Aga mis see on vihmauss või, ja ussike? Ja ma ei saanud ikkagi nii, et ta pea sinna mustale taustale  ja Autos tundus see rakurss natuke teine. Siin ka ripub. Selline väike kodumaine kobra ripub siin noka vahel. Jaa. Ma olen tulnud täna jahile vereta jahile,  kus relvadeks on fotoaparaadid, laskemoonaks,  mälukaardid ja jahisaagiks ilusad looma ja looduspildid. Maikuu eelviimasel nädalavahetusel kogunenud fotograafide  seas oli nii proffe kui asjaarmastajaid väga erinevatelt elualadelt. Näitlejatest, bioloogide ja jahimeesteni. Nii mõnedki on nagu püssi enam-vähem või päriselt nurka  visanud ja päris püssi ja, ja, ja pandud rõhku fotopüssile,  et see loom jääb ellu. Tore, ja sul on hea pilt, siis sellel on esteetiline väärtus  igal juhul ja, ja emotsionaalne väärtus hiljem. Ja. Minul nüüd kas see 20. aasta või 20. aasta algusest peale  ikkagi algusest peale ja ma usun, et see võis olla umbes  2000 või 1999 või millal see esimene oli? Äkki veel aasta varem ja no siis oli Ikkagi filmiaeg anti kõigile filmirullid kätte  ja ja ma ütleks, et seda praalimist oli rohkem siis,  kui õhtul tuldi jahist, et kes mida sai,  kui hästi sai, kui lähedal sai, no ei mahtunud enam  kaadrisse äragi, aga praegu küsitakse kohe ta näita ette. See koht, kus me täna läheme, on sinu jaoks selles mõttes tundmatu,  sa ei ole siin eeltööd teinud. Sa ei tea täpselt, kus, mida võiks leida. Ei ole mingit eeltööd teinud, et pigem pigem lähme rabade vahele,  kus tunduks sellist, näiteks loomale meeldib  ka liikuda nagu sellise natuke natuke liigendatud aladel  ja kus metsanurgad saavad kuskil kokku, et aga  ega ta hea meelega kuskil lagedale ei tule. Et vaatame, äkki leian mõne sellise koha,  kus mets saab metsa, aga nurkapidi kokku  ja kus võib olla, leiame liikumisradu ja. Ja. Kuidas loodusfotograafid kõnnivad, ma olen vaadanud,  et nad, kõnnak on kuidagi teine, just, et sa rullud natuke  nagu üle talla ja et kontsa ei pane pauguga maha. Nii nagu sa praegu teed, et jah, tegelikult on matkasaabas. Aga ega seda kolksu kuulda ei ole. See on niikuinii, et kui kui vaikselt kõnnid,  ikkagi jälgida, et sa ei astuks kivi peale  ja astuks oksa peale eks alati nagu liikumisel,  kui nüüd jääda kuskile näiteks risti istuma,  et istuda siia maha, ma näen sinna, ma näen sinna,  panen siia minna näiteks kraavi perve peale,  kui see mõni loom üle tuleb. Et ega alati jälgib nagu tuult. Sa ei kuule seda krõpsu, kui sa ühe krõpsu kuule,  ära kuuled, siis ikkagi. Paned oma kõrvad nii-öelda kaussi oled kunagi proovinud nii? Kuula praegu näiteks seda koera aga just,  et konkreetne kauss oleks. Ja nüüd võta ära. Ja tuleb kohe lähemale, kohe tuleb palju lähemale. Kes seal võiks olla noh, ikkagi tüüp. Ma mõtlen, et on, on see aeg, kus praegu just need händkakud  hakkavad välja piiluma ja nädala pärast peaks nad läinud  olema pesast. Et see on muidugi see võimalus on väga väike,  me näeme, aga, aga noh, kontrollida sub ikka. A. Sageli on sellises kohas ikkagi on kõrvaotsad need,  mis on näo. Kas sa muud ei näegi, aga siis vähemalt otsin mingit rakurss,  näeks mingit väikest vaba sektorit. Tuul on küll hästi nagu soodne, et, et selline tugev tuul  loomadele ei meeldi, siis nad on kõik kuskil peidus. Et nad ise tahavad olla ka kindlad, et keegi need ära ei söö. Aga just et tuul tegelikult aitab ja tuulega saab alati nagu  hästi lähedale loomale. Kui see, kui sa õiges suunast liigud. Pea paistab. Ma ise ei julge välja minna, aga tundub,  et Jarek pildistab. Sokk häälitses kuskil. Nüüd. Öösel algab hiljem metsaeluviide. Sorr on muidugi, ta on eriti julge lind,  et sellises situatsioonis, et kes istub Kruusateedel on sõitnud, see on teda kindlasti palju näinud. Aga ei, ma olen talle enne ka lähedal läinud  ja ma usun, paljud ka teised fotograafid,  ta on tõesti hästi julge, noh, nägid, nägite ise,  et ta asi lähedale siis täitsa külje peale. No ma ei tea, palju meil vahe oli, kolm meetrit oli neli meetrit,  oli. Sa olid ikka niimoodi täiesti kõhuli tee peal,  hiilisid muudkui lähemale ja teadsid, et ta ei lähe kuskile. See madal rakurss on võib-olla loodusfotograafide  mingisugune kiiks. Tegelikult on nii, et kui sa, kui sa ülevalt midagi alla pildistada,  siis kogu see taust jääbki seesama, mis on seal linnu kõrval. Aga kui ma olen hästi madalal, siis ma tegelikult taustaks  sellesama tee lõppu või et lihtsalt siia pilt jääb rohkem sügavust. Ja noh, kahtlemata on ka loomade lindudega,  et et mida väiksem sa optiline, nende jaoks tundub,  seda ohutum. Sa oled. Kell on praegu viis hommikul ja me oleme nüüd väljas Maarioga,  kes on vereta jahi esimest korda. Sa tulid nüüd lagendikule, miks lagenik võiks  või see põld võiks hea olla siin? Lootsin lihtsalt lageda pealt valgemas saada kitsest pilti. Et eile õhtul sai käia mööda kartuli sihti,  aga ei olnud väga nagu õnne. Et äkki prooviks lagedat täna. Aga nagu näha, siis on juba siia ette jõutud,  jah, üks loodusfotograaf, see nõudis meile ette,  et tegelikult metsades on ju üle 40 inimese,  kes otsivad parimaid kohti ja need on vajunud kohad on piiratud. Võtaks tuule suuna. Ja hakkaks mingit ringi tegema. Miks see oluline on? Et nad lõhna peale ei saaks? Saaks neile võimalikult lähedal. Tuul on. Tuul on vist praegu nii, et lähme siit lõpuni ära  ja katsu mööda seda metsa serva sealt varjust põllule peale minna. Teeme nii. Värsked kitsejäljed ja hommikused jäljed. Keegi võib siin olla. Aga kaugel? Kas sul? Eile õnnestus ka midagi saada, juba paar mets,  kitse sain, aga mitte väga head kaadrid. Üldiselt loomulikus vähe. Praegu oli jälle üks napikas. Ja metskits oli seal. Aga ta pööras nagu metsa sisse ja jäi mind ootama. Ma ei arvanud seda siis, kui vahemaa kuskil 40 meetri peale sai,  siis ta juba nägi ja jooksis ära, et ma ei saanud ühtegi kaadrit. Aga ilus. Tiina metskits. Loodetavasti tuleb seal nüüd veel lisa, õige pea. Sa tegelikult oled ise kirglik jahimees,  kui palju nüüd see vereta jaht tavalisest jahist erineb sinu  meelest või sinu jaoks? Võib-olla lühidalt siis ainult trofee jagu,  aga aga see trofee on sul jällegi fotona,  et et ega ta väga palju selles suhtes ei erinegi,  et sa pead arvestama täpselt samasuguseid reegleid metsas liikudes. Lihtsalt minu puhul teeb, on vahe see, et ma olen osavam  jahimees kui fotojahimees. Ja. Vereta jahil ei pea jahtima ainult metsaloomi,  vaid võib pildile püüda ka hoopis teistsugust maailma. Siin see on. Puu. Mis sul pildi menüüs täna on? Kalad. Tahaks öelda, et mereannid, aga tegemist on järve andidega  ja siin oodata on. Särgi ahvenaid, hauge vähke ehk aga kunagi ei ole  garanteeritud ja. Need on sinu jaoks täiesti tavalised, sellised saakobjektid. Eestis jah, sellepärast, et need on kõige levinumad liigid ja,  ja nendele saab kõige lihtsamini ligi. Kuidas sa neile ligi saad, kas sa oled kuidagi nende  usalduse pälvinud? See ongi see võtmeküsimus, et on. Sa pead leidma sellise isendi, kes on lihtsalt rumal näiteks  ja laseb su ligi selle tõttu või siis mingil moel  selle looma usalduse võitma, sest vee all ei toimi see,  et sa kuskilt hiilida ale või kaugelt teleobjektiiviga teed,  sest vee all on see kuldreegel see, et sa pead olema  nii lähedal kui võimalik ja siis veel natukene lähemal. Allveefotograafias on midagi erilist, siis püüda ka,  et need maailmas on tõesti ju näiteid ägedatest mereelukatest,  fotodest, sealt kas kas meil siin on midagi püüda? Vägevalt on palju, et alates näiteks varakevadel kärnkonnade  pulmamängud on super vaatepilt näiteks. Ja kui suuremate loomade juurde tulla, siis Eestis muidugi  hall hülged. Need on ületamatud, et kui hall hüljes tuleb sinuga tutvust sobitama,  et see on ikka super elamus. Palju sul seda raskust on seal? Noh, vöö peal on, tuleb kokku 15 kilo. Balloon ise on terasballoon, mis on raske balloon. 22 kilo, kui on täis. See tähendab, et, Kui tühjaks saab, siis on kaks kilo kergem,  ehk siis tegelikult pika sukeldumisega. Võib ära hingata kuni kaks kilogrammi õhku. Tunduvalt selles mõttes otseses mõttes raskem töö kui metsas fotograafil. Nojah, nendel on jälle teleobjektiivid, need,  mis kaaluvad Aga siis edu. Kaido Haageni jahisaagiks oli täna uhke konnakulleste paraad  pulmarüüs tähnikvesilik ja vigastatud haug. Kolmepäevase veretajahi tulemuseks oli 65-st heast  loomapildist koosnev näitus, mida Eesti eri paigus näha saab. Kokku nähti 107 linnu ja paarkümmend loomaliiki  selle aasta vereta. Jahi võitjaks on Indrek Ilometsa kaunis foto metstildrist.
