, lollikindel valik,
aga päris hea, lihtne, kerge valik, aga. Ideelised, teised, kes on kõige keerulisemad Oi jumal, praegu meil on näiteks näitusel väljas sellised
toredad orhideed, millel on veel toredam nimi.
Et nende ladinakeelne nimi on Dracula pärit on emad,
Rumeenia siis ei kahjuks mitte Andid pilvemetsadest ja,
ja see pilvemetsaliikide puhul ongi just see,
et nad vajavad kõrget õhuniiskust ja teine asi,
mida on eriti raske tekitada, on see, et nad vajavad ka nii
talvist kui suvist jahedust, et ideaalne oleks see,
kui neil oleks nii talvel kui suvel selline 100 protsendi
lähedane õhuniiskus ja oleks selline 15 kraadi,
16 kraadi, 18 kraadi, 13 kraadi. Et selline jahe ja niiske, mis on inimesele kaunis vastik.
Ja mina olen nii õel inimene küll, et ma ütlen,
et ei ole mõtet oma elutingimusi endale ebameeldivaks muuta,
selleks et aknalaua peal kahte lillepotti kasvatada,
et kui on, kui on mingi talveaialaadne toode või,
või midagi sellist, siis raudselt nad on tõeliselt kihvtid,
taimed aga tõeliselt tõeliselt erakordsed
ja kui nad õitsevad, siis on. On põhjust sõprade ees rusikatega rinna peale taguda,
aga ütleme nii, et oma korteri tingimus toatemperatuuri 13
kraadi peale viia ei ole võib-olla kõige parem mõte. Aga jääme siis kuukingade juurde, kellele peaks sobima meie kodudes.
Siis inimesed kurdavad tihti selle üle, et nad ei hakka õitsema,
et hea küll, on mul juba mitmendat aastat vanad õisi ei tule,
tunneb ennast justkui nagu hästi, aga ei midagi. No sellega puhul on üsna sageli.
On kaks sageli kas kaks põhjust, et kuigi ma ütlesin seda,
et et neile meeldib või noh, nad ei vaja sellist väga palju valgust,
et siis noh, ega nad päris pimedas nagu ka olla ei taha,
et nad püsivad kenasti toa sisesisemuses elus,
nad võivad olla väga kenad ja lopsakad, aga kui neil ikkagi
valgust napib, et siis nad võivad õitsemisega tagasi hoida,
et siis võiks vaadata, et äkki saab ta kuidagi aknale
lähemale tõsta või, või natuke valge makra peale kuskile. Ja siis teine põhjus, miks nad sageli ei viitsi õitseda,
on see, kui on hästi hoolas perenaine või peremees.
Et nagu tema puhul nagu kõikide taimede puhu
või paljude taimede puhul on, kehtib reegel,
et kui tal on väga mõnus olla kogu aeg on piisavalt väetist,
kogu aeg on hästi kastetud, sagedasti ümber istutatud,
siis ta võib rahulikult oma potis istuda ja,
ja, ja kõike seda nautida ilma võtlematagi,
selleks et õitsema hakata. Et siis sellisel juhul mida võiks teha, on siis see,
et et korraldage talle näiteks mingisugune paarikuune,
natuke kuivem puhkeperiood.
Et noh, ütleme, see võiks välja näha niimoodi,
et kui muidu kastate iga nädal.
Ma ei taha öelda, et kindlasti peab kuuking iga nädal kastma,
sõltub ikkagi kasvutingimustest.
Aga et kui muidu näiteks kastate iga nädal,
et siis mingi paari kuu jooksul näiteks kastke üle nädala. Et siis ta mõtleb, et oioi nüüd on mingisugune jama lahti
ja siis hakkab mõtlema järeltuleva põlve
ja oma genotüübi säilitamise peale.
Ja õied ju teadupoolest on võimalus taimede puhul saada
seemneid ja saada järglasi.
Nii et ja siis, kui ta, ütleme, siis paar paar kuud olete
teda niimoodi kasinal režiimil hoidnud, loomulikult sellel
ajal tasuga väetada siis siis ta võib uuesti normaalse
kastmise või tavapärase kastmise juurde naasete. Siis ta võib otsustada, et nii, nüüd tuleb juust kasutada,
nüüd tuleb õitsema hakata. Kas nad muidu on pikaealised, meenus mulle,
kas oli Vistagaav, kes elus korra ainult õitseb
ja pärast seda sureb.
Õnneks orhideed orhideede puhul ja ma ei ole kuulnud,
et mõni liik niimoodi teeks. Aga nad võivad ikkagi elada täiesti aastakümneid.
Et nende puhul on ikkagi hästi palju, sõltub sellest kasvutingimustest.
Aga hea hoolduse juures võivad nad elada täiesti aastakümneid. Kui nüüd botaanikaaeda tulla, no 12. märtsini,
see on ikka kenasti pühapäevani, annab käia seal,
et sealt ostes, nüüd seal on pisikesed taimed ka.
No on meil pisikesi taimi ka ja kui kaua läheb aega,
enne kui ta saab selliseks parajaks? No see sõltub, see sõltub dubliigist, sõltub kasvutingimustest.
Et kui tal on kasin kasin elu, siis võib ta ilma õitsemata.
Mul aastaid aastaid aastaid, aga kui me räägime nüüd näiteks kuukingadest,
siis korralikes kasvandustes, kus neid, kus neid ma tahaks
isegi öelda sõna tehakse kus neid siis kasvatatakse,
et seal loetakse selleks seemnest või mikropaljundusest
õitsema saamise ajaks loetakse keskeltläbi neli aastat.
Et, et see on see aeg, millal, millal võiks õied peale tulla,
et noh, on see siis nüüd on see siis nüüd kolm aastat,
kolm aastat, viis kuud või neli aastat, kaks kuud. Aga laias laastus on see aeg umbes neli aastat. Millised isendid on seekordsel näitusel kõige erilisemad? No vast need Draculatest ma juba siin rääkisin,
et nad on sellised sellised kihvtid ja. Tänavune orhideenäitus on natuke naljakas,
et meil on paar taime, kes meil on alati
või paar liiki, mis meil on alati alati näituste ajal õitsenud,
aga tänavu on otsustanud, et ei, ei ühtegi õit,
kõik lõpetatud.
Et noh, eks nad järgmine aasta võib-olla õitsevad selle
võrra rohkem.
Ka mis on minu jaoks hästi hästi tore orhidee perekond on
siis perekond, dendro, hiilum ja eesti keeles on ta vist
puusaba pärit on nad Kagu-Aasiast ja neid meil on näit. Teen peas kiiret arvutust. Vist seitse liiki ja nemad on sellised tillukesed metsa orhideed,
mille õied või õisik meenutab võib-olla isegi tillukest
viljapead koosneb pisikestest tillukest,
valgetest õitest ja nendel liikidel tohutult meeldiv lõhn.
Uskumatu, muidu kuukingad ei lõhna ju?
Noh, ütleme leedus on jah, aga kusjuures tänapäeval on isegi
aretatud juba kuukingasorte, millel on ka lõhn.
Et inimesed, nõudlus, nõudlus on ikka. Sa järgi ja inimesed ikkagi püüavad.
Väga tore, aitäh täna saatesse tulemast,
Jaan Vetik, olgu siis öeldud orhideenäitus Tallinna
botaanikaaia kasvuhoonetes on lahti iga päev kella 11-st
kuni kella neljani on meil saade saab läbi,
siis saab juba minna näitust vaatama.
Ja kindlasti ka siis juba ka küsida küsimusi,
et kuidas sellega. Et meil võib lausa lausa saata meili, et,
et kui ise ei viitsi kohale tulla või ei saa
või ei jaksa ja noh, seda võib ka öelda,
et kes nüüd 12-ni Kaheteistkümnenda nii ei jõua ära käia,
et noh, need võivad tegelikult tulla meile rahulikult terve
märtsi jooksul, et ega me õitsvaid taimi kokku ei korja,
niiet orhideesid saab märtsikuu jooksul olla ole olema
kõvasti rohkem kui tavaliselt. Aitäh ja nüüd juttudega Tartusse.
Tartu botaanika Ülikooli botaanikaaias on ka tõsi,
orhideede näitus.
Ma ei tea, Lauri Varik, oled sa juba käinud vaatamas?
Aga plaanin minna. Box lumi on maas, siseruumide siseruumides ikkagi orhideesid ja. Ja eks siis tuleb plaani võtta. Aitäh pakkumast.
Aga millised on teemad, uudis plussis täna? Uudis plussis on head teemad ja saan lubada,
et täna teeme pausi poliitikute kuulamises
ja valitsusläbirääkimistest tänases uudis pluss siis juttu
ei tee, on palju teisi olulisi huvitavaid teemasid ka,
me räägime esmalt tasuta ühistranspordist,
sest tegelikult siin uus võimuliit on andnud signaale,
et see tuleks kaotada, on liiga suur kulu riigieelarvele
selle kehtestamisest 2018. või oli see juba
seitsmeteistkümnendal aastal, on kulud kasvanud mitu korda
selle aasta eelarves siin juba 75 miljonit eurot võtab see riigieelarvest. Millised mõjud sellele oleks, uurin eksperdilt
tehnikaülikooli professorilt, Dago Antovilt.
Saate teises tunnis, räägime sellest, kuidas leida õpetajaid
Ida-Virumaale ja olen saanud meie jõhvi stuudios kaks
Ida-Virumaa koolijuhti, kes mõlemad on suhteliselt hiljuti
Ida-Virumaale tulnud.
Mariliis Oder on Kohtla-Nõmme kooli direktor
ja jõudnud Ida-Virumaale Saaremaalt. Tarmo Post alustas sügisel Kohtla-Järve järve kooli
direktorina ja tuli siis Kohtla-Järvele Elvast ET.
Milliseid plusse-miinuseid nad Ida-Virumaal leiavad
ja millega siis õpetajaid meelitada peale selle,
et seal lubatakse neile kõrgemat palka siis räägime ka
värskest uuringust, mis viidi laste seas läbimängimise kohta,
täpsemalt siis video ja konsooli mängimise kohta.
Kuivõrd see võib lastest sõltuvust tekitada siin ikkagi paar
protsenti vastanutest tunnistas seda, et nad on selles
nii-öelda riskirühmas ja on probleeme sellega
ja sellel teemal rääginga eksperdiga Pillerin inder mitte,
on kliiniline psühholoogia, hasartmängusõltuvuse
nõustamiskeskuse juhatuse liige ja üks välisteema kaame. Räägime suurtest protestidest Gruusias, mis kutsus esile üks seaduseelnõu,
mis siis täna varahommikul nüüd parlamendi eelkõige selle
võimupartei poolt tagasi võeti, aga mida siis kujutab see
välisagentide seadus ja ja, ja mille pärast ta siis niimoodi
taheti vastu võtta, selgitab meile Eesti suursaadik Tbilisis
Riina Kaljurand ja omal kohal Annika saates neljapäeviti ka
Harri Tiido.
Taustajutena räägib ta ühest sakslasest,
kellel oli või on Putiniga head suhted. Selge, siis oleme kuuldel, aitäh, Lauri.
Head, kuuled.
Huvitav saade on tänaseks läbi, helipuldis oli Marika Leetme,
mina olen Krista taim, soovin teile kella neljapäeva
ja külastage siis näituseid, orhideede näitusi Tallinnas,
Tartus, aga hoolitsege oma loomade eest ja õppige neid
lugema neist aru saama.
Saade teadusest neljapäeviti kell 22, null viis ETVs. Mitte kunagi käinud magnetuuringutes või kui ei ole,
siis filmist olete vast ikka näinud, kuidas inimene ronib
suurde valgesse torusse missis müra saatel.
Tema sisemust uurib magnettomograaf, kui tehnoloogia tõi
omalajal meditsiiniliste diagnostikasse tõelise arenguhüppe.
Kuid patsiendile on see ju väga tüütu.
Pead lamama kitsas klaustrofoobiat tekitavalt mürarikkas
ruumis ja seda oma 15 minutit järjest, kuni masina oma tööd teeb. Samal ajal saab röntgenaparaat oma pildi tehtud hetkega
ning kogu protseduur on vaieldamatult meeldivam.
Põhjus, miks magnetresonantstomograafid üldse töötavad,
peitub keerulisel kvantmehaanikale põhinevas tehnoloogias.
Masina sees on võimsad magnetid, mille tekitatud magnetväli
paneb uuritavast materjalis haigla näitega jätkates
inimkehas molekulid tekitama elektromagnetilist signaali,
mida mõõtes saab juba teha järeldusi materjali enda kohta. Veerand tundi peab selles masinas veetma seetõttu,
et saadav signaal on lihtsalt liiga nõrk,
et selle põhjal järeldusi teha.
Nagu fotograafias tuleb pimedamates tingimustes kasutada
pikemat säriaega, nii tuleb ka siin lihtsalt vaatlust kauem teha,
et saada kasutatavaid tulemusi.
Põhjus, miks ma kogu seda pikka juttu räägin,
on see, et Eesti teadlased keemilise ja bioloogilise füüsika
instituudis on loonud sellele tehnoloogiale edasiarenduse
ning leidnud viisi, kuidas jätta meie kujundlik säriaeg
lühikeseks kuid saada siiski parem tulemus. Kujundlikult on nad leidnud viisi, kuidas teha välku.
Tõsi, nende niinimetatud välk seisneb jällegi keerukas
kvantmehaanikas ja tehnoloogias, mille nimeks on hüperpolarisatsiooni,
mida ma ei ole kindlasti võimeline siin lühidalt seletama
kuid selle rakendused tõotavad tulla murrangulised.
See ei tööta küll inimkehasuuruste objektide puhul,
kuid võimaldab siiski viia läbi ülitäpset keemilist analüüsi
ning eristada analüüsis molekulis, mida keegi teine ei suuda eristada. Lihtsalt üks näide.
Praegu suudavad parimad diagnostika aparaadid eristada
näiteks uriiniproovist 600 kuni 700 ainevahetuse jääkainet
ehk meta poliiti kuid kokku on neid umbes 3000.
Biokeemia on näidanud, et need peavad seal olemas olema aga
keegi pole suutnud neid seni nii-öelda näha
või näidata.
Näiteks nagu füüsikas on teada, et universum koosneb tohutus
osas meile tundmatust tumeainest, mis on küll olemas,
aga mida mitte keegi pole kunagi näinud. Hüperpolarisatsiooni võikski võimaldada just nimelt selle
niinimetatud metaboolse tumeaine tuvastamist.
Ning selle tehnoloogia rakendused on väga laiad
ja paljutõotavad.
Nelja sekundiga saab koguda andmekogu, mille jaoks kuluks
praeguste tehnoloogiate juures neli kuud.
Esialgsetes uuringutes on näiteks uriiniproovist ära nähtud
ka eelnevatel õhtutel aset leidnud passiivne suitsetamine. Kuid juttu on ka senisest märkimisväärselt täpsemast
varasemast vähi diagnostika ost mis tähendaks ka reaalsete
elude päästmist.
Vahel tikuvad inimesed küsima, mis kasu meil küll on
igasugustest Peeennetest ja inimestele aru saamatutest
fundamentaalteadustest kuid ilma keeruka
ning tõesti tavainimesele müstiliseks jääva kvantmehaanika
uurimiseta ei oleks võimalikud ei praegused magnetuuringud
ega ka selle edasiarendused, mis nüüd uuesti maailma muuta tõotavad. Et maailmas edukamalt tegutseda, tuleb kõigepealt seda
maailma ennast paremini mõista. Saade teadusest neljapäeviti kell 22, null viis ETVs.
