Huvitaja tere, head kuulajad, kõik lillesõbrad,
kõigi taimede sõbrad tänases huvitaja saates räägime Me
toataimedest ja saates on külas botaanik Urmas Laansoo.
Miks me nendest räägime?
No neid põhjuseid on palju ja üks nendest on näiteks ka see,
et alates laupäevast saab Tallinna botaanikaaias näha uusi
ja huvitavaid toataimi laiast maailmast,
saab spetsialistidelt nõu küsida, saab võib-olla isegi näpud
mulda panna. Ja tänases saates teeme algust, et toataimedele tähelepanu juhtida,
sest ma arvan millegi pärast, et võib-olla ei olegi ühtegi kodu,
kus ühtegi rohelist kaaslast ei oleks, aga võib-olla on ka.
Ja kui sellist kodu on, siis on viimane aeg endale keegi
roheline sinna seltsiks tuua, soovitavalt ka õitsev.
Nii et tänane saade on taimedele, minu nimi on Krista taim
ja helipuldis on Marika Leetme ning esimene läheb mängima. Säärekülast läbi käin piiskop Veski pooleli. Vaat seal on tohter möldri proua, kes võib rahva tervist Tervist. Tema kupu sarved, selgavia, pea, raua kaadrit. Aga see on tema särgi selga pea.
Eitas. Mölder seapea astub, saab tiivad. See juhtum, kus ükskord olema seal plats määrava See juhtus Ei, see mees, kes varjulool Ja see Mees, kes varju. See oli ülaskeeskopli. Oh see oli oma küla mees, kes klopi muna. Temaga, et ja kargas trädi ideest kui krokodill Misty ilu sees. Sina ühes oma prouaga pead. Mölder kääre häälega seal.
Seal. Kullakallis naabri saaks okka. Paks kaks. Sul maks. Niisiis, toataimed on tänaseks teemaks ja saates on külas
Urmas Laansoo.
Tere hommikust.
Nüüd sel laupäeval, juba esimesel aprillil on Tallinna
botaanikaaias põnev avanäitus, mis kestab paar nädalat,
kus saab näha põnevaid huvitavaid toataimi laiast maailmast
on kogu aeg põnev, põnev, põnev, korrutan,
aga, aga nii see on. Jah, see vastab tõele, et eile ka mulle üks inimene helistas
ja küsis, et paljudel neid erinevaid taimi välja tuleb.
Ega ma seda veel täna ei oska öelda, sest me läheme homme ka
veel uusi taimi hankima ja kus kohas te neid ainult sealt,
kus igasuguseid huvitavaid uusi taimi müüakse,
nüüd on eelkõige suured taimekeskused ja seal ma käisin
eelluurel eelmisel nädalal, et aru saada,
kas kas midagi uut ja põnevat on ka tulnud
ja tuli välja, et vähemasti neli taime on sellist,
mida ma ei ole varem näinud, et Eestis müüakse
ja sellest neljast veel kahel neid on nii eksootilised,
nüüd on Kagu-Aasiast pärit Pole veel eesti keeles ei
perekonna ega liigi vastabki, et me hakkame neil alles
eestikeelset nime välja mõtlema, aga sellised taimed on juba
meil müügil. Ja nüüd ma kavatsen kindlasti sinna näitusele hankida,
Kamomele neid hankima. Nii et saab näha neid Mis aitab ka kindlasti näha ja, ja kuna ise ma olen seal
näituse juures vähemasti laupäeviti kell 12 ma kõikidele
huvilistele näitus, tutvustan ja räägin,
inimesed saavad küsida ja me teeme seal ühe tiiru siis
ja see on päris hea võimalus. Aga kui palju on näitusel väljas vanu ajale vastu pidanud toataimi,
kui ma mõtlen oma vanaema peale, mis lilled tal olid
vahalill tavaline, mille tilkasid sai maitsta magusat
suhkrujuust siis lehtkaktused, tuhakased,
neid kutsuti nii, neil on kindlasti mingi teine nimi,
aga need punase õiega ja valge õiega toaga kased.
Ja ega nagu väga palju rohkem ei tule. No vanast ajast kindlasti veel, mis oli väga populaarne taim,
oli kummipuu, oli kalla asparia, monster oli kunagi väga populaarne,
et neid on küll, mõned nendest vanaema ja vanaisaaegsetest
moodsates taimedest populaarsete taimedes on ajahambale
vastu pidanud ja on populaarsed tänaseni Ki,
kuigi 30 või 40 aastat tagasi tõesti kummipuud,
kasvatati valdavalt rohelise lehe lisana ei olnudki mingeid
uusi põnevaid sorte saada, aga see on võib-olla see ei
tohiks enam üllatus olla, et kummi puhul on igasuguseid
huvitavaid sorte, on väikselehiseid, on kirjulehiseid,
on, on oht püstakate lehtedega ja peaaegu kõikidel
taimerühmadel on on väga huvitavaid uusi sorte tulnud,
et mõni arvab nii, et oh vahalilled, see on selline
vanamoodne taim, et seda ma ei taha, et tahaks midagi
moodsamat või midagi uuemat, siis ka sellel vanamoodsal
harilikul vahalilled on ju tänapäeval tohutu huvitavaid sorte. On täpilise lehiseid ja triibulise lehiseid
ja kirjulehiseid ja kujuliste lehtedega ja teistmoodi õitega
tumedamate õitega vahalil üldse on saanud väga populaarseks taimerühmaks.
Meil Eestis küll ma ei tea, et oleks vahalille ühingud
või vahalile klubid, aga meil siin lähiümbruses nii Soomes
kui Rootsis ja Norras ja rääkimata siis kesk-
või Lääne-Euroopa riikidest ja Inglismaal,
kus taimehuvilisi on ju tohutu palju, Inglismaa ongi ka
lihtsalt väga suurriike, et vahelised on väga-väga
populaarsed kollektsionääride hulgas. Meil Tallinna botaanikaaias on ka mõnel aastal tehtud isegi
mitte küll päris eraldi iseseisvat vahalile näitust,
aga kollektsionäärid on toonud oma väga ebatavalise
või kummalisi vahalilli välja, mida elu seeski muidu ei näe
või näeb ainult kas siis arvutiekraanilt
või eesti keeles on üks välja antud üks tõlgitud raamat vahalilledest.
Et vahelile huvi huvilisi on meil ja vahalillede populaarsus
kasvab ja kui käia suurtes aianduskeskustes,
kus on suur taime valike, et siis me näeme,
et vahel erinevaid liike ja sorte on päris palju,
mõnikord 10 15 erinevat, isegi et me võime küll mõelda vahalill,
see on ainult see üks tavaline harilik vanaaegne vahalill,
aga neid on väga erilisi. Ütle mulle, kas on sellist asja olemas nagu taimemood,
et 20 aastat tagasi olid moos moes, ütleme alpikannid
ja võib-olla veel midagi.
Nüüd enam ei ole moes, nüüd on moes on hoopis näiteks flamingolilled. Loomulikult ka taimede mood muutub ja mitte ainult siis
ilutaimede osas ega toataimi osa ka on sellised,
mida inimene kasutab siis kas hea lõhna saamiseks
või taimedel on ju väga palju erinevaid ülesandeid
ja funktsioone eelkõige muidugi taimed varustavad
õhukeskkonda hapnikuga, et meil oleks puhast õhku hingata
ja puhastavad õhku tolmust ja ja palju muud teevad rohelised
taimed lihtsalt ka rahustavad inimesi, et minu meelest on
väga tore, kui kui ma ärkan hommikul üles
ja minu pilk peatub, noh, talvel, eks ole,
õues on, puud on raagus. Aga kui mul aknalaual on üks roheliste lehtedega taim,
siis on tuju ka kohe parem ja rõõmsam.
Ma alati vaatan, kui linnatänavatel või ka mingite muude
asulate tänavatel kõnni, nii et mis seal inimestel akende
peal on ja see on väga huvitav.
Ja muidugi, kui ma kõnnin ka tänavatel aastakümneid,
siis tõesti ka see, mis ma sealt akna pealt näen
või mis sealt vastu vaatab, on tõesti muutunud. Sellepärast, et tõesti 30 või 40 aastat tagasi ju sulg
võhkasid ja, ja flamingo, lilli ja paljusid teisi
tänapäevaseid taimi polnud saadagi ja ma ütlen niimoodi,
et igal aastal see valik muutub ja uueneb
ja mõne taimega on niimoodi, et kord müüdi 10 aastat tagasi
rohkem pole kordagi olnud.
Ja ka need aiandit siis, kes paljundavad toataimi terve
maailma jaoks või terve Euroopa jaoks ka nemad võtavad endale,
nad vahetavad, võib-olla läheb igavaks ka,
kui sa 10 aastat järjest kasvatad ainult ühte sama kummipuud,
et nemad ka oma sortimenti võtavad uusi huvitavaid liike
ja noh, ega paljud taimed ka toataimed on pikaealised,
et ega nad siis kohe oma elu ei lõpeta. Ja siis inimene, kui tal juba kummipuu on olemas,
ta ei taha võib-olla enam teist kummipuud,
ta tahab midagi muud.
Noh, neid põhjuseid ka, miks sortiment vaheldub
ja mood vaheldub, on, on erinevaid.
Muidugi eks, eks moodi kujundavad inimesed. Mõnes mõttes ka võib-olla ajakirjandust,
et kas te olete. Meiega ajakirjandust teevad ka inimesed selles mõttes
ja mida, mida raadios räägitakse, mida televiisoris näidatakse,
mida ajakirjades kirjutatakse jah, seda ju ka inimesed
järgivad ja ja tahavad endale ka kusagil kiidetakse või,
või väga. Näiteks mürgine taim ja kas siis visatakse ära? Ma ei, ma ei julge niimoodi öelda, mürgiseid taimi meie
ümber on päris palju.
Et jah, just täpselt, et selles mõttes, kui me taimi
võib-olla nii hästi ei tunne, siis kõiki pata
või suhu pista küll ei maksa, aga mürgiseid taimi on
üllatavalt väga tavaliste taimede seas.
Kindlasti me oleme sellest ka ju taimeinimesed ka varem
palju kordi rääkinud, aga võib-olla mõned asjad tasub korrata,
et üks väga mürgine taim, kes on väga populaarne
ja kes on tõesti sellele ajahambale vastu pidanud,
et keda kaugel nõukogude ajal kasvatati,
oli üks väheseid lilli, mida talvel sai son,
alpikann on ju tänapäeval ka väga populaarne,
kuigi need sordid ja liigid on kõvasti muutunud. Alpikann on küll üsna mürgine taim, keda süüa ei maksaks.
Ja nii ei maksa arvata, et kui taim on inimese jaoks mürgine,
et on siis ka mõne teise organismi jaoks mürgine
ja vastupidi, et mõni taim, mis inimese jaoks ei ole mürgine,
võib olla ohtlik kassile või koerale näiteks mulle vahel
isegi loomaarstid võtavad ühendust või helistavad
ja kui loomaomanik on tulnud oma uimase kassiga tohtri
vastuvõtule ja on hakatud uurima, siis, mis viga on vereproovid,
seda näitab ja vahel ka omanik nägi, millist taime? Kas kodus sai siis need väga süütu olemisega need juudihabemed,
juudihabe on ainult rahvapärane nimetus,
et need on kas sebra, lilled, vedrude skantsijad
ja seal on veel muid liisijaid, kes küll näevad sarnased välja,
et nad ei ole otseselt mürgised, nad ei sisalda mürkaineid,
alkaloide, glükoside või, või muid mürgiseid ühendeid aga
nemad koguvad enda sisse nitraate lämmastikurikkaid ühendeid
seal potimullast või kui me taime kastame,
väetame vahel ja nitraatide kontsentratsioon nendes juudi
Abemetes on kõrgem mõnes muus taimes ka,
kas binati redisega ei maksa inimesel toidusedelis
või toidumenüüs liialdada just selle suure nitraatide
sisalduse tõttu, aga aga kassidele põhjustab siis
nitraadirohke taimesöömine, neerude kahjustust
või nad on neurotoksilised. Aga kuidas on sellega, et kas eelistatakse taimi,
kes õitsevad ja tihti õitsevad, või neid,
kes ongi ilusad rohelised ja on teda ja vaadata? See sõltub inimesest, minul kodus on küll nii õitsvaid taimi
kui ka selliseid, kes väga sageli ei õitse
või väga nooreni õitse.
Mõne taime õitsemist Loodsas peab 80 kuni 100 aastat ootama
meil Eestis näiteks kodudes.
Kuigi need on populaarsed taimed õitsvad väga harva,
kaavid aga kavid, sageli peavad olema 60 70 aasta vanused,
mõnel ei jätku nii palju kannatust ka osa kaktused,
näiteks need populaarsed kullakerad või crosooni siil,
kaktused, mida meil nüüd uuemal ajal ju noh,
juba ikkagi paarkümmend aastat on müüdud. Nad on küll väga ilusad ja toredad, veidi küll torkivad
ja pikkade asteldega, aga nad väga noorena ei õitse.
Et minu teada ei ole Eestis ühtegi kullakera
või Crusooni siil, kaktust, kes oleks Eestis külvatud,
meil on küll küll vanu isendeid.
Aga kes oleks Eestis sündinud ja õitsema läinud,
sisse tuuakse küll Hispaaniast või mujalt troopikapäikese
all kasvanud silgaktuseid, kes kergemini lähevad õitsema
või lähevad nooremana õitsema, aga siin põhjamaal,
kus talved on pimedad ja, ja valgust või päikesevalgust ei
jätku piisavalt, siis see võtab kauem aega. Näiteks mõnikord inimesed küsivad, kui nad saavad teada,
et banaan ei olegi puu, et banaan on rohttaim
ja banaan väga kiiresti, troopilistes oludes hakkab vilja kandma.
Paraan juba esimesel aastal hakkab õitsema
ja teisel aastal viljad saavad valmis, et banaan on
suhteliselt lühiajaline taimse üks maapealne lehtedega osa,
eks ole, võsu.
Aga, aga kodus, kui me kasvatame banaanitaimi,
müüakse muide, et banaan ei ole niimoodi,
et lähen toidupoodi, ostan banaani, seal maias seemned ei
ole ja, ja nii ta kasvama küll ei lähe, aga meil müüakse
mitte siis selliseid suurekasvulisi, banaane,
banaane võivad kasvada ju 20 ja mõned meetrid rohkemgi kõrgemaks,
et maailma suurimad banaanid kasvavad seal muusa
hingendusega saab Indoneesias. Ja nad näevad tõesti välja nagu hiiglaslikud puud.
Aga mis on puu ja rohttaimi erinevus, eks ole,
miks me ei ütle bioloogilises mõttes banaanipuu,
sest banaanil maapealne ebatüvici moodustub juppidest,
et see ei ole ka tõeline vars või ebavars riba tüvi
ja see moodustab lehed, uppidest seib puitu,
see vesine.
Me laseme alatihti, kui botaanikaaias inimesed käivad,
banaani lausa sõrmega katsuda või koputada,
et noh, kõik on tunda, et ta on väga pehme
ja ja vesine. Puudel on ikkagi ju kõva puit. Ei ole valminud küll paljud on puud, aga palmid hulgas?
Jah, palmid on ka väga populaarsed taimed toataimedele.
Ma nägin nüüd eelmine nädal, et esimest korda Eestis on
tulnud müügile üks uus palm.
Ja ma isegi küsisin kolleegide käest, et kas te saate aru,
et, et ma näen siin ühte ühte uut taime,
mida meil pole varem müüdud, aga see ei ole väga tavaline,
kuna palmi on palju, eks ole, Palman 2585 liiki me ütleme
praegu tänapäevaste andmete järgi siis palmide valik on üsna suur,
meil palmi on kasvatatud ju Eestis mitusada aastat,
aga nende valik muutub. Ja kui ma loen mõnda vana enne teise maailmasõjaaegsed
raamatut või kirjandus saab, siis ma näen,
et ohoo, milliseid palmi juba sellel ajal Eestis kasvatati,
mida praegu kas enam ei kasvatata või on unustuse hõlma vajunud.
Aga nüüd see uus palm on üks Lõuna-Ameerika palm,
Brasiilia ja Uruguay.
Paraguay. Paraguay Palm, see on, ta oli küll vale nime all,
ta oli, ta oli paruk Putja palminime all,
aga ma isegi vaatasin poes, et mis ta tegelikult on
ja sain aru, et ta on lõhnav Putja Palm,
need on väga sarnased. Ega neid ei oska, ei müüjadega enamasti kostjad eristada,
aga Putja palmi ma pole küll näinud, nüüd uuemal ajal,
et neid, neid oleks potitaimena müüdud.
Minu arvates on nad väga sobilikud või või väga toredat
valmida kodus kasvatamiseks või mõnes asutuses ka suureks heida,
kas saab suureks küljega jummal, see võtab 50 aastat aega
ja nad kasvavad ikkagi aeglaselt.
Ja need on väga huvitavad, et nendel need väikesed lehe osad
lehekesed on püstakad või püstised ja väga teistmoodi
ja toredad palmikud. Aga ma saan sellest aru, et need toataimed,
kes meil siin kasvavad kodudes, on tegelikult need,
kes meil looduses ellu ei jääks, nad on kuskilt kaugelt toodud,
keegi on pannud seemnepotti või on toonud mingisuguse väädi kaasa,
ma mõtlen kaugemal ajal, et praegu seda teha ei tohi,
et lähen kuskilt ja toon.
Et kui mõistlik see on, et panna ise. Oi, see on tohutu mõistlik melatoniin seal toataimi ja,
ja määrati, ärgitame inimesi ka ise täiesti seemnest külvama
ja kasvatama valla mõni huvitav või põnev toataim,
aga ma tahtsin öelda nii et tõesti enamik potitaimi,
mida tänapäeval müüakse, on lõunamaadelt pärit soojadelt
mõõdet pärit, kes meil õues ei talvitub kohvipuud ja,
ja flamingolilled ja neid ei ole kindlasti mõtet kuskile
külmal talveks õue jätta. Esimese külmaga esimese jahedapäevaga on nad kuivanud
või surnud, aga niimoodi ma ei saa päris öelda,
et, et kõik potitaimed oleksid väga-väga soojalembesed,
et on mõningaid erandlikke taimega, näiteks Alaskalt
või Kanadast on pärit üks väga huvitav taim,
keda meil vahel potitaimena müüakse, müüakse õuetaimena ka
küll väga tuntud ei ole.
Me panime talle nimeks kaksi ratsik, sest tal moodustub uus
taim või lisataim sigi keha sinna lehe peale. Noh nagu inimesed nimetavad seda pojaks või tütreks,
nagu vahel on kalanhoe del ja muudel taimedel
ja et see on, seda müüakse meil potitaimena
või toataimena.
Aga, aga ta talvitub täiesti probleemivabalt ka õues
või avamaal ja, ja teised, sellised.
Üks Eesti taim on ka, muide, keda meil väga sageli
toataimena kasvatatakse ja müüakse. See on luuderohi luude rohikul, tõsi, ei ole kõige talvekindlam,
et kui saartel ja, ja ta on pärit Saaremaalt
ja Hiiumaalt ja ja seal on pehmemad talved,
aga siin kui me luuderohu Mandristesse istutame aeda
ja õue ja kui ta ronib mööda puutüve maja seina kõrgemale,
siis külma talvega võib ta kahjustada saada,
aga kui ta jääb madalamale või roomab mööda maad,
siis siis ta ka talvitub ja muidugi ega toataimede hulgas on,
on ikkagi väga erinevaid taimi, on ka lähistroopilisi taimi,
kes taluvad jahedust, ma vaatan, et sageli kohvikut,
kellel on, on välilauad või kust nad meelitavad oma
kohvijoojad ja ja saiasööjaid ka õue ilusamate ilmadega istuma,
siis sinna ka kohvikute ümber ei taheta,
et oleks väga kõle või tuul, lõõtsukesed,
istutatakse igasuguseid puid. No ma näen sageli Eluboidja, kask ja, ja meie põhjamaa taimi
ka kadakaid, aga vahel ka lõunamaa taimi ka Tõll puid ja,
ja muid, kes küll taluvad seal miinus viis kraadi
või nullilähedast temperatuuri, aga noh,
üle talve nad siiski kevadeni elusana ei ela.
Et selles mõttes, et see valik on ka, on ka väga erinev
ja mis me tahtsime rõhutada ennem kui me sellest seemne
külvamisest ka lühidalt räägime. Et kõige olulisem on see, et kui ma endale taime muretsen,
ma peaksin ikkagi kontrollima, kas sellel taimel on seal
nimi ka kusagil seal poti peal või nii ja sageli inimesed,
kui nad istutavad oma taime kevade poole ümber,
Nad viskavad selle poti minema ja unustavad selle nime
endale üles tähendada või kuskil aga etiketi peale kirjutada
ja kui ma ei tea taime nime, siis ma ei oska tema kohta ka
midagi küsida, ega, ega ka midagi kuskilt lugeda ega,
ega uurida. Muidugi mõnikord mulle ütlevad ka inimesed,
et oi, ma lugesin raamatust, aga raamatust ma midagi ei leidnud,
et ei ole raamatus sees.
Jah, tõesti, võib-olla niimoodi, et, et Meil tuleb igal
aastal uusi taimi, mida, mis kõik ei ole ka raamatutesse jõudnud,
see võib tõele vastata.
Aga kui inimesed mulle helistavad ja kirjeldavad mulle,
et mul on kodus üks roheliste lehtedega taim
ja ei tea, mis ma pean temaga tegema, siis niimoodi on ka
raske vastata. Sest taimede hulgast, et nõudmised on ka väga erinevad,
eks ole, mõned päevad päikest mõnetavad varju,
mõned tahavad sooja, mõned jahedad, mõned niisked,
mõned kuiva, et see on väga erinev ja niimoodi võib muidugi teha,
et ma lähen poodi, ostan omale taimed, meeldib mulle,
aga siis ei või, või ei ole ilmtingimata tema eluviga minu
kodus võib-olla kõige pikem.
Aga kui ma eelnevalt olen uurinud, et oi,
mida ta tahab ja mul on kodus sellised tingimused,
siis selle taime eluiga või tema heaolu on kindlasti parem. Aga ma ikkagi ütlen lühidalt, et milliseid,
milliseid seemneid võiks külvata.
Mille peale me võib-olla iga kord ei tule,
no mõned küll tulevad ka, aga aga üks, üks väga hea taim,
keda tasuks külvata, on, on mango.
Mangopuu on, on India ja Bangladeshi taim.
Ta saab küll üsna suureks, aga ta ei kasva väga ruttu
ja ta on väga ilus, et noored lehed, kui tal kasvatan,
igihaljas tema võra on väga ilusa, võra on tihe,
on kompaktne. Et tõesti, ega esimese suur seen on jah,
suur saime, nii et pott.
Tähendab, see pott peab olema ka natukene suurem
ja et väga väiksesse potti ta lihtsalt ei mahu
ja mõnikord me soovitame ka niimoodi, et,
et ei peagi mango seemned kohe otse mulla sisse poti külvama,
vaid võib võtta ühe vettpidava kausi või mingi muu anuma
ja liiges vees siis teda nii kaua hoidma,
kuni on näha, et juur hakkab välja kasvama
või või siis ka idu hakkab välja kasvama,
siis alles istutada. Poti aga võib ka muidugi kohe potimulda istutada,
natuke peab kannatust varuma ta nii kiiresti kui redisesalat
kolme päevaga või vihje päev idane, et selleks võib kuskil
kaks kuud kuluda.
Aga noh, on taimi, kes idanevad ka aasta
või isegi rohkem.
Et see on ka väga erinev.
Mis on muidugi väga oluline on see, et, et seeme oleks
värske ja kui me eks ole, ostame poest puuvilju või,
või mingeid muid viljuks, on seeme sees ja,
ja sööme neid ja leiame seemne, siis tark on ikkagi need
varsti ära külvata. Külviaeg parema muidugi kevade poole märts aprill mai kuni jaanipäevani,
noh, talvel võib ka külvata, aga talvel,
kui seeme idaneb, siis valgust on vähe, siis nad ei pruugi
alati kõige tugevamad ja ja vastupidavamad kasvada. Granaatõunad sidrunid. Igasugused tsitruselised, meie soovitame külvata greip
pruute või greibi greip, pruudi ehk pumpel muuseas seemet,
sest temast saab väga-väga ilusa Tiheda tiheda põõsa,
ta talub natukene paremini ka koduseid tingimusi,
kus on noh, kui on keskküttega ruumid või õhk,
on kuivem, sidrunipuu kapriis Samseydruibo nõudlikum sidruni
puhul ei meeldi nii väga kuiv toaõhk ja sidruni poole ei
meeldi talvel väga soojad ruumid või sidrunipuu ei taha
kasvada sooja ahju või, või tulise radiaatori lähedal. Ja sageli inimesed kaebavadki meile heas mõttes kaebavad,
et mul on kodus sidrunipuu, aga kipuvad talvel lehed
varisema või ei tea, mis tal viga on ja siis noh,
tavaliselt ongi see, et, et õhk on liiga palav,
õhk on liiga kuiv.
Mis sellistel puhkudel teha, eks ole, võiks leige,
leige või sooja veega, võiks taime piserdada,
võiks taime kõrvale panna laiaanuma mingi taldriku
ja sinna peale vett valada vesi aurustuks noh,
võib vahel taime sooja duši alla viia ja kas ta muidugi peab siis,
eks ole mullapinna kinni katma, et see ju juurte ümber olev
muld väga liku märjaks ei saaks või ei märguks. Aga näiteks avokaadopuu? Kadot väga sageli ei, avokaado, on väga ebatõenäoline,
et ta kodus hakkab avokaado kandmata, sest ta idaneb palju
kiiremini kui küll mango, aga avokaadot me ei saa,
väga ilusad puud või õigupoolest on võimalik saada küll,
aga avokaadopuu, see on ameerika pirnloorber
ehk avokaado, tema võra kujundamine nõuab natukene teadmisi
või oskusi.
Et avokaado, kui ta idaneb ja kasvab veidi suuremaks,
siis peaks teda kärpima, et see kärpimine soodustab ujuvate
pungade puhkemist ja siis me saame tihedama
või ilusama lopsaka võraga taime. Mango, puu, india, mango, puu haruneb loomuomaselt,
ise ei pea teda sundima, avokaado nii kergesti ei harune
ja seetõttu siis need puud, kui me mitte midagi ette ei võta
või inimesed ei julge ka võib-olla kääridega talle läheneda
siis kas saab üsna hõre ja ei ole selline ilusa kompaktne,
nagu me võib-olla oma toataimel tahaks.
Tahaksime muidugi, mis on veel suhteliselt lihtne kasvatada
ja ja põnev jälgida on papaia. Papaia. Papaia puhul ei pea kindlasti väga kaua ootama,
eks ole, kui me külvame sidruniseemne või apelsiniseemne
siis kulub ikka kümmekond või vahel 15 aastat
ja mõni ütleb nii et oh, mul on juba 25 aastat seemnest külvatud,
sidrunipuu kasvanud, aga veel sidrunit pole kandnud,
võib ka vahel niimoodi olla.
Sidrunipuubioloogia on on veidi teistmoodi.
Et temal õiepungad moodustavad kolmanda järgu oksale
ja kui me ei ole osanud õigesti või, või nii nagu vaja võra kujundada,
eks ole, et sidrunipuu kärpimist see kärpimine tähendab
okste lühendamist kevadel, eks ole, seda tulekski teha nüüd
märtsikuu seas või aprillikuu sees, et me lõikame oksakas
poole lühemaks või kolmandiku, lõikame lühemaks
ja soodustab ujuvate pungade puhkemist ja okste harunemist. Et sidrunipuu on sellise bioloogiaga taim,
kellel õiepungad moodustavad kolmanda järgu oksale,
don tüvi tüvest kasvab välja okse esimene kogus,
eks ole, siis tuleb teise järgu oks ja alles seal kolmandik
oksal tulevad õied, aga seda me saame teadlikult võra
kujundades kiirendada õiepungade moodustumist,
aga kui me midagi ette ei võta, ei julge võra kujundada,
siis see võtab lihtsalt kauem aega, võibki kuluda 25 aastat,
kui alles sidruni puhul loomuomaselt need kolmanda järgu
oksad moodustuvad ja sinna siis omakorda õiepungad. Aga sidrunipuu muidu on selles mõttes võib-olla veidi jälle teistmoodi,
võrreldes meie põhjamaa viljapuudega, õunapuuga
või ploomipuuga või pirnipuuga.
Et tal moodustub õiepungi aasta läbi ja samuti,
kas siis sidruneid küpseb aasta läbi ja me alati lohutama inimesi,
et kui te olete külvanud sidruniseemne või apelsiniseemne
või mandariini seemne või greibiseemne greibipuu on veel
eriti ilus lopsakate suurte tumeroheliste lehtedega. Et siis ei maksa väga kurvastada, kui neid vilju nüüd ka
kohe ei tule, seepärast, et lehti on neil ikkagi palju,
lehed lõhnavad nii meeldivalt ja lehest saab väga hea tee,
et kui on pimekatsed.
Ma olen sidunud inimesele salli, millest läbi ei näe,
silme ees ja annan talle seda sidrunipuulehes tehtud teed mõista,
siis ta ei saa aru, et sinna ei ole mitte vilja pandud sidrunit,
vaid see on hoopis kelle eest tehtud, see on ilusele kollane,
see on meeldiva kerge hapuka maitsega. Et väga-väga hea.
Ja ma tahtsin veel öelda, et vahel inimesed üllatuvad
või imestavad, kui nad külvavad mõned tsitruseliste seemne mandariini,
apelsini või sidruni, et nendel esineb selline nähtus nagu Poluemm,
proonia polümbroonia tähendab eesti keeles mitmik lootelisus,
et külvan ühe seemne, aga saan kaks või kolm puud,
on kaks või kolm taime, sest ühest seemnest areneb mitu idu.
See on selline väga ebatavaline ja muidugi a,
mis on huvitav taim kasvatada on kiivi, neid ka inimesed
sageli ostavad ja söövad kivikivil Kivi karvased marjad,
seal on palju väikseid seemneid sees, neid ei tohi muidugi
väga sügavale külvata, aga temast saab huvitava taime,
ta on väga ilus karvase lehega, kivi taim,
paljud pole ju näinud, eks ole, ei ole, puu ei ole põõsas,
vaid anronitaim, ta isegi väändub, et on vähem taim
või ronitaim kastel natuke aktiniidia ja aktiniide on ka
tema sugulane ja aga need kivid, mis poes müüakse,
eks ole. See on kivi Actenid ja ta kuulub samasse perekonda. Need on lähistroopilised parasvöötme lõunaosast pärit
ja need meil õues talvitub, aga kivi selle poest müüdava
Kiievi kivi, aktiniidia, sugulasi, südajas aktiniidia
ja neid on veel neid, neid saab õues kasvatada,
kellel aed on ja mitte ainult ei saa, vaid neid ka kasvatatakse.
Et nende istikuid meil müüakse.
Jah, aga seda, seda Kiievi akti niidet ei ole mina taimena
meil müügil näinud, kas seda saab kergesti ise seemnest
kasvatada ja tal on väga ilusad lõhnavad õied,
valged õied ja väga kaua ei pea ootama, et õitsema läheks. Kuulge, teeme sinna pisikese mõttepausi,
teritame uuesti pliiatsid ära, võtame paberid kätte,
et märkmeid teha, kuulame muusikat ja siis jätkame. Tänaseks teemaks on meil toataimed ja saates on külas
botaanik Urmas Laansoo.
Me just siin enne küllus loobus laulma hakkas,
rääkisid sellest, et mida kõike võib maha panna.
Aga kus ma nüüd peaksin teadma seda ära,
et kas taimele meeldib see koht, kuhu ma ta panin
või ei meeldi.
Taimele. Sageli ka taimed ise näitavad, ega mina ei ei õpi endale ka
raamatut sõna-sõnalt pähe, vaid vaid me vahelise õpetame inimesi,
kuidas taimede keelt mõista või kuidas taimede pealt välja lugeda,
kas talle see koht meeldib või see koht ei meeldi
ja mida ta üldse tahab, et seal on mingid kindlad reeglid.
Muidugi täna meie saade on liiga lühike et seda põhjalikult seletada,
aga kui on näha ikkagi, et taime, lehed,
lehed või varred kasvavad kõik valguse poole
või akna poole, siis, siis see on kindel märk,
et, et tal on see koht ebapiisav või ei ole piisavalt valgust. Näiteks on põhjapoolne aken või idapoolne aken
või on, eks ole, lihtsalt kuskil ruumi sisemise seina ääres,
mis sageli näeme selliseid, selliseid vaatepilte aga võib ka
olla vastupidi, et taimel on liiga liiga valge,
seal need on, need on siis metsade taimed
või varjutaimed.
Paljud troopilised orhideed ei taha, et neile tuline
keskpäevane päike seal, veebruaris või märtsis
või rääkimata suvekuudest paistab keskpäeval peale kõige parem. Kõige õnnelikumad on need inimesed, kellel on idapoolsed
aknad või hommikupoolsed.
Mõnikord inimütleb veel, et oi, ma ei tea,
mis ilmakaarde mu aken üldse avaneb ja siis me küsime toikas,
kas seal paistab päike hommikul või õhtul või,
või päevasel ajal või millal noh, nii on,
nii on ka võimalik aru saada, et ma ütlen niimoodi,
et kõige õnnelikumad võiksid olla need inimesed,
kes elavad majades või korterites, kus on hommikupoolsed aknad,
kuhu paistab hommikupäike, sest seal ei ole päike kunagi
liiga tuline, et ühelgi ühelgi taimel ei ole seal ära
kõrbemise või päikesepõletuse ohtu. Niimoodi ei saa öelda, et kui on lõunapoolne aken.
Mul on küll igasuguseid Aktandi ida-põhja- kui lõunapoolsed
ja läänepoolseid ka.
Ja kuna ma ise tunnen taimi nii hästi, siis mul pole
probleemi kuhu valida jajaa.
Aga, aga kui, kui seda ei teata, siis lõunapoolsele aknale
on ka, on, on suur valik, milliseid taimi valida.
Avisabad kasvavad seal väga hästi, mitte küll päris kõik kaktused,
aga paljud kaktused kohvipuuratas võiks kasvada hästi
lõunapoolse akna lähedal. Ka isegi mõned troopilised orhideed armastavad üsna valgest
valget kasvukohta, kuigi need kuukingad on küll
varjulembelisemad ja päris tulist keskpäevast päikest ei taha.
Paari põhja pool on oh, põhja pool on väga lihtne,
üks üks parimaid taimi, mis praegu saada on.
Kui see ruum on soe, siis väga hästi sobivad havisabad need
rohelisema lehe.
Sellised havisabad lepivad paremini põhjapoolse aknaga. Aga need, need taimed, mida inimesed kutsuvad
või tunnevad aafrika kannikestena või varjukannikese sant pooliad,
on nende see bioloogiline nimetus ja neid ju kõikvõimalike
sorte ja ja ka erinevaid liike müüakse, et need on väga väga
sobilikud taimed põhjapoolsel aknal kasvatamiseks,
aga põhjapoolsel aknal väga hästi kasaka vahalill.
Mul põhjapoolsel aknal kodus on veel tups-rohtliilia,
kindlasti kasvab seal väga hästi. Mul on veel üks, üks monstra.
On, on põhjapoolse akna peal ka need, mida inimesed tunnevad
või kutsuvad Tarzani köiteks, lepivad põhjapoolse
aknavalgusega ja põhjapoolsesse aknasse hakkab nüüd juba märtsikuusse,
hakkab õhtune päike hakkab juba paistma,
et isegi pelar koonid, kes on muidu Lõuna-Aafrika taimed
ja väga valguslembesed saavad ka hakkama
või tulevad toime põhjapoolse akna peal,
et see valik on ikkagi väga suur. See valik on väga suur, tuleneb sellest,
et meil lihtsalt taimede valika aianduspoodides või,
või taimekeskustes on, on iga aastaga üha suurem,
et see valik on väga, väga suur ja kui ma ise ei tea,
ei oska, siis eks ole, ma saan kuskilt lugeda,
saan uurida sanga võib-olla müüja käest küsida,
ega müüjat küll, võib-olla kõike alati ei tea,
eriti nende uute taimede kohta, mida pole ka varem meilt kasvatatud. Aga siis saab ka botaanikaaeda pöörduda. Või siis praegu näiteks helistada numbril 611 40 40
sest Urmas Laansoo on meil külas ja vastab küsimustele,
aga võib-olla oleks isegi huvitavam, kui te räägiksite oma lemmikutest.
Kristil kasvavad mõni selline eriline tegelane.
Ja tema lugu oleks päris põnev kuulata, nii et 611 40 40 on
telefon stuudios ja saab rääkida oma lemmikust,
aga mulle jäi kõrvu Urmas, see, et sa ütlesid,
et sinul vahalill kasvab põhja poolesti. Minul vahalill kasvab lõuna pool ja ta on vallutanud terve toa.
Aga ta ei õitse. Vahalill põhjapoolse akna peal võib olla küll väga ilus
tumeroheliste lehtedega, aga seal ta ka kas õitseb harvem
või ets üldse, kui kasvab lõunapoolse akna peal
ja kui ta on kasvanud sealt aknast juba mitte väljapoole,
aga, aga seina peale lae alla ja ja, ja teda on toestatud ka
siis vahalill see harilik vahalill, vaha,
Lillisi vahalillasid on ka väga erinevaid,
mõned ei taha kani, tulistage otsest päikest,
aga harilik vahalill on, on vastupidav, leplik,
nii et ta võib kasvada nii põhjapoolse kui lõunapoolse akna peal,
aga õitseb ta ainult siis, kui ta saab ikkagi paar tundi
päeva jooksul ka päikest. Päike paistab tema peale ja kui ta ei õitse,
aga, aga valgust on piisavalt, siis on mingi muu põhjus,
eks ole, siis võib olla põhjus, see on toit lihtsalt mullast
otsa saanud, tuleks ümber istutada või tuleks suvel teda
paar korda väetada. Väga hea mõte, aga tead, meil telefon praegu on niimoodi
mõtleksid punane, et võtame kohe otsast.
Helistajaid hallo kuuleme teid. Et paljud tihedalt tihedalt seda saab nende lumepallidega paljunud,
petame, olen proovinud, aga mõjust ka. Ahhaa aite. Nii no sellist taime ametlikku niisugust nimetust ei ole olemas,
aga inimesed nimetavad, et nii nagu nad kellelegi käest on kuulnud,
ma arvan, et see võiks üks kaktus küll olla,
et on pärlkaktused ja helmekaktused, mõnedel nendest on ka
tõesti valged, ilusad väikesed pärlimoodi marjad,
et need viljad on marjad, nendega saab põhimõtteliselt
paljundada küll seal marja seisan, väiksed seemned,
aga need seemned tuleks selle marja seest
või viljaliha seest välja võtta. Kuivatuspaberiga ära kuivatada ja väga sügavale ei tohi külvata,
kui me tahame külvata.
Nüüd kui ma õigesti aru sain, et kuulajal on,
on kaktus, kes valgeid marju moodustab, teda võidakse vahel
juba müüa niimoodi, et need marjad on küljes.
Aga kui ta kodus õitseb, siis ta võib ka kodus neid marju
või vilju moodustada, paljud ei tea, see on kindlasti
paljude jaoks üllatav, et kaktuse vili on mari. Aga väga sügavale ei tohi külvati ja see muld ei tohi siis
ju väga Rammusega tugev olla.
Tomati, moldova kurgi mulda ei maksa külvata,
et see peaks olema ikkagi kaktusemuld või külvimuld
ja kaktuse seeme on üsna väike, et see tuleb ainult natukene
väike väikese õhukese liivakihiga katta.
Võimalik paljundada, aga kui tegu on kaktusega,
olgu ta siis helmekaktus või pärlkaktus,
neid, kas siis varrelõikudega saab kevade poole paljundada,
et need vahelõigud ütleme paar tükki, eks ole,
kolm tükki, neli tükki ühte potti istutada,
kergesse, mulda või kaktusemulda ja nad siis juurduvad paari
nädala või kuu aja jooksul. Noh, see, et kui, kui on tahtmine paljundada,
et paljundada, saab taimi väga erineval viisil,
kõik muidugi kodus ei vilju või seemet ei anna,
aga kui on on viljad küljes, siis need seemned tuleks selle
selle valge marja seest välja võtta. Selge nii, aga võtame järgmise heliste hallo,
kuuleme teid, raadio ja palun nõnda. Jutt oli vahalillest.
Minu kodus elab üks vahalill on paljundatud paljundatud
paljundatud ja ma tean, kust ta pärit on.
Kelle kodust.
Ja see aasta, kuid hakati paljundama nii-öelda minagi,
sealt olen jupikesi saanud ja jaganud, see oli aasta 1966
tohohni siiani ja siiani sa taimse vahalill ta suudab õitseda.
Ta on täiesti erinevates tingimustes, sest aeg-ajalt jäta
oma suveks ta täiesti hommikupäikese kätte aknalaua peale ta
läheb muidugi selle peale natukene toredaks kollaseks
ja nii edasi. Aga ta elab ja elab ja elab. Muidu vahalille me peame ikkagi pikaealiseks taimeks
ja teda on suhteliselt kerge paljundada tõesti
varrepistikutega või varrelõikudega kevade poole
või suvel jah, talvel ei maksa seda teha,
talvel juurduvad taimed kõik aeglasemalt
või juurde üldse.
Aga see on ju väga tore ja palju õnne. Käbid on nii ilus, tihke pidaja, kutsuge sugulased,
naabrid külla.
Võtame järgmise, helistan, keerake raadio natukene vaiksemaks. Jah, nii kuuleme nüüd teid.
Olete eetris. Mul on küsimus, kust saaks pika lehelist eukalüptituppa? Aitäh. Ma tean, et eukalüptipuud on hirmus kõrged,
neid. Ei, see ei vasta muidugi tõele, et eukalüpti on küll palju
660 liiki, et neid kasvab peamiselt Austraalias,
Tasmaanias aga on ka üks liik on Filipiinidel natukene
Malaisias Sissoneid viidud küll igale poole eukalüpti meil
meil vahel mühjaks eukalüptimelon.
Ma olen ise näinud, et meil on müüdud sidruni-eukalüpti
noori taimi, see kasvab küll suureks puuks
ja 10 aasta pärast vajab kindlasti lühemaks lõikamist. Aga meil on meil vahel müüakse eukalüptiseemneid.
Nüüd ma igaks juhuks ütlen, kuna ma olen ka ise kodus
ökolüpti seemneid külvanud tükel või teil on üsna väiksed seemned,
mitte päris tolmpeened kompekoonial või mõnel muul veel väga
väikese seemnega taimel, aga mitte väga suured seemned,
et neid ei tohiks ka väga sügavale külvata.
Ja kui ma ostan pakitäie eukalüptiseemet,
seda meie aiandusärides aeg-ajalt müüakse,
peab lihtsalt jälgima või käima või helistama
või küsima siis väga sügavale ei tohi seemet külvata,
eks ole, et ainult võib-olla sentimeeter
või poolteist mullaga katta see külvipotte. Ja ma tahtsin veel seda öelda, et kui eukalüpti idaneb,
ta idaneb kuskil paari kuu jooksul, siis me,
me peaksime neid taimi spikeerima või laiali istutama.
Et eukalüpti on üsna tundlikud juurte häirimise suhtes,
et enne enne pikeerimis tuleks seda potimulda kindlasti kasta,
et kõik muld ei kuku juurte ümbert ära, aga noh,
see sidruni, millest saab õudsalt hea tee,
väga heade. Ja ta lõhnab nii hästi, et oleks tohutult hea taim kas
elutuppa või kööki või magamistuppa ja seda on meil
aeg-ajalt olnud tõesti saada.
Et. Tal on ka muide pikad lehed ja eukalüpti on väga palju. Ja tema ei kasva mul katusest välja. Kas saab kindlasti, aga see küll esimese paari-kolme aastaga
ei juhtu ja aga ma tahtsin veel öelda, et
ega enamik eukalüpti on ikkagi soojalembesed,
taimed, sidruni-eukalüpti, mõned muud eukalüptiliigid,
keda meil on müüdud, kas seemnena või taimena neid õue
ikkagi talveks ei maksa jätta, mõned eukalüpti taluvad ka 30
kraadi külma aga lühiajaliselt ja et ikkagi Eestis
eukalüptimetsad ei voha ega Eestis eukalüptimetsa pole mõtet
rajada ja noh, kui nüüd, eks ole, esimeses lillepoes,
kuhu ma lähen, eukalüptiseemet või eukalüpti taime ei müüda,
siis sellest ei tasu ka nüüd väga kurvastada
või heituda, et Euroopa, Euroopa Liidu seemnepoodides saab
neid siis ka posti teel tellida, et Euroopa liidu sees ei
ole selliseid piiranguid, et eukalüpti ei ole meil keelatud
taim välismaalt küll kaasa väljastpoolt Euroopa liitu ei
tohi tuua ja ka meil on Euroopa liidus ju ka palju seemnefirmasid,
aga minu arvates müüakse ka Eestis eukalüpti,
saime, et ma olen ise näinud, tuleb lihtsalt küsida
või helistada. Nii üks helistaja, veel linn, meil neid hallo,
kuuleme teid.
Ma kardan, et äkki rohkem me väga ei jõuagi võttaga.
Nii. Tere. Mul oli ilus mango, aga mangul kukkusid,
lehed läksid pruuniks, kukkusid maha.
Siis mõne aja pärast kasvasid uued lehed,
need kasvasid uuesti maha, kui vanad on.
Ühesõnaga, tänaseks ta enam ei ole, tema juured mädanesid
ära miskipärast, et mis veame, tegin? Selge aitäh. Mango puu mangopuu on pikaajaline puu, ma olen näinud
troopikas mangopuid, magab on ju tohutu suurekasvuline sort
on küll palju, aga mango puu võib kasvada selliseks suure
suure papli mõõtu jämeda tüvega puuks.
Noh, sa juhtu küll esimese 10 või 20 aastaga,
aga mis, mis võis olla nagu juured, mädanevad ära,
siis tõenäoliselt ilmselt liiga palju kasteti
või kasteti võib olla külma veega mango poon ikkagi troopikataim. Ta kodumaa on Indias, Bangladeshis, mis on soojad
troopilised maad.
Sellest ei maksa siis heituda, kui, kui meie oma esimese
katsetusega ei õnnestunud, et tasub uuesti mango seemet külvata,
sest Magobu on väga ilus.
Muidugi ei maksa väga rammusat mulda valida
ja mis on, mis on kastmise juures väga tähtis
ja inimesed alatihti meie poole pöörduvad,
et taim mädanes ära üle kasta taime lihtsam
ja kergem kui ära kuivatada, kuigi nii ei saa öelda,
et kui me ikkagi aasta aega oma mangopuud ei kasva,
ei kasta või mõnda muud taime, siis ta ka tõenäoliselt
kuivab ära ja aasta aega kindlasti kastmat olemist ei talu. Aga kas ta ei tasu niimoodi, et iga päev panen
sõrmkübaratäie või ühe lusikatäie vett, vaid me ütleme,
niiet kasta oma taimi peaks võimalikult harva aga põhjalikult,
nii et see vesi tuleb ikkagi sinna taldriku peale
või potialusele ja kui ta paari tunni jooksul potimuld
või taim ei ole seda vett ära kasutanud või sisse Imanud
sisse tuleks ära ära kallata, on ka muidugi erandlikke taimi,
kes taluvad liigniiskust ja noh, võib-olla sobivad siis
lapsele või allkeele, kes pole ühtegi taime kasvatanud,
et võib kasta nii palju kui tahes, tal ei lähe kindlasti
juured mädanema. Ühed sellised populaarsed taimed on kallad,
aga siis on ka need lõik heinad, keda kutsutakse püssi
Palmideks ja selliseid veetaimi Lill, flamingolilled
kasvavad enamasti üldse puu otsas ja sellist seisvat vett
või külma vett.
Pikka aega liigniisket mulda kindlasti ei tasu.
Ei talu ja ma tahtsin veel flamingo lülite kohta öelda,
kes on ju väga populaarsed taimed tänapäeval nüüd on ju
kõikvõimalikke erinevaid sorte ja liike saada. Flamingolilled kipuvad sealt potist välja kasvama,
et siis, kui nad järgmine kord või kevade poole ümber istutatakse,
siis isegi paremini, nad kasvavad sellistes roosipottides
või palmipottides, mis on kitsad ja sügavama.
Ta tuleks veidi sügavamale istutada, enamik taimi jälle vastupidi,
on tundlikud.
Kui ma palmijuurekaela või palmitüve varre istutan liiga
sügavale või katta mullaga, siis see neile ei meeldi ja,
ja nad võivad isegi välja minna või ära surra. Aga ka meie kased ja Tamm on Eesti puudest väga tundlik,
et ei tohi tüve ümber mulda kuhjata.
Aga noh, see ei käi kõikide kohta, et näiteks flamingolill
just vastupidi tahab, et istutatakse sügavamale
ja vars kaetakse mullaga.
Osaliselt see alumine osa vähemast ja päris huvitavaid
taimed on väga erinevad oma oma kasvamise,
bioloogia poolest samuti ja. Aga nüüd, kus kevad on, siis mis pilguga oma taimed üle vaadata,
et kindlasti ümber istutada suuremasse potti. Kevadel praegu on juba näha, et paljudel taimedel on hoogne
või aktiivne kasv on alanud, et uusi lehti kasvab juurde
ja kui mõni ütleb, et mis te räägite, et mul kummipuu
või miski pole midagi tahtnud, siis ühtegi uut lehte
või uut vart juurde kasvatada, siis see näitabki,
et, et taim on liiga mitu aastat liiga kaua seal ühes potis kasvanud,
ta on kõik toiduvaru ära ära tarvitanud.
Kõiki taimi me ei pea, loomulikult vanu taimi igal aastal
ümber istutamas on suurtööga, et siis peaks kevadel,
eks ole, see aeg on tavaliselt märtsist septembrini,
kui võiks siis oma taimi mingisuguse täisväetise
või toataimeväetiselahusega väetada. Tänapäeval on ju granuleeritud väetise saadan,
vedelväetiseid on, on väetisepulkasid ja neid on tohutu,
palju erinevaid, on pikatoimelisi väetiseid,
mis mõjuvad kuus kuud või terve aasta, isegi et ei peagi
mitu korda väetama, et võimalusi on väga erinevaid.
Ja kuna väetiste valik on nii suur, miks see valik nii suur on,
sest erinevatel taimedel on ka erinev nõudlus väetamise suhtes.
Me ütleme niimoodi, et ühekordse vale väetamisega
või liiga kangeväetiselahusega väetades või kastes on
võimalik taim ühekordselt ära tappa. Aga kui ma üldse ei väeta, noh, see toob vähem kahju. Ütle sellist asja.
Mul on jäänud jälle kuskilt aegade hämarusest meelde selline asi,
et, et kui ei olnud veel aianduspoode, siis inimesed võtsid
mutimullahunnikust mulda ja paanitseda.
Toataimed. Jah, me soovitame mõnikord ise ka mõne vana puu alt lehekõdu
või lehemulda mõne mõne taime jaoks võtta,
aga ega poes müüdavad mullad on ka väga erineva kvaliteediga,
et mõni muld on liiga tugev, mõni muld on liiga happeline,
mõni on liiga tihke või liiga õhuvaene, et multtasid,
on ka väga erinevaid, mis müüakse.
Jaa, mul ta siit saab ka kodus ise parandada,
mutimullamutimullahunnikud võib-olla ka igal pool ei ole,
sellist soovitust ei saa jah anda iseeneses noh,
mõnele võib ka sobida ja, aga on ka nõudlikumaid taimi,
nagu paljud troopilised orhideed, kes enamasti kasvavad ju
puude otsas ja juured vajavad valgust ja juuretselist
diskett mulda ei talu, siis oma troopilisi orhideesid,
kuukingasid ja, ja leiaksid neilt kindlasti mutimullahunniku
mulla sisse ei maksa istutada, mõni ütleb nii,
et võtsin oma porgandipeenra mulda ja ja noh,
mõnele võib sobida, aga see kõigile ei sobi. Aga mis ma ikkagi alati soovitan, et, et kui me ostame ka
poest mulda, siis selle poe mulle hulka on alati natukene
hea segada, kas peenikest kruusa, jämedat liiva
või ehitusliiva või siis puusöetükke on eriti
ja segada ja õnnelikud on need, kellel on kas ahiküte
või kes kütab vahel pliiti või kaminat või siis,
kui me võib-olla õues suvel teeme lõkke peal midagi,
siis seda puutuhka või, või ka puusütt on väga hea endale koguda,
maga, kogun et siis, kui mõistutan ümber eriti troopilist orhideed,
tahaksid puus puru või puusöetükke sinna substradi hulka lisada. Viimane asi veel, meil aeg tiksub peale,
tahavad uudised tulla, midagi ei ole sulgvõhik,
see on ju ka üks selline populaarkuidas seda nüüd paljundada
mõni sõna tema koeraga. Mina ka väga sulg võhka kiidan vahel mulle ütlevad inimesed,
Nimudega soovitage, mõni vähenõudlik taim,
kes kodus hästi vastu peab ja kellega väga palju jändamist
ei ole. Üks on kindlasti kliivia, kes mitu kord aastas
õitseb ja kellel on ilusad suured õied tumerohelised nahkjad
või Rihviad lehed ja teine on tõesti see uuem taim
või nüüd minu arvates moetaim on sulg õhkesson troopilise
Aafrika aladelt pärit. Ta võib kasvada valgemas kohas, hämaramas kohas,
seda on kerge paljundada.
Kui ta on kasvanud suureks, siis, kui ma teda ümber istutan,
siis sellise suure või pika noaga võimalda pooleks lõigata
ja saan endale kaks taime. Mitte siis niimoodi pooleks, et lõikan pealsed ära. Ei risoomi juureosa see pooleks ja et, et ikkagi nendele noh
kumba keeli osale jääb ikkagi lehti ja varsi ka,
jah, aga, aga tema on väga totti potentne
ehk hea regeneratsioonivõimega, et on võimeline ka sellest
liit lehe väikesest osast lehekest tervikorganismi taastama
ja ütleme, et saada kiiresti lopsakas taim,
siis kümnesentimeetrise läbimõõduga potti.
Ma istutan poolenisti mulla sisse, siis kolm
või neli lehte ja pool lehte jääb välja neetud paari kuuga
juurduvad ja kasvatavad uued võsud ja ma saangi sangemal
ilusa noore uue lopsaka taime. Lõpuks leht kuivab ära see lehekene, millega ma paljundasin,
aga esialgu on ta vajalik siis uue taime moodustamiseks
ja kõik taimed muidugi niimoodi, kui ma sirelilehe võtan
ja panen mulda.
Sirelileht niimoodi juurde pole ka mitte.
Aga havisabasid rohelise lehelisi sorte või rohelisi leheseid. Küll, aga kui ma selle, ma nüüd hakkasin mõtlema selle
väikse lehekese lehekese võtan, kas ma pean sellel alka
tegema niisuguse selgu sisse? Mingisugust salku ei pea tegema, aga parem on see ikkagi
siis elusa taime küljest ära lõigata, see lehekene jah,
need pikad ja need, kes on seal palju murdmisega võime
vigade siis siis lõikepind jääb väga suur
ja sealt võib mõni mädanik sisse viia, see lõike pinkuma
isegi ära lõikan, on ikkagi heaga puuspulbriga kokku teha
või tupsutada, et siis aitab ära hoida mädanik
ja muidugi ega, ega siis sellel ajal, kui ta juurdub,
eks ole, iga päev pole vaja kasta ja see muld ei tohi väga
rammus olla. See peaks olema selline.
Kas külvi, webikeerimis, muld või kaktusemuld liivakas. Bellerconnilt, mis on praegu kasvanud sedasi üle väiksed? Lehest kasvama ei lähe, aga aga varre pistikutest,
varre lõikudest ja varre juppidest peaaegu on ju väga hästi
läheb kasvama ja pedagooge tulekski, kellel jäi sügisel
noorendamatavaid tagasi lõikamata, tulekski nüüd kevadel teha,
need juurduvad nii vees kui juurduvad ka mullas
või Berliidis erinevates segudes.
Benarcon ongi, ta õitseb paremini kui need varred on
nooremad nooremalt võsult. Sama kehtib kasele Toa Kasemeroosse piski kohta.
Et teda võiks aeg-ajalt kevade poole kärpida.
Praegusel ajal siis kasvavad uued noored oksad
ja noored oksad õitsvad palju rikkalikumalt.
Kui see vana jäme jäme puit. Nii palju häid nõuandeid, kes, See kõigile ei sobi, aga no igal taimel on isemoodi nõuded,
eks ole. Küll on hea seda kõike peast teada. Absoluutselt ma imestan, suu lahti, aga kui te tahate oma
silmaga kõike seda näha ja kuulata, siis esimesest aprillist
on botaanikaaias avatud toalillede näitus.
Kohal on spetsialistid, kõik, kes teavad rääkida nii
taimehaigustest kui uutest liikidest. Ja see haiguste ja kahjurite loeng on ka kindlasti väga
vajalik ja väga huvitav. Aitäh, Urmas, palun aitäh, head kuulajad,
et olite meiega just mina, Kristo taim, helipuldis oli
Marika Leetme ja olgu teil kena päev kuulmiseni juba
järgmisel nädalal. Kui me ükskord kokku saame ütle mulle ikka tere,
seisata juttudes ja küsi, kuidas pere.
Sa küsid kõigest, milles soovi.
Ühest palun vaiki sellest päevast, mil see ilm. Sellest kallis, küsi sellest, mine vaiks.
Aga kord, kui kokku saame, ütleb. Kui kokku saame, ütle mulle ikka tere, seisata
ja juttude.
Ja küsi, kuidas elab pere.
Küsi kõigest meeles soovinud.
