Puudega inimeste arv on maakonniti väga erinev,
nii on seesuguste inimeste osatähtsus elanike hulgas suurem
Põlvamaal ja Kagu-Eestis laiemalt väiksemaga näiteks Harjumaal.
Erinevus maakonniti võib tuleneda nii puude tuvastamise
taotluste esitamise sagedusest elanike vanusest piirkonnas
või ka tervisemurede erinevustest, ütleb Eesti puuetega
inimeste koja nõunik Kristi rekkanud statistilistest näitajatest.
Olulisem on Rekandi sõnul siiski põhimõte,
et inimesed igal pool üle Eesti saaksid nende vajadustele
vastavat abi. Siin tuleb see ebavõrdsus kindlasti siis kui riigiteenused
veel võivad olla rohkem, paremini, ühtlaselt kättesaadavad,
kvaliteedi mõttes siis kohalike omavalitsuste võimekus on erinevusi. Mõningat langust kogu Eesti vaates puuetega inimeste
osatähtsusest siiski 10 aasta jooksul on näha
ja osalt näiteks tööealise elanikkonna puhul võib see mingit
pidi seotud olla ka 2000 seitsmeteistkümnendal aastal
jõustunud töövõimereformiga sõnabrekkanud. Eesmärk oli selles, et anname inimestele võimalust,
et toome need inimesed tagasi ühiskonda,
keda oleme justkui nagu mõnes mõttes ära unustanud
või keda oleme hinnanud mitte võimekateks.
Kitsaskoht on kindlasti see, et kui paljud inimesed on
võimelised töötama üksnes paindlikult või osalise koormusega
osalise koormusega osalise tööajaga tööd on Eestis kahjuks
siiamaani liiga vähe. Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar rõhutab,
et töövõimereformi kontekstis saab rääkida vähenenud
töövõimega inimestest, keda 2020. aasta seisuga on ametniku
andmetel üle 100000.
Rekandi viidatud kitsaskoha kohta ütleb.
Saare teemapüstitus on õige. Et töökohad ei ole alati seal, kus on kõige rohkem näiteks
vähenenud töövõimega inimesi ja sinimuidugi ongi küsimus
nendes meetmetes, et kuidas me saame siis need inimesed viia töökohtadeni,
kuidas me saame veelgi edendada siis paindlikke töö tegemise võimalusi,
kaugtööd ja samamoodi, kuidas riik saab siin toetada
erinevate meetmetega töökohtade loomist? Samas lisab saared, üldiselt võib siiski töövõimereformi
õnnestunuks lugeda. Et tegelikult kõikides nendes eesmärkides osades siis küll
suuremas osalus, vähemal määral, aga siiski see eesmärk saavutati. Aga miks ikkagi on statistikaameti andmetel ligi 124000
inimest Eestis puudega Rekandja Saar ei usu,
et statistikat teevad need, kes taotlenud endale puude,
ilma, et see oleks õigustatud eesmärgiga saada nii juurde
lisasissetuleku allikas.
Peamine põhjus on mõlema naise sõnul see,
et Eesti inimene ongi haige ja krooniliste tervisemuredega kimpus. Ja kui see majanduslik toimetulek on ka veel seal kest kõrval,
ma ei saa sellest august nii kiiresti välja
või ma ei suuda endale lubada tugiteenuseid
või vitamiine, terviseseisund ei halveneks
või hoida ära mingit terviseprobleemi tekkimist,
et ma kardan, et nii see kahjuks on.
