Ehkki suuremates linnades on märgistatud avalikke
varjumiskohti pea 80000 inimese jaoks, pole varjumisega
seotud kohustusi veel õigusesse kirjutatud.
Siseministeeriumist kooskõlastusringile läinud eelnõu teeb
siin esimese sammu ehk kirjeldab ära, et varjumiseks
valmistumist korraldab päästeamet.
Eelnõuga on kaasas ka määruse kavand, millega siseminister
saab kehtestada varjumiskohtadele konkreetsed nõuded,
räägib siseminister Lauri Läänemets. Hiljem, mis on siis selle aasta lõpp kuskil me täidame selle
nii-öelda sisuga ära, et mis puudutab siis olemasolevaid korterelamud,
mis puudutab uusi elamuid, mida ehitatakse kui suured pindalad,
eks ole. Olemasolevate korterelamute puhul on abi juba sellest,
et suuremal osal neist on keldrid, mida saab vajadusel kohendada,
kasvõi niipalju, et keldris oleks piisav ventilatsioon.
Läänemetsa sõnul seotakse nõuded ehitise rekonstrueerimisega. Loogika on see, et me alustame nendest hetkedest,
kus kohas maja nagunii juba korrastatakse
ja siis loomulikult need, kes vabatahtlikult tahavad teha,
et meil sellel aastal 1,2 miljonit läheb ka korterelamutele pilootprojektina,
et farmis kohtadeks keldri ümber kohendada
ja oleneb, millises tempos vabatahtlik pool liigub,
siis me saame vaadata, et ma arvan, et kaugemas tulevikus on
kõik teha, kas siis niimoodi, et need, kes pole veel omale
varjumiskohti loonud, et need seda nii-öelda on kohustatud tegema,
aga noh, siin me võib-olla räägime 10 aasta pärast toimumist. Pisut rangemalt hakkab riik vaatama uutele hoonetele.
Läänemets märgib siiski, et uued eramud jäädakse ilmselt kõrvale. Aga kui me räägime korterelamutest, siis varjumiskoht tuleb
sinna rajada, nüüd tavaliselt on varjumiskohad keldrites,
mis tähendab, et kui maja ehitatakse keldris,
siis on mõistlik teha neile tingimustele vastavalt,
mis varjumiskoht nõuab.
Ma ütleks nii, et see midagi väga palju uut ei ole,
peaasi kelder vastu peab ja aknaid on võimalik sulgeda
ja seal on hapnik olemas ja, ja lõpuks vesi ka sellega saab,
ma arvan hakkama, aga ta ei pruugi tähendada alati keldrit,
et on ka maju, kuhu keldrite ehitata. Niisiis plaanib siseministeerium kirjeldada härra nõuded,
millele varjumiskoht vastama peab ning ülejäänu jääb
planeerijate arhitektide teha. Näiteks Soomes üle lahe on ka ju mõni selline varem,
mis on isegi teisele korrusele rajatud, nii et võib-olla ka olemasolevaid,
mingisuguseid muid ruume on võimalik planeerida hoonesse niimoodi,
et neid saab ka varjumiskohana kasutada.
Et see, ma arvan, et selline natuke loominguline küsimus tulevikku.
