Tavaliselt käituvad päästjad nii, et kui kusagil tekib
suurem tulekahju, siis suunatakse kohalikele appi päästjad
ka teistest piirkondadest.
Eelmisel nädalal puhkas aga Ida-Virumaal Kohtla-Järve kandis
korraga kolm suurt maastikupõlengut, mis toimusid lisaks ka aladel,
kuhu rasketehnikaga ligi pääseda polnud võimalik.
Päästjatel oli korraga nii palju tööd, et teistele samal
ajal toimunud vahejuhtumitele operatiivselt reageerida ei saanud. Päästevõimekus oli viimase piiri peal, selgitab ida
päästekeskuse operatiivjuht Jaak Janno. Mida suurem on sündmus, seda rohkem ressurssi rohkem
päästeautosid sinna sündmusele siis saadetakse,
see tähendab seda, et kuskil piirkonnas jääb siis meie
võimekus lihtsalt väiksemaks, kui meil on suur
maastikutulekahju ja tuleb liiklusõnnetus.
Liiklusõnnetusel on kõige kiirem reageerimine vaja sa
võib-olla inimene, kes kuskil rusude vahele kinni jäänud,
aga kui meil ei ole autod sisse, tuleb vist kaugemalt aeg. Eelmisel nädalal toimunud põlengute ajal midagi nii karmi ei juhtunud,
et mõni inimene oleks, päästeti hilisema saabumise tõttu elu kaotanud,
kuid see oht oli täiesti olemas.
Ida päästekeskuse operatiivjuhi Jaak Janno sõnul võiksid
inimesed selle peale mõelda enne, kui kuivas metsas tuld
tegema hakkavad.
Eelmisel nädalal toimunud maastikutulekahjude täpne põhjus
pole veel teada kuid väga suure tõenäosusega oli mängus
inimese käsi, jätkab Jaak Janno. Teada on seda, et Onlõkkest läinud ennekõike ikka räägitakse
ka siin pudeliklaasist päiksega aga ma seda väga ei usu,
et pigem on siin ikkagi igal pool, kus on,
kas on inimese käsi või on mingi tehnoloogiast tekkinud
näiteks ATV summutist või traktori summutist tekkinud säde
ja pannud maastiku põlema? Päästjate hinnangul on praegu metsast tule tegemiseks
või suitsetamiseks või ATV-ga sõitmiseks tuleohutuse mõttes
väga halb aeg ja kui paari lähima päeva jooksul vihma ei tule,
kaaluvad päästjad metsas viibimise keelu kehtestamist,
sest tavaliselt on see ennetav meede kõige paremini mõjunud
Uudistele Jüri Nikolajev Narva.
