Miks neli aasta miljardit mul aega, et saada valmis jõuda pärale? Nüüd olen kohal, kriitiliselt kaenma, on maailm üldse mulle meelepärane. Taevas võiks olla kõrgem, täis sinilind kaldal jalutada,  kuldsed hirved, punased pöhvlid ja valged ükssarvikud. Jõgi ise aga lausa kihiseda vääris kalast. Praegu ei näe ma ühtegi Kalameestele oleks tõesti meele järele, kui jões oleks palju  palju kala ja mõnigi kalamees on nurisenud,  et miks küll Eesti riik asustab meie vetesse  nii vähe kalamaime nentigem, et see arv pole sugugi väike. Igal aastal lastakse vett mitukümmend 1000 lõhe forelli  või koha maimu kuid tunnistab ka, et see on üsna kallis lõbu  ja ei lahenda meie vete kalavarude küsimust. Kalu on meie vetes parajalt palju siis kui neil on siin hea  olla ja hea kudeda. Seepärast ärgem hakakem ise kalade eest kudema,  vaid jätkem see lõbu ikka nendele ja kandkem,  vaid hoolt, et neil oleks selleks piisavalt palju sobivaid paiku. Koelmuid. Kas traktor oma kivikoormaga siit mudamülkast läbi pääseb,  seda ma veel ei tea. Kitsavodja jõe kaldal mürisevad masinad vette tõstetakse  suuri kivilahmakaid ja tonnide viisi kruusa. Jääb mulje, just ehitatakse ja uut maantee silda  või hüdroenergia tammi. Tegelikult on valmimisel hoopis jõeforellid kunstkoelmu. Olgugi, et jõeforell on Eestis laialdaselt levinud kalaliik,  napib tema jaoks kudemiseks sobivaid jõelõikusid selliseid  mõnusalt kruusase põhja ja hapnikurikka veega kohtasid,  kus hilissügisel lehtede langedes forellimammad  ja papad looduse ürgset kutset järgida saavad. Siin tulebki inimene. Maailma ehitamist on eelkõige selleks vaja,  et neid lihtsalt ei ole enam. Omal ajal on inimene need kõik ära hävitanud  ja nüüd me siis üritame taastada seda, mis, Mis inimene on rikkunud ehk et teha loodusele tagasi see,  mis me oleme talt ära võtnud. Jõgi on kaevatud sirgeks, kanaliks on ära süvendatud,  ta näeb välja piltlikult öeldes nagu veerenn,  kus küll vesi ilmselt voolab hästi ja kiiresti ära,  aga kus ei ole enam kuskil varjuda, kus ei ole pinnast,  kus kudeda, kus ei ole. Nendel söögiks olevatel putukatel kuskil elada samamoodi et  ta on sisuliselt tehtud selliseks tühjaks. Millist jõge jõeforell endale üldse eluks vajab? Jõeforellil on paar sellist olulist asja. Esimene asi on veepuhtus ja kvaliteet, see tähendab seda,  et vesi peaks olema jahe allikaline, seda eelkõige  ka suvel, et ta ei läheks vesi liiga soojaks. Ja teine asi on elupaikade. Selline hüdromorfoloogiline kvaliteet, mis tähendab seda,  et seal on olemas kõik sellise loomuliku loodusliku jõe  nähtused on madalikud, on süvikud, on kruusased,  kärestikud ja tingimata ta peaks olema tõkestamata,  ehk ei tohiks paisusid olla. Maailmas on hetkel käimas diskussioon teemal,  kui otstarbekas on ikka inimesepoolne loodusesse sekkumine  näiteks kalade asustamine ning veekogude kujundamine. Kas need tööd siin on ajendatud riigikaitsest  või soovist harrastuskalameeste püügivõimalusi parandada? Seda nii ühte kui teist võida jõe puhul,  näiteks elab siin ka võldas, eks ju. Kes on Euroopa direktiiviga kaitstav liik,  kes vajab täpselt samasugust elupaika nagu forell vajab kudemiseks,  on tema nagu elupaik, eks siis siis see on  ka nagu liigikaitseks oluline. Samas kuivõrd näiteks seesama jõeforell on hästi oluline harrastuspüügiobjekt,  siis tegelikult kasutades maksimaalselt ära seda jõe ütleme keskkonnamahtuvust,  seda suurendades nende tööde läbi, siis siis kasvab nende  kalade hulk, keda harrastajad saavad püüda. Ma praegu vaatasin, sul kala hüppas selja taga,  vaata, vaata, vaata, seal ringid käivad,  saa, see on päris ilus või. Kas siin nüüd kala sees olles aga? Ja ei, siin on kala sees, jah. Jätame hetkeks koelmuehituse selja taha ning läheme piilume,  mis seal jõekäänakus toimub. Sügis on juba sealmaal, et kala hakkab tõusma üles koelmutele. Siin veel õigus sel hetkel ei ole, aga kõrgemal juba mõned on. Ja, ja kui meil veab, siis me võib-olla isegi näeme mõnda,  sest vesi on siin jões alati väga hea läbipaistvusega. Väga allikaline enne siin paar sulpsu oli  ka ja kui me niimoodi vaikselt piilume siit üle ääre,  siis mõnikord võime mõnda näha, seal on tegelikult üks kala  on keset jõge, praegu. Kas sa ilma polaroidita võtta, näed? Laigu keskel. Seesama kala võis olla sündinud mõnel Vodja jõe varasemal  aastal valminud koelmul. Kui aastaid tagasi esimeste kunstkoelmute rajamisel veeti  Gruusia kivid vette vabatahtlike seljas siis nüüd on  kasutusele võetud raske tehnika. Ning kalade elu parandavaid koelmuid sünnib nagu seeni  pärast vihma. Sihtasutus Eesti forell on aastate jooksul kaladele kümneid  koelmuid rajanud. Oled ise teinud ka teadust ja hetkel vist kirjutad tööd sellest,  milline kude, pinnas jõeforellile vajalik on. Mida sa selle töö kirjutamise käigus teada oled saanud? Selle käigus ma olen saanud eelkõige seda teada,  et, et see ei ole sugugi ükskõik, mida sinna sisse panna. Et see kruus peaks olema ikkagi võimalikult liivavaba. Ta ei tohiks olla liiga jäme, ta peaks olema sisaldama palju  erinevaid faktsioone, miks see kivi suurus  nii tähtis lõhilased on, sellised huvitavad kalad,  et nad ehitavad nagu kudepesad siis sealt kudepesast hakkab  vesi läbi käima, mis pesas olevat marja marjani viib värsket vett,  hapnikku ja, ja jääkained siis nagu hiljem minema,  kui nad on juba juba eelvaste staadiumis sealsamas sees. See tähendab seda, et vesi peab sinna sisse pääsema  ja samas sett. Ja, ja selline hõljum ei tohi sisse pääseda,  sest see, kui need avad on liiga suured,  siis hõljumeid tuleb sinna liiga palju, see blokeerib värske  värske veevoolu ära ja see, see kude läheb hukka seal sees. Tauno Jürgenstein soovitab lähtuda lihtsast tõest parem kivi  vees kivi kaldal. Siia kohta on meil planeeritud. Üks täismatt koelmu forellidele ja suurte kividega katmisele  tuleb nüüd terve ala kaldas kaldasse ja allapoole  ka kuskil kaheksa meetri ulatuses. Sellest me rajame kivist vundamendi. Kõigepealt ja selle vundamendi esita, peab olema kõrgem  ja alumine ots peab olema madalam. Et tekiks piisav voolukiirendus? Ja selle vundamendi peale omakorda laome  siis juba vastava fraktsiooniga kruusa. Miks nii teha, selleks on mitu põhjust. Esiteks on see, et et kruus jääks paigale,  kui suurvool peale surub. Kruus jääb kivide vahele. Teine põhjus on selles, et, Forell saaks oma pesa lükata vastu neid vundamendikive  täpselt samal põhjusel, et vool minema juhuks. Ja kolmas põhjus on muidugi ka koel, mu eluiga. Need kunstkoelmud on ju vahvad asjad, et kalameestel on kala  rohkem ja kõik on ilus, aga, aga ega seda ju ainult  selle jõeforelli pärast ei tehta. Jõeforelli või lõhilased üldse on, on sellised liigid,  mida loetakse nii nii-öelda indikaatorliikide,  eks, ehk et need elupaigad, mis neile sobivad,  on tegelikult sobivad ka väga paljudele teistele liikidele,  nii nii kaladest kui veeselgrootutest ka taimedest,  nii et seal, kus horellil on hea elada, on,  on väga hea ka paljudel teistel liikidel. Mis on meile inimestele meele järele? Kas seda on metsik, ürgne talitsemata loodus? Ideena põhimõttena ehk küll, aga tegelikult me ise enam  sellisesse ürgsesse loodusesse ei sobi, sest ei tule seal  lihtsalt toime. Mängime kogu aeg topeltmängu. Ühtpidi ülistame kõike ürgset, teistpidi aga püüame loodust  ikka vaos hoida, suunata, juhtida. Me teame ju küll, et kord võtab mets jälle oma,  murrab me majad ja vallutab linnad, aga et see ei juhtuks  juba täna või homme siis kärbime, pügame,  niidame, harvendame loodust ise. Või võtame appi sobilikud pudulujused. Sest tegelikult pole meile meele järele ürghirmus padrik  vaid hooldatud, kena hillitsetud loodus. Kuidas saab sellisest pilliroovõserikust kena rannaniit,  selle jaoks on tarvis lehmi suuremas koguses. Aga kas see töötab ka linnas, näiteks Pärnus? Juba teist aastat võib Pärnu rannas kohata turskeid šotitõugumägiveiseid,  kes isukalt pillirooga maiustavad. Kuna karjaloom linnas on viimastel aastakümnetel harv nähtus,  käivad paljud inimesed karvaseid elukaid lähemalt uudistamas. Kas lehmad toodigi randa väljanäitusele või on nad linnas  hoopis teisel eesmärgil. Eks nad tulid ikkagi looduskaitsetööd meile siia tegema,  et Pärnu rannaniidu looduskaitsealal on ligi 250 hektarit rannaniite,  mis nagu näete, tegelikult on roostunud ja kehvas seisus  ja ega rannaniidu teistmoodi taastada ei saa,  kui ainult karjatamise abil. Ja meil on siin suured plaanid kogu selle ala taastamisega  ka nüüd, viimased kaks aastat oleme me niielda katse korras proovinud,  et kuidas üldse linnas lehm hakkama saab. Uudishimulike linlaste arvukuse ja lehmade leplikkuse järgi  otsustades on uue olukorraga rahul mõlemad osapooled. Kuna Pilliroo põldu Pärnus jätkub, võetakse projekt tuleval  aastal Euroopa abiga ette juba suuremalt. Aga miks rannaniite üldse taastada on tarvis? Kananitud on Euroopas hästi ohustatud elupaiga tüüp  ja kuna nad on levinud ennekõike siin Läänemere ümbruses  siis ja ennekõike Eestis, siis on Eestil hästi suur vastutus  selle elupaiga tüübi säilimise eest ja, ja väga paljud  liigid sõltuvad just nendest elupaikadest. Kui kaua see aega võtab, et siia üks kena korralik rannaniit? No eks paar-kolm aastat on üldse ilmselt miinimum,  et, et selline roostiku asemel selline lagedam juba niidumaastik. Tekib ehk siis on vaja ka seda, et ikkagi seda pilliroo  risoomi kurnata ja võibolla viie aasta pärast,  kui väga tõsiselt teha, et siis on võib-olla lootust,  et juba järgmine kevad neid pilliroonoori tõusmeid on noh,  kas vähem oluliselt või, või siis juba üldsegi mitte. Ja selge on jah see, et Meil neid rannaniite,  mida taastada, on väga palju ja neid loomi kaugeltki jätta  praegu ja eks siin Pärnumaal ka neid taastamist väärt  olevaid alasid on ikkagi rohkem veel kui,  kui neid taastatud alasid. Ja, ja tegelikult see, et ühelt poolt ka võib olla loomi,  isegi ka neid laenuloomi oleks, võib olla saada,  aga oluline on ka, et leida selline väga entusiastlik ettevõtja,  kes on nõus seda rasket tööd tegema. Kui Pärnus on lehmadel veel lai tööpõld ees  siis samas maakonnas asuval luitemaal on rannaniidu  taastamisega vaeva nähtud mitmeid aastaid. Millised on üldse need elemendid, mille järgi rannaniitu ära tunda? Rannaniidud. On üle ujutatud merevee poolt, teiseks siis neid karjatatakse,  mille tõttu siis sellel ujutusalal on madalamurune taimestik  ja inimese poolt muutmata veerežiim ja, ja siin on  siis sellised veel maastikuelemendid nagu rändrahnud,  mida inimene ei ole siis kergema hooldamise jaoks ära koristanud. Siin on siis väga väiksed kõrgustevahe, on,  on sellised kõrgemad kuivemad kohad on märjemad kohad. Lisaks kõigele muule on siin siis ka selline maastiku  mikrovormid nagu vee, sellised soodid ja äravoolukanalid tormivee,  tagasivoolukanalid merre ja samamoodi on  siis need ranniku järve ehk siis rannikulõukad või,  või sonnid, nagu kohalik rannarahvas neid kutsub,  mis on siis merelahtedest või, või merest eraldunud rannikujärved. Kujutage ette, veel mõned aastad tagasi oli siin luitemaal  roostik üle pea aga nüüdseks ilus ja sile väljak nagu golfiplats. Olgu golfi siin ei mängi, aga lindudel on hea. Luitemaal on rannaniidu taastamisel lisaks niitmisele  kasutatud samuti lehmade abi mereäärsel alal. Pilliroogu söövad ja risoome tallavad veised on saanud  platsi üsna kenasti puhtaks. Kas tehtud töö on aidanud paika naasta ka iseloomulike liikidel? Sellel alal on rannaniitude Seire olnud toimunud aastast 2002 mis tähendab,  et meil on väga hea ülevaade ka taastamise eelsest seisust  kuni tänase päevani. Ja. Olulisemate liikide puhul tasub kahtlemata märkida mustsaba  vikle tagasitulekust ta on sisuliselt vabalanguses. Arvukused on kahanemas üle Eesti, seda tähelepanuväärsem on  ligi taastumine sellistel aladel. Aivo sõnul on niidu taastamine hästi mõjunud  ka kiivitaja ning punajalg tildri arvukusele  ja ekspertide hinnangul on kadumisohus kõre Luitemaal endale  samuti kodu leidnud. Pärnus läheb liikide naasmiseni ilmselgelt veel aega. Pilliroo kõrval annavad seal veiste toidulauale oma panuse  ka linnakodanikud. Kas selline lisasöötmine ikka on vajalik? Eks praegu tuleb lihtsalt arvestada sellega,  et loomad on siin väga lühikest aega ja nad on ikkagi praegu  inimestele selline uudis, aga ei, loomulikult me peame nagu  seda ikkagi ütlema, et loomad ennekõike peavad siin ikkagi  pillikaugu sööma ja toitmine. On loomulikult mingil määral vajalik, et kasvõi juba selleks,  et loomad oleksid, oleks neid võimalik kätte saada,  kui vaja on. Aga niimoodi lausaliselt siia toitu tuua ei ole mõtet. Mõelda vaid sellist roostiku stepi on siin Pärnus sadu  hektareid ja kui kõik ilusasti läheb, siis suudavad need  veised selle maa siin kenasti siledaks süüa. Inimesele on meile järele mugav kasitud,  turvaline maailm, milles haljendab üleüldine armastus  ja keegi pole kellelegi hunt. Tõsi, päris niisugust maailma pole kunagi olnud,  ei ole ega tule, ikka rikub miski või keski pildi ära. Näiteks seesama hunt. Aastasadu pidasime hunte ohtlikeks vaenlasteks  ning hävitasime neid niisuguse innuga, et nad saidki  Euroopast otsa. Siis otsustasime neid armastama hakata ja ametlikult  armastame gi neid praegu kogu oma looduskaitselisest hingest. Aga hunt, va kuriloom, ei suvatse meile sugugi samaga vastata. Käitub ikka nagu hunt. Ehk nagu ütleb Põltsamaal kirja pandud vanasõna. Huntki kaugelt ilus, aga juurest on keskja. Saaremaa lambakasvatajad on marus. Kõigest paari kuuga on hundid murdnud üle 100 looma. Lammastega tihedalt kaetud karjamaad on huntidele väga mugav toidulaud. Kas Saaremaal on liiga palju hunte või hoopis liiga palju lambaid? Rahuliku eluga harjunud lambatalunike kannatus pandi sel  aastal tõsiselt proovile, sest lõhkesekõriga lambaid on  tavapärasest üle 10 korra rohkem. Seetõttu on kohalikud veendunud, et saare hundid on tänavu  tubli järelkasvu saanud. Keda nüüd uttede peal veriselt koolitamas käiakse? Täna öösel murti siin viis lammast, aga söödud on ainult üks. Miks nii? No eks praegu käib huntidel kutsikate väljaõpetamise periood ja. Ja hundi vanemate vanemate selge mure ja ülesanne on praegu  oma pojad eluks ette valmistada, nii et vanemad näitasid  ette ja järelkasvav põlvkond see püüdis siis võimalikult  tublilt järgi harjutada seda. See vaatepilt on siin üsna võigas. Kas selline puhtaks söödud korju nüüd hundile täiesti omane? Kui me vaatame neid murtud lambaid, siis sealt võib  mõningaid hundile omasid tunnused, mille järgi saaks nagu otsustada,  et suure tõenäosusega võib selle oli selle töö tegija hunt. Kuna hunt on looduslik, suur kiskja ja osav  ja see ongi tema elu ja surma küsimus, siis tema oskab hästi murda,  tema on tugev ja enamasti hunt võtab kõrist suhteliselt  kiiresti ja, ja korraga tapab selle saaklooma ära. Selline selge ja tugev kõrihaav on näiteks,  eks ole, esimene selline väga hea tunnus,  see söömine, see hakkab siit kõhupiirkonnast roiate  ümbrusest pihta ja olen siis nii palju kui aega  ja kui, kui tühi see kõht on, siis, siis läheb edasi. Kuigi vahepeal levinud juttu hulkuvatest koertest ei usu,  koha peal vist enam keegi võetakse murtud lammastelt siiski proovid,  et murdja kohta lõplik selgus saada. Proovid selleks, et saata Tartu Ülikooli DNA tuvastamiseks,  et selgitada, on siis tegemist siis koera  või hundiga ja haaramisjäljest ja, ja villas peaksid olema  siis hundi nagu lima suu, lima. Selle järgi tehakse siis analüüs, üks haaramisjälg. Oli siin ma juba võtsin siia, siia on ta sisestanud  ja siis. Ja, ja siis teine, teine on siis siin selle koha  siis lõikate välja, seal selle koha lihtsalt lõikame välja. Et kus peaks olema siis nii villas, kui ka seal eraldatakse  siis veri ja muud ained ja. Paneme sügavkülma kotti ja saadame siis Tartusse. Loo valmimise ajaks ei olnud DNA proovide tulemused veel teada. Lambakasvataja jaoks aga polegi ehk väga vahet,  kes tema loomi murrab. Hommikul karjamaale laipu korjama sõita on ebameeldiv,  nii ehk naa. See on kuues kord sellel aastal ja kui palju loomi  siis neid kokku on hukas arus. Arvu ei oska ilmselt hetkel veel öelda, aga umbes 70 ringis  see on hinnanguliselt umbes 10 protsenti meie põhikarja loomadest,  et see on. Väga suur hulk. Kas näete mingit lahendust ka, mida tegema peaks,  et? Ei näe, sest lambapidaja käed jäävad võitluses huntidega  väga lühikeseks. Mõned saarelambakasvatajad on lausa välja pakkunud,  et võib olla peaks Saaremaa huntidest hoopis tühjaks laskma. Kas te seda seisukohta jagate? Ma ei usu, et see on nagu esiteks teostatav  ja teiseks ilmselt ka mitte vajalik, sest. Ilmselt on hundid olnud siin ka näiteks viis aastat tagasi,  siis meil ei olnud probleeme. Tõenäoliselt oli neil metsas süüa piisavalt  ja lambad olid terved ja hundid olid söönud. Niimoodi ei taha küll enam edasi, et see hunte on liiga palju. Me ei tea ju täpselt, kui palju neid hunte on. Hundi loendust saab teha talvel lumega eelmise talve  ametlikel loendusandmetel oli Saaremaal kaks-kolm hunti. Tõenäoliselt neid on siis nüüd üks kari või siginud pesakond,  on neid siis viis või on neid 10? Me ei tea seda öelda. Et on ju Saaremaal kogu aeg olnud, kas inimesed vahepeal  siis harjusid ära, et nad nii palju ei murra  või miks see probleem tänavune? Tuletame kahte viimast talve meelde, siis need on olnud  sellised korralikud paksu lumega ja need on hundi  looduslikule saagile, nagu on meie tingimustes metskits,  metssiga tõenäoliselt ka hirve on olnud rasked  ja see tähendab, et väga selgelt on metskitsede arvukus  oluliselt vähenenud. Metssigade paljunemine ja arv vähenenud ja hundil on metsast  võib-olla raskem saaki kätte saada ja teine asi läbi aegade. Kunagi pole olnud nii palju nii kergesti kättesaadavat saaki  nagu need tänapäeval ligi 16000 lammast Saaremaal. Millised üldse oleks need reaalsed valikud need hundikaitseks,  kas on võimalik ehitada hundikindlat aeda  või palgata nii palju karjusid või koeri,  et tõesti 100 kuuteteist tuhandet lammast kaitsta? Oleme soovitanud erinevaid asju. Kiskja, kindlamad aiad, mis vähendavad tõenäosust,  et hunt sinna lambakarja murda tuleb, me oleme soovitanud,  et see peaks olema vähemalt meeter 20 elektri,  tara või siis võib-olla ka võrkaed, aga,  aga millal oleks siis ütleme vähemalt meeter 20 kõrgusel see  elektri varustatud traat ja siis samamoodi see elektrikarjus  muidugi peab olema ka maapinnale suhteliselt lähedal  ja hooldatud, et et ta ei maanda, et see,  et see vool oleks seal sees. Kolleegid on ehitanud küll väidetavalt hundikindlaid aedu,  aga see suvi näitas, et neid hunte ei pea. Siis kindlasti sellised igapäevased ja vanad võtted,  et kui on juba see ründed toimunud ja siis näiteks  karjamaade asukohta vahetada või ka lambaid ööseks  väiksemasse paremini valvata, ööaedikusse ajada,  näiteks lauta muuta näiteks olukorda selle karjamaa ümber,  kas ajutiselt panna sinna karjamaa aia peale näiteks  nii-öelda lipurivi? Lamba. Enda jaoks tähendab see sellist tõsist mõtlemist  selle üle, kas tasub sellistes turutingimustes  selle äriga edasi tegeleda. Kesk ja Lääne-Euroopas palju kasutatakse  ja Põhjamaades ka üha rohkem näiteks karjavalvekoerad,  kes eks ole lihtsalt siis elavad lammastega koos seda sama  elu ja ja kuuluvad sinna karja ja, ja iga võõras sealhulgas  ka siis need suurkiskjad on, on nende jaoks vaenlased  ja tõrjuvad neid. Koerte soetamine niisuguses suuruses karja puhul nagu meil  on väga suur väljaminek, sellist raha, mil eelarves ette  nähtud ei ole. Tõenäoliselt on meie otsus vähendada oma karja väga  väikeseks ja võib-olla üldse see lambapidamine ära lõpetada. See ei ole kindlasti nagu päris õiglane konkurents,  kui, kui riik on võtnud seisukoha, et. Lambapidajad peavadki huntide toidulaua eest vastutama  ja selle eest ka kinni maksma. Eks mõnes mõttes olegi ju säärased äririskid iga ettevõtja  enda kanda ning peaksid kajastuma juba toodangu hinnas. Seda enam, et erinevalt mõnest teisest ärivaldkonnast ei ole  huntide laastamistöö kogu ulatuses lambapidajate kanda  sest riik hüvitabki loomapidajatele suurkiskjate tekitatud  otsese kahju. Umbes 800 aasta eest elas Itaalias Kubio linna lähedal üks  hirmus hunt, kes murdis nii loomi kui ka inimesi. Rahvas tahtis hunti maha lüüa, aga õnneks oli sel ajal seal  linnas püha Franciscus, kes ütles, et oodake,  las ma lähen ja räägin temaga. Läkski Franciscus mägedesse, otsis hundi üles  ja manitses teda. Hont andis Franciscusele käppa ja lubas,  et enam nii ei tee. Ei teinudki. Franciscus kuulutati hiljem pühakuks ja praegu on ta  ka looduskaitse kaitsepühak. Kas leiduks ehk Eestiski mõni mees või naine,  kes läheks ja räägiks huntidega asjad klaariks? Tõsi, nii pühaks saada pole sugugi lihtne. Nimelt järgis Franciscus absoluutse vaesuse nõuet  ja nõudis seda ka oma sõpradelt. Tänapäeval läheks selline vaesus vastuollu meie arusaamadega. Vaadake kalendrisse. Just täna on rahvusvaheline vaesuse likvideerimise. Päev. Osoonipäev on jälle nädala pärast. O kolm. Osoon.
