Et. Tere hommikust, Eesti Me oleme Arandesan. Soovitame teile kena päeva ja varsti mängime meie uut singli. Tere hommikust, head vaatajad, tõepoolest,  on aeg ärgata, kell on kuus, 55 ja terevisioon alustab neljapäeval,  18. mail. Ja nagu te kuulsite, siis tõepoolest täna hommikul  pakub muusikalist vahepala ansambel Around Sun  ja ma luban, et nad ikkagi teevad muusikat ka,  kui praegu. Pigem jutustasid meiega natukene siit lähemalt. Täna hommikul ei ole ma siin mitte üksi. Mina olen siinsamas televisiooni stuudios,  aga Juhan on hoopiski loomaaias ja seda väga lihtsal põhjusel,  sest et seal täna avatakse siis pilvemets  ehk Kagu-Aasia troopiline vihmamets, no seal võiks olla  ikkagi väga-väga soe, selline mõnus kliima. Selline kergelt võibolla niiske ka, kui täna varahommikul  kõiki ei ärkajaid siin Tallinnas tervitas selline pigem  jaheda võitu või selline värske hommik, aga igati  päikesepaisteline juba päike ja on kõrgelt tõusnud,  nii et selline vaheldusrikas ilm meil siin Eestis 18. mail on,  nädalavahetuseks lubatakse kindlasti väga mõnusat  ja päikesepaistelist ja sooja ilma. Nii et järjest paremaks läheb see nädalavahetuse ootus. Tänases saates me räägime muuhulgas sellest,  et on kevadtormi aeg. Kevadtorm esmaspäeval alguse sai ja me avame natuke seda poolt,  kui kergesti või lihtsasti lubavad näiteks tööandjad oma  töötajaid siis kevadtormile, sest et lisaks ajateenijatele  on loomulikult kaasatud ka reservväelased  ja kui lihtne siis nii-öelda riigi vaatest on saada inimesi kevadtormile,  kestab see ju umbes 10 päeva, nii et kindlasti see omajagu  probleeme võib tekitada. Samuti räägime me Saaremaa kraanivee jätkuvatest probleemidest,  seal ei ole see ikkagi lõplikult paha bakter eemaldatud  Kraanivett endiselt Saaremaal juua ei saa,  siin-seal proovid ikkagi näitavad, et bakter ei ole kadunud. Milline see lootus on, kas lähipäevadel ikkagi saavad mõned  Kuressaare piirkonnad ikkagi kraanist vett juba tarbida? Sellest räägime Saaremaa abivallavanemaga. Aga praegu Juhan, ole hea, ava natukene seda,  mis Tallinna loomaaias just praegusel hetkel varahommikul  toimumas on. Selles uues pilve metsamajakeses. Tere, hom, kus mina olen tõesti täna hommikul Kagu-Aasia  troopilises vihmametsas ja selleks ei olnudki vaja sõita Aasiasse,  piisas sellest, et ma tulin Tallinna loomaaeda  ja siin on täiesti uus vihmametsaala valmis saanud,  siin tõesti on niiske, siin tõesti on mõnusalt soe  ja see ala, kus need loomad ja linnud liiguvad,  see on selline avatud mõnus ala ja siin võib oma teel kohata  igasuguseid põnevaid tegelasi. Täna hommikul olen kohanud juba lendkoeri siin  selle puu otsas, minu paremal käel on vähemalt paar lend koera,  praegu olen juba ära näinud ka kalakassi väga uhke loom,  aga siin on püütoneid, siin on pintu rong,  kes elab sõrmiks, saarmaad ja veel palju põnevaid tegelasi,  kellest paljude ga me ka täna hommikul tutvust teeme. Aga me räägime ka Tiit Maranika, sellest projekt ist  selle projekti tähtsusest Tallinna loomaaia jaoks  ja sellest, milline see teekond selle vihmametsamaja sünnini  üldse olnud on. Loomulikult tublid loomaaia töötajad on siin  ja räägivad lähemalt vihmametsa asukatest. Kindlasti räägime sellest, kuidas saarmad elavad,  milline imeline loom on kalakass ja kes on need lendkoerad,  kes siin ringi tuuseldavad ja mõistagi vihmametsa,  võib-olla et kõige olulisemgi osa vihmametsa taimed. Kust need eksootilised taimed siia troopilisse vihmametsa  saanud on, miks just need taimed ja kuidas see väikene armas  ökosüsteem siin Tallinna loomaaias elab ja toimetab,  nii et meil on täna kindlasti siit Tallinna loomaaiast väga  palju põnevat ja ma usun küll, et siin oma teekonnal läbi  selle toreda vihmametsa, ma kohtan väga põnevaid tegelasi,  nii loomaaia töötajaid kui ka selle vihmametsa asukaid,  aga ma luban, et siit väga põnevaid jutte juba õige pea. Kell on aga täpselt sealmaal, et nüüd on esimeste uudisteaeg. Jaa. Tere hommikust, kell on seitse ja on aeg rääkida esimestest uudistest. Ukrainas anti öösel kuus, 16. oblastis õhuhäire. Hommikul kella nelja paiku laiendati häiret kogu riigi  territooriumile ja tööle hakkas ka õhutõrje. Pealinnas Kiievis oli kuulda vähemalt viit plahvatust,  ka mitmel pool mujal kõlasid plahvatused. Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi hinnangul kaotavad  vene väed initsiatiivi pahmuti piirkonnas. Ukraina teatel on nende jõud ööpäeva jooksul pahmutis poole  kilomeetri võrra edasi liikunud. USA ametnike kinnitusel on õhutõrjesüsteem Peitriot endiselt töökorras,  kuigi Vene kaitseministeerium teatas, et hävitas  selle teisipäeval antud raketilöögiga. Väljaande CNN andmetel on peitriote süsteem tõenäoliselt  kahjustada saanud, aga see ei takista selle toimimist. Türgi, Venemaa ja Ukraina leppisid kokku Musta mere  viljaleppe pikendamises 60 päeva võrra. Lepingu järgi saab Ukraina sadamate kaudu välja vedada kolm,  30 miljonit tonni vilja. ÜRO tervitas kokkulepet. Ta sai proposti Rissant leter to the president of the se cans. Ehkki koalitsiooni esialgne plaan nägi ette kodualuse maa  maksuvabastuse ja maamaksutõusu piiri kaotamist juba  järgmisest aastast, siis rahandusminister Mart Võrklaeva  sõnul juhtub see praeguse tempo kohaselt siiski ülejärgmisel aastal. Võrklaev rääkis ERR-ile, et kui praegu on paika pandud piir,  et üle 10 protsendi aastas ei tohi maamaksu tõsta  siis uue plaani järgi saavad kohalikud omavalitsused  selle tõstmise osas ise otsuse teha, et oma tulubaasi kasvatada. Järgmise aasta vaates pole seda aga tema sõnul siiski  võimalik teha, sest maksumäärasid ei jõuaks nõuete kohaselt  kehtestada ega piisavalt inimesi kaasata. Kuu aja pärast ametisse astuv kaitsepolitseiameti järgmine  peadirektor Margo Paloson ütles esimeses stuudios,  et vene eriteenistuste võimekust ei tasu üle müstifitseerida  ega ka alahinnata ning Venemaa teeb inimeste värbamiseks  palju tööd. Ma ütleks nii, et ei müstifitseeriks neid üle,  aga ka jalahindaks ja ütleks nii, et nad on võimekad,  et me peame arvestama vene eriteenistuse,  Gru SVR. FSB. On olnud kogu Putini aja eelis, arendatud jõustruktuurid. Neisse on väga palju investeeritud. Kõigil luureteenistustel on oma luureakadeemiad  ehk siis ohvitserid saavad topeltkõrghariduse luurealal. Väga palju lõpuks sõltub ikkagi selle konkreetse luureüksuse  sellisest professionaalsest käekirjast ja see on väga kõiku. Ja. Tänasest ilmast hommik on laialdaselt selge,  kuid idaservas natuke pilvisem. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni üheksa,  rannikul iiliti 12, Soome lahe ääres 15 meetrit sekundis  ja õhutemperatuur on seitse kuni 11 kraadi. Päev on Lääne-Eestis päikeseline, ida pool pilverünkadega  puhub lääne ja loodetuul viis kuni 11, põhjarannikul  puhanguti 16 meetrit sekundis, aga õhtul tuul nõrgeneb. Õhusooja on 10 kuni 16, kohati kuni 18 kraadi. Siit poolt ilusat hommiku algust. Ja. Tere hommikust, aitäh otile esimeste uudiste eest,  kell on kohe neli minutit, seitse läbi on neljapäev  ja 18. mai ja kui jõudsite ilmakaarti ka vaadata,  siis tõepoolest, tänane varahommik on üle Eesti olnud pigem  selline jahedapoolne. Need temperatuurid väga kõrgele ei ole veel kerkinud,  aga tõesti on ka veel varajased hommikutunnid,  päike pikese eest on väljas ja juba väga kõrgele tõusnud. Selline mõnusalt karge varahommik, kõiki ärkajaid tervitab  tänane päev, tõsi küll, tuleb samamoodi pigem jahedapoolne,  aga järgnevad päevad lubatakse, et peaks minema juba soojemaks,  nii et nädalavahetus tõotab tulla selline mõnusalt maikuule kohane,  igati soe ja päikesepaisteline. Ja tõesti siin Tallinna linnale vaadates on  ka puud väga roheliseks läinud, nii et viimaste päevade  selline märjem, ilm või vihmasem ilm on kogu looduse  selliseks värskeks ja roheliseks teinud. Tänases hommikus meil on ka pakkuda teile väga palju  rohelisust ja sellist loodust, sellepärast et Juhan on  Tallinna loomaaias, kus on siis pilvemets  ehk Kagu-Aasia troopiline vihmamets nii-öelda uus majakene  või selline ökosüsteem, nagu Juhan esimeses sissejuhatuses  ütles ka, kus on väga troopilised taimed,  seal on väga soe ja tõepoolest need taimed ei ole mitte kunst,  vaid on päris taimed, kuidas nad seal ellu suudavad jääda,  kindlasti sellest tuleb tänases saates ka juttu,  aga meil on ka teisi teemasid, muuhulgas me räägime sellest,  millal võiksid Saaremaal Kuressaares inimesed  siis lõpuks kraanivett uuesti tarbida, juua,  et oleks kindlus, et see on ikkagi puhas. Siin viimastel päevadel on kogu aeg üha uusi  ja uusi proove veest võetud, kuid päris nii-öelda sellist  selget vett või puhast vett igal pool tuvastatud ei ole,  nii et terviseamet ikkagi sellist luba veel andnud ei ole,  et, et tohiks Kuressaares ekraani väeta,  et tarbida. Aga lootus on, et siin lähipäevad toovad  ka häid sõnumeid Kuressaare inimestega. Tänases saates me võtame gi Kuressaarega ühendust,  kus on siis Saaremaa abivallavanem rääkimas,  milline see viimane seis on ja kas tehakse ühel hetkel  ikkagi ka see otsus, et võib-olla teatud piirkonnad  Kuressaares ikkagi saavad vett tarbida? Me räägime ka kevadtormist ja räägime ka sellest,  et siin lähipäevad tõid uudise, et merepõhjas on nüüdseks  juba üle 100 aasta lebanud Titaanik ja see on nüüd 3D  mudelina üles filmitud. Pakub sellist põnevat vaatamist, aga tegelikult on maailmas  ju teadaolevaid laevavrakk merepõhjas väga palju. Kas sarnaseid mudeleid võiks veel tekkida  ja mida sealt võiks nii-öelda, võib-olla  siis uurimise mõttes ka edasi teada? Sellest räägime ka. Aga nüüd läheme juttudega loomaaeda. Ja. Tere hommikust, Tallinna loomaaia, Kagu-Aasia troopilisest vihmametsast,  just siin ma täna hommikul olen, tutvun selle vihmametsa asukatega,  mind on tervitanud juba sõrmiksaarmad, pintu,  rong, väga huvitav loom, teda olen näinud,  lendkoerad tiirutavad siin ringi ja siin on loomulikult  vihmametsale omased väga põnevad taimed. Me räägime täna sellest, kuidas need taimed siia said,  mis taimed need on, kui raske või lihtne ne on neil siin  eksisteerida ja hakkama saada. Loomulikult räägime nendest põnevatest, loomadest  ja lindudest, keda siin troopilises vihmametsas kohata võib. Nii et väga põnevaid jutte siit Tallinna loomaaia,  Kagu-Aasia troopilisest vihmametsast juba õige pea  ja ma loodan, et me saame vähemalt mõnda  selle vihmametsa asukat ka teile õige pea näidata. Juba varsti räägime Tiit Maraniga selle troopilise  vihmametsa projekti sünnist ja sellest, kui pikk teekond on  olnud see teekond selleni, et juba 20. mail on siia  vihmametsa oodatud kõik huvilised. Ja. Tere hommikust Tallinna loomaaiast, Kagu-Aasia troopilisest vihmametsast. See on Tallinna loomaaia täiesti uus, värskelt valmis saanud  ala ja juba paari päeva pärast on siia oodatud  ka kõik huvilised tutvuma teiste seas kalakassiga. Sõrmik, saarmad on siin ja nii edasi ja nii edasi,  asukatega me jõuame tänases saates veel tutvust teha. Nüüd aga räägime Tiit Maraniga selle projekti sünniloost kui  ik lugu, see on, et Tallinna loomaaeda on nüüd jõudnud Kagu-Aas. No teate ikka on päris pikk lugu, et ajad tagantjärgi  vaadates tunduvad lühikesed, aga kui sa lähed aja sisse,  siis ta on päris pikk olnud ja tegelikult minu jaoks see  lugu sai alguse aasta oli 2016. Oktoobri lõpp november, vahetult enne direktori tööpostil alustamist,  mul oli see puhkus, ennem seda sõitsin Aafrikas autoga ringi,  et tutvuda sealse loodusega. Ja siis tuli mulle telefoni sõnum, et vaja üks Skype  koosolek teha ja selgus, et on olemas EAS-is üks projekti taotlus,  kahtlus. Projekti voor, kus on võimalik saada siis nii-öelda  turismimeetmest raha, mida võiks kasutada loomaaiale ühe  uhke asja tegemisega, nii et öeldi, Tiit pole midagi,  peab tööle hakkama. Ja siis me olime oma koosolekutega siin loomaaias läbi  ka Skype'i algselt, et noh, mis asja me nüüd tegema hakkame,  eks ju, ja siis idee vihmametsas, tõsi küll,  sellel ajal nagu pilvemetsast, mis on väga spetsiifilist  tüüpi vihmamets, selle peale tuli tegelikult meie peaaednik  Hannes Maripuu või loomaaia peaaednik. Ja, ja sealt me siis hakkasime arutlema,  aga tükk aega oli selline amletlik, kas olukord,  et kas olla või mitte olla või et kas teha  või mitte teha, sest ega taolist ekspositsiooni ennem ju  loomaaias tehtud ei olnud, kus vabalt liikuvad loomad on,  kus on nii palju rohelust. Aga me võtsime selle otsustuse vastu, et me teeme seda,  väljakutse on olnud suur, eks ta üks selline Ameerika  raudtee on olnud, aga nüüd on siis see tulemus näha. Kuidas selle kontseptsiooni väljatöötamine käib just selles mõttes,  et need taimed, see, et loomad saavad vabalt liikuda  ja üldse, keda siia siis kutsuda elama kalakassi  ja teisi. Jah, sellega ongi nii. Esimest korda me pidime siis jutumärkidesse sellise eluka  nagu soo-disaineri või sellise inimese, kes aitab ühte  ekspositsiooni välja töötada, kuskilt kohale tuua. Ma tahtsin teda Euroopast saada. Aga Euroopa kõige parem soodisainer oli ajaliselt kinni,  sest meil oli tohutult kiire ajaga kogu aeg oli umbes niimoodi,  et kuu aja töö peab 24 tunniga ära tegema. Ja siis me leidsime Ameerika ühendriikidest,  kes siis aitas meil meeskonnaga siis koostöös enda iseenda  jaoks kokku panna, mida me tahame, mis on aeg-ajalt  tegelikult elus kogu aeg väga oluline selgeks teha,  mida sa tahad. Ja, ja siis tuligi niimoodi, et, et maja suurus kui suuri  loomi me saame siin pidada, noh loomulikult oleks tahtnud ju  mingit ninasarvikut või orangutani, aga rahalised piirangud  olid peal. Et sai paika pandud siis see,  et, et mis loomad me enam-vähem saaksime siia tuua,  sealt edasi juba oli siis see, et taimed peaks ikkagi  enamikus olema Kagu-Aasiast, nii palju kui on võimalik,  et me kontsentreeritu just kogu Aasia peale,  sest sellel hetkel nähti Kagu-Aasia kui niisugust elurikkuse kadumise,  kriisi tsooni, noh, tõsi küll, tänapäeval on praktiliselt  terve maailma üks suur kriisitsoon, et see kontseptsioon  enam ei tööta. Ja siis teise poole pealt muidugi tekkis see mõte,  et meil on siin majas juba nüüd restoran avamisel mõne aja pärast. Et, et me võiksime välja mängida konkurentsi  või ütleme kontrasti, õigemini et ühelt poolt meil on see  troopiline vihmamets, aga tooks siis kuskilt enam vähem  samas kandist sellist karget külmust ja sinna juurde tuli  siis kagu see nüüd Kaug-Ida loodus ehk siis tiigriorg,  nii et need, kes tulevikus saavad olema restoranid,  saavad ühest aknast vaadata troopilist vihmametsa  ja teiselt poolt siis, kui meil lund on amuuri tiigrid lumes,  mis võiks olla päris päris huvitav efekt inimeste jaoks. Ja muidugi noh, see asutus on või see hoone on tehtud niimoodi,  et me tahame ikkagi rääkida vihmametsa lugu,  vihmametsa tähtsust, metsatähtsust. Et ta ei ole meelelahutus, tal on väga-väga suur  ja tähtis hariduslik funktsioon. Me hariduslikust funktsioonist tänases saates räägime ka,  aga väga põnevad kontrastid, see see tiigriorg,  mis ühel hetkel loodetavasti mitte liiga kauges tulevikus  valmib ja siis see troopiline vihmamets,  kui raske seda väikest ökosüsteemi toimima panna. Loomaaia tingimustes on teda ikkagi on ja see,  mida siin inimesed Näevad võib esialgselt tekkida selline tunne,  et, et, et siin on nagu taimi vähem ja õhku rohkem. Aga sellega on niimoodi, et seda tüüpi ekspositsiooni on  nagu elusorganism, ta areneb läbi aja. Praegusel hetkel me vaatame murega, kui mõni taim läheb  välja siin või loomaaed vaatab. Aga ühel hetkel on meil vastupidine asi,  et me peame seda rohelust hakkama piirama  ja siis, kui seda rohelist suureks suuremaks läheb,  siis saab vaadata ka, mis liike juurde tuua,  sest neid liike saab siia pidevalt juurde tulema vastavalt  sellele kuidas vihmamets siin selle katuse all,  kui üks organism tegelikult areneb. Ei taha ühelegi loomale linnule liiga teha,  kas nendest asukatest kedagi saab siin ka eriliselt esile tõsta,  siin on tõesti püütonitest varaanidest kalakassini lendavad  ringi lendkoerad, pintu, rong, väga huvitava nimega loom,  et, et kas üldse kedagi siin esile tõsta? No võib-olla need ongi enam-vähem need põhilised sellised  nagu liigid, mis inimesi võiks haarata, et ühelt poolt kala kass,  eks ju, kass, kes käib vees ja püüab kala inimestele teatud mõttekontrast,  et kas ju kas ju kardab täpsed, et mis ta sinna läheb,  eks ju, aga vat see liik on vastupidine,  eks ju, täna me ka nägime juba, kuidas ta vees käib. No siis sõrmik Saarmas, selline Kagu-Aasia saarmaa liik,  kes on ka praegu suhteliselt kehvas olukorras,  aga ta on hästi mänguline, ta on inimestele sõita,  vaadata ja sinna kõrvale pintu rong, mille puhul mina ütlen,  et, et jumal pidi vist olema kerges alkoholijoobes,  kui ta selle looma kokku pane, et ta näeb  nii naljakas oma kehavormilt välja lihtsalt seda,  et näidata inimestele kui palju erinevaid vorme maailmas  olemas elus. Loom, kelle, kelle nimi on just karukass,  et kes ta siis on? No täpselt ja karukass on niisugune natukene soologidel  tekib probleem, et kus on karu ja kus on kass,  eks ju, aga noh, las see jääb kõrvale ja sinna juurde  siis kindlasti ka see lendkoer, mis oleks  ka viide sellele, et. Küsimus, et kui palju imetajaid meiesuguseid lendab,  eks ju. Ja, ja küsimus viktoriinile ütlen  ka ette ära, et iga viies imetaja lendab,  nii et siis oleks ka mõttekas tuua siia sisse selline loom,  mis on inimestele kindlasti väga huvitav. Läheks Tiit juba 20. mail, inimesed on oodatud  ja siit saab küll ainult sooja soovituse anda,  et tulge kogege seda ise ja, ja muidugi noh,  peab arvestama, et eks ma kahtlustan, et kui inimesi tuleb  väga palju, siis loomaaed peab iseenesest natukene  reguleerima sissesaamist, nii et siis peab olema kannatlik  ja oma järjekorda ootama, aga siin võib kohata linde  ja loomi tõesti sellel teekonnal igal pool  ja liiguvad vabalt ringi ja neid saab olema kindlasti  järjest rohkem. Tiit Maran, suur aitäh ja vägev töö on tehtud. Mul on hea meel, et see projekt on valmis saanud  ja juba varsti saavad kõik huvilised tulla Tallinna loomaaeda. Kagu-Aasia troopilisse vihmametsa. Meie teekond täna hommikul siin vihmametsas on alles alanud,  kohtume varsti. Ja. Eesti sümfonieta mängib taas Viini klassikute kuldset muusikat. Lisaks Mozarti ja Sönbergi imelisele loomingule on kavas  ka üks mõistatuslik teos solist ja kontsertmeister,  tippviiuldaja Ruta Lipinaid. Viini kuld 21. mail kell 17 Mustpeade majas. Kas ööbikuid kuuled Eesti rahvakultuuri keskuse  jutuvestmisfestival ööbikuööd 16.-st 21. maini kõigis  maakondades üle Eesti? Lisainfo rahvakultuur .ee. 13. noortelaulu ja tantsupidu püha on maa. 30.-st juunist teise juulini Tallinnas. Tule peole, vaata lisa laulupidu.ee. Selle nädala algus esmaspäeval algas taas kord igakevadine  suurõppus kevadtorm, kus sel aastal on siis kokku 14000 osalejat,  osalejat ja omajagu ka reservväelasi ja kaitseliitlasi. Tere hommikust, Kusti Salm. Tere hommikust. Kuidas siiani läinud on, kui täna on neljapäeva hommik,  siis mis sõnumid kevadtormilt tulevad? No praegu nad alles seal kogunevad, järgmine nädal on  siis suurem. Andmine ning siis. Kuu viimastel päevadel hakkab siis lahinglaskmine,  et seal alles kõik kogub hoogu. Omajagu seal tõepoolest on ka reservväelasi kaasatud. Kes need on, mis ametipositsioonide mõttes võib-olla sel aastal? No kokku on kevadtorm 14000 võitlejat, mis teeb sellest  Euroopa ühe suurema maa- õppuse, seal on umbes 5000  reservväelast 3000 ajateenijat tegevteenistujad  ning siis niisugune 4000 liitlast. Kogu relvastus, mis siin Eestis on, on seal töös. Aga reservväelased on inimesed meie seast kõik,  kes, Töötavad õpivad, kes on ajateenistuse läbinud  ning on siis sõja ja ametikohal, need on kõik sinna kutsutud  selleks paariks nädalaks. Sellel aastal. Kui lihtne on saada neid reservväelasi sinna ütleme  siis kevadtormile, siis me tegelikult ju oleme näinud siin  varasemalt sellised lisaõppe, kogunemised,  välk, õppused ja nii edasi, et kui lihtne on neid inimesi saada,  kes tõepoolest igapäevaselt on muudel ametikohtadel. No meil on see süsteem tegelikult Eestis päris hästi ära õlitatud,  et Euroopas pole ühtegi riiki, kus sellisena toimiks,  et me nagu reaalselt kutsume oma reservi välja regulaarselt  läbi lisaõppe kogunemiste läbi siis riigikaitse õppuste. Et ma arvan, et meil see töötab päris hästi,  aga no loomulikult on seal teatud kitsaskohad,  üks kitsaskoht on see, et, Noh. Ettevõtetel ning siis töötajatel on osadel ei. Ei kompenseerita seda palgavahet. See on suur küsimus paljude reservväelaste enda jaoks,  see on suur küsimus ka ettevõtete jaoks. Ehk meie nüüd üks suur algatus, initsiatiiv  ja huvi on see, et me suudaksime ettevõtete teadlikkust  kasvatada sellest. Et me suudaksime neid siis utsitada, innustada oma inimesi  sinna rohkem siis lubama, sest ma arvan,  iga Eesti ettevõtte jaoks on ju ka äriliselt soodus siduda  ennast riigikaitse toetamisega sellega, et seda asja  võetakse tõsiselt. Ja mis veel, oluline on see, et kõik ajateenistusest läbi  käinud noored tulevad sealt välja paremate juhtide,  parema meeskonna, tööoskusega, parema stressitaluvusega  ning parema erialaste oskustega, mis meil  ka statistika näitab, et mõni aasta pärast ajateenistust on  ajateenistust läbinud palganumber oluliselt suurem,  kui see on nendel, kes seda läbinud ei ole. Aga need varasemad reservõppused ja ka lisaõppekogunemised  seal tõesti on nii-öelda kutse saanutel kohustus ilmuda  tulla kohale kui palju ikkagi on neid, kes tõesti ütlevad,  et ma ei saa tulla, sest mu tööandja ei luba. No ütleme niimoodi, et 55 protsenti on umbes neid,  kes kellel tööandjaga jätkab tasu maksmist kas  siis täpselt sama palk kompenseerib siis õppuse õppuse le  kohale ilmumise eest, muuseas saab ka tasu iga päev  vastavalt aja siis auastmele. Kuidagipidi korraldab selle ära, et inimene rahaliselt ei,  ei kaotaks nüüd umbes 30 protsenti on selliseid,  kes kellel seda ei maksta ning kelle jaoks on see  ka probleem. Noh, mõni tuleb endiselt kohale, kui on probleem,  aga on ka neid, kes kohale ei tule. Et me peame seda numbrit nüüd siin kõvasti vähendama. Ja üks moodus, mismoodi me seda numbrit hakkame vähendama,  on see, et me lihtsalt kasvatame teadlikkust. Noh, nagu ikka taolistes olukordades see kõik hakkab sellest,  et ega need ettevõtted eriti ei tea midagi sellest. Ja noh, meil ka uuringud näitavad, et 84 protsenti Eesti  ettevõtetest ei tea, kuidas riigikaitsesse panustada. Hakkame seda parandama, võtame seda suure tõsidusega. Üks samm siin on alati see, et selleks, et paremini märgataks,  selleks et paremini teataks, tuleb tunnustada  siis juba juunikuus kavatseme siis kõikidele sellistele  eesrindlikumatele ettevõtetele, kes siis jätkavad  reservväelaste tasustamist või mingil muul moel panustavad  riigikaitsesse siis riigikaitse toetajamärgiga tunnustamist,  muuseas igal inimesel on võimalik siis kaitseministeeriumi  kodulehel või kui see kõik on liiga keeruline,  siis pange lihtsalt Google'isse riigikaitse toetaja seal  siis ettevõtteid nomineerida ning siis juunis Enne võidupüha toimub siis erakordselt pidulik sündmus,  kus me siis ettevõtteid vabariigi presidendi poolt  siis esile toome? Te ütlesite, et umbes 55 protsenti on on nendest reservväelastest,  kes ütlevad, et nende tööandja, kes siis kompenseerib  selle vahe kinni või jätkab töötasu maksmist,  kas on aastate lõikes kuidagi nagu paremaks  ka läinud, et tõesti, me võib-olla alustasime kuskilt  oluliselt madalamast kohast. Jaa, ei, see on kõvasti paremaks läinud,  alguses tehti seda maru vähe, aga noh, iga aasta läheb see  paremaks ja eks ta nii käib, et eks. Eks kui ta on töötajatele mure, siis mure murest räägitakse. Tööandjale ja noh, enamusel tööandjatel ei ole tegelikult  mitte mingit küsimust, sellega me oleme seda rääkinud  ka tööandjate keskliiduga, seal vaadatakse  selle peale nagu väga suure positiivsusega. Ning tegelikult tahetakse seda tahetakse seda teha,  tahetakse seda võimaldada ja normaalne planeerimine,  ma arvan, et aitab sellele ka kaasa. Kui suur see tasu on reservväelase mõttes,  kui ta tõesti ikkagi tuleb kohale sinnasamale kevadtormile  osaleb 10 päeva, näiteks, et mis see päevatasu on  siis kui juhuslikult tema tõesti tööandja ütleb,  et ma ei saa maksta, kui sa tööl ei ole? No õppusel oleneb see kõik sinu ametikohast,  auastmesee võib olla seal 60 70 90 eurot. Et ja seda saab iga päeva eest, mis seal on,  aga noh, loomulikult. Meie reservväelaste hulgas on ka väga palju kõrgemalt  kõrgelt tasustatud spetsialiste erinevatest valdkondadest,  et noh, paljude jaoks seda see palgavahet nagu ei kata. Kas riigi vaatest on, on see summa tegelikult aastate lõikes  jäänud samaks või vaikselt ikkagi tõuseb ka? Ei, me ikkagi aeg-ajalt oleme seda tõstnud,  et ta oleks nagu enam-vähem konkurentsivõimeline ikka. Mis võimalused üldse on, et tõesti, kui on teatud juhtudel inimene,  kes ütleb, et mul ei ole võimalik, ütleme,  ei ole põhjus rahaline, aga ma tõesti ei saa tulla kohale,  sest et mul on selline või selline töö. On need mingid võimalused siis, et saadakse aru,  et, et tõesti see inimene sel korral ei tule. Ma pean ütlema, et Eesti kaitsevägi on erakordselt normaalne asutus,  kus saadakse inimestest päris hästi aru. Et mis on halb, on see, et kui inimene ei ilmu kohale,  ei anna endast teada ja üleüldiselt oma keha hoiakuga  ilmutab täielikku ükskõiksust, asja see on halb. Aga kui sa juba annad teada, ilmub kohale,  siis üleüldiselt saadakse aru, kas sul on tervislikud põhjused,  perekondlikud põhjused või mingid muud asjad,  et sellest jagu saada. Noh, eriti kui me räägime lisaõppe kogunemisest,  mis meil alles siin hiljuti oli, algas nii-öelda üleöö. Nüüd mis puudutab kevadtormi, siis kevadtorm on tavapäraselt  teada juba seal kuni aasta ja noh, kui inimene aastaga ei  suuda oma töid ja asju ümber korraldada,  eks see natukene näitab inimese motivatsiooni kohta ka,  et. Aga meil üksused on alati komplekteeritud ülekattega  ehk isegi kui kõik kohale ilmu, siis nii-öelda üksuse me  saame ikkagi täis. Ukraina sõda kindlasti on väga paljud paljusid asju muutnud,  kas ka selles vaates ikkagi kuidas tööandjad oma töötajaid  lubavad nendele samadele õppustele, mida tundub,  et ikkagi on rohkem, kui varasematel aastatel on olnud. Ja see on tõusnud, mis meil on, tõusnud,  on inimeste arusaam, usk, soov sellest, et Eesti riik on  võimalik kaitsta kaitsetahe on igasuguste parameetrite järgi,  mida on võimalik objektiivselt mõõta, tõusnud on meil ajaloo tipus. Et selles mõttes ma arvan, et seal on väga suured Ukraina  sõja mõjud, aga mis me oleme veel vaadanud,  et vahetult pärast Ukraina sõda sõja algust,  noh, loomulikult see kõik tõusis. Nagu iga inimenegi tundis patriotism ja kõike muud tärkavad. Siis tegelikult ta tõusis siin aasta lõpuperioodil veelgi. Nii et ma arvan, et kõik need vahepealsed otsused,  uute relvastuse hankimine ning kõik muu,  mis on Eesti riigikaitsehüvanguks tehtud see on nagu sütitanud,  saatnud seda sõnumit, me saame hakkama nende asjadega ja,  ja iga inimese panus on oluline. Ma tegelikult tahan siin veel öelda, et me räägime tööandjatest,  reservväelastest ja nii edasi, on aga igaüks saab  riigikaitset toetada ja ma eile sain ühe sõnumi ühelt reservväelaselt,  kes on muuseas kevadtormil praegu on ju. Ja ütles, et, et võib ka lihtsalt lehvitada tee ääres võib uurida,  kuidas läheb, võib. Võib pakkuda väsinud sõduritele vett või  mida iganes, et see kõik läheb väga palju korda  ja näitab, et see riigikaitse on meie kõigi kõigi Eesti  inimeste asi. Nii on aitäh, Kusti Salm täna hommikul stuudiosse tulemast  ja tõesti nagu siin üleskutse oli, et ühelt poolt anda märku  siis nendest tööandjatest, kes on väga lahkesti oma  töötajaid lubanud riigikaitselistele, õppustele  ja muuhulgas ka kevadtormile ja kõikidele inimestele,  siis lehvitage nendele üksustele, kes juhuslikult võib-olla  märkate on kuhugi liikumas, need on meie omad poisid. Aga nüüd on kell pool kaheksa ja on uudisteaeg. Jaa. Tere hommikust uudistemajast väikelinnadel  ja valdadel napib palgasurve tõttu ametnike väikelinnad  ja vallad ei leia omavalitsusametnikke, kuna  riigiteenistuses ja erasektoris on palgad palju kõrgemad. Viljandi linnavalitsus otsib konkursiga mitut inimest,  sotsiaalosakonda, samuti keskkonnaharidus  ja infotehnoloogia spetsialisti. Kokku on saadaval 10 vaba töökohta. Linnapea Madis Timpson ütles, et probleem on tõsine,  sest puuduvate inimeste töö peavad ära tegema teised selleks,  kuidas vabu töökohti täita. Omavalitsusjuhtidel head retsepti ei ole. Timpsoni sõnul oleks parim viis palgatõus aga konkureerivat  palganumbrit on siiski raske pakkuda. Ukraina teatas Hiina saadikule, et ei loovuta rahu  saavutamiseks oma territooriumi Venemaale. Hiina eriesindaja, kes varem oli Hiina suursaadik Venemaal,  on Euroopas ringsõidul, et edendada Pekingi rahuplaani. See on kõrge Hiina ametniku esimene visiit Ukrainasse. Ukraina välisministeeriumi teatel tutvustas välisminister  DmõtrKuleba Hiina valitsuse esindajate õiglase  ja püsiva rahu põhimõtteid ja toonitas, et Kiiev ei võta  vastu ühtki sellist rahuettepanekut, mis tähendaks oma  territooriumi kaotamist või konflikti külmutamist. Türgi, Venemaa ja Ukraina leppisid kokku Musta mere  viljaleppe pikendamises 60 päeva võrra. Lepingu järgi saab Ukraina sadamate kaudu välja vedada 30  miljonit tonni vilja. ÜRO tervitas seda kokkulepet. Aitäh. Tontinuationis Gud nes Fo the Wald. Out Standing istus. Ema Barerestatives of rasha. United nations Willi cu m. I hope Rich gremere, xpand x Initiative. Ja sai proposti Rissant leter to the president of the secanus. Boliivia, soja ja suhkrurookasvatajad protesteerivad  mootorikütusepiirangute vastu. Boliivia valitsus subsideerib maksumaksja rahaga mootorikütust,  et hinda madalal hoida. See on kaasa toonud ulatusliku salakaubanduse. Inimesed ostavad odavat kütust kokku, et seda välismaal  kallimalt maha müüa. Nüüd kehtestas valitsus diis diislikütuse,  bensiini ja gaasimüügile piirangu, lootes sellega kokku  hoida 250 miljonit dollarit aastas. Farmerite sõnul ei jätku piiratud kogustest põllutööde  tegemiseks ja nad blokeerisid protesti märgiks tähtsa kiirtee. Montana keelas esimese USA osariigina Hiina telefoniäppi  tiktoki kasutamise osariigi kuberneri Kreek Jan Forte teatel  hakkab keeld kehtima järgmise aasta algusest. TikTokil on Ühendriikides üle 150 miljoni kasutaja. Nii USA kui ka teised teiste riikide ametivõimud on mures,  et rakenduse kaudu kogu tavad andmed jõuavad Hiina valitsuse käsutusse. Jan Fronte kirjutas sotsiaalmeedias, et toki keelamine  kaitseb Montana elanike isiklikke ja isikuandmeid Hiina  kommunistliku partei eest. Maailma vanim ja kõige täielikum heebrea piibel müüdi  oksjonil 38 miljoni dollari eest. Sotebi oksjonimaja teatel on see kõige väärtuslikum käsikiri,  mis kunagi oksjonil müüdud. See on pärit tõenäoliselt üheksanda sajandi lõpust,  aga midagi täpsemat ei ole teada. Koodeksina köidetud käsikirja tuntakse endise omaniku  kollektsiooniär David Soloman Sassoni järgi Codex Sassooni  nime all. Prii ple ostis USA diplomaat, kes kinkis  selle juudi rahvamuuseumile Tel Avivis. Tänasest ilmast hommik on laialdaselt selge,  kuid idaservas natukene pilvisem. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni üheksa,  rannikul iiliti 12, Soome lahe ääres 15 meetrit sekundis  ning õhutemperatuur on seitse kuni 11 kraadi. Päev on Lääne-Eestis päikeseline, ida pool pilverünkadega. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 11, põhjarannikul  puhanguti 16 meetrit sekundis. Aga õhtul tuul nõrgeneb. Õhu sooja on 10 kuni 16, kohati kuni 18 kraadi. Ilusat ärkamist ja hommiku algust. Jaa. Tere hommikust, aitäh otile uudiste eest,  kell on saanud kuus minutit kohe pool kaheksa läbi,  televisioon jätkub neljapäeva hommikul on 18. mai  ja kui ilmakaarti vaatasite, siis tõepoolest tänane hommik  on selline jahedapoolne, aga päike on väga mõnus juba kõrgel  ja kindlasti aitab ka õhku natukene soojemaks muuta. Tänase päeva jooksul. Tänases saates on niimoodi, et mina olen siin terevisiooni stuudios,  aga Juhani oleme me saatnud Kagu-Aasia troopilisse vihmametsa. Mitte küll päris vihmametsa, aga siiski Tallinna loomaaias  siis selline uhke ja täiesti uus pilvemets loodud on? No Juhan, kas sa päriselt oled ka ikkagi pi paljusee  vihmametsa sattunud või see on sinu ees? Kes mane kogemus? Korralikus troopilises vihmametsas ma ei olegi käinud elus,  aga nüüd olen küll ja siin Tallinna loomaaia troopilises  vihmametsas on hakanud sadama ka vihma, nii et kui  televaatajatele tundub, et pilt on natukene udune,  siis see on sellepärast, et ma olengi päris vihmametsas  ja ma olen siin, kus elab tore sõrmik, Saarma paar oma lastega. Nad on tõesti hakkamist täis, põhjus väga lihtne,  nad tahavad süüa ja me räägime õige pea sellest toredast  seltskonnast pikemalt, nad elavad siin koos Pintu rongiga  ühe väga huvitava loomaga ja nemad saarmad,  siis tunnevad end siin küll juba väga hästi oma uues kodus  ja me räägimegi sellest, mis tore loom on sõrmiksaarmas,  aga ma luban, et me räägime väga varsti ka kalakassist,  kes elab siit natukene edasi ja teda olen  ka täna hommikul juba läinud ja tegemist on kassiga,  kellele meeldib vesi, kes naudib ujumist igal juhul. Sõrmiksaarmad on hoos ja nendest pikemalt juba väga varsti. See kalakass tõepoolest vilksatas täna hommikul juba  ka siitsamast kaadrist läbi ja need Saarma tegid  ka väga nunnud välja, tundub, et neile vähemalt selline  hommikune aeg sobib. Kiired toimetamised neil käsil olid. Me jätkame siit aga hoopis teisel teemal,  me läheme juttudega Saaremaale, sest juba poolteist nädalat  on olnud Kuressaares väga kriitiline seis  siis kraaniveega seal endiselt ei ole veel kõik korras,  sellega inimesed, inimestel ei lubata kraanivett jätkuvalt tarbida,  soovitatakse vett keeta. Meil on nüüd Skype'i ühendus Saaremaa abi vallavanema Liis Lepikuga,  tere hommikust. Teile sinna Saaremaale. No milline see viimane seis on siis, mis teada on,  mida proovid näitavad? Tere hommikust, viimane seis on hetkel selline,  et kuigi meil oli suur lootus, et need analüüsid,  mis eile siis tulid, et need on kõik siis puhtad,  siis täna on seis ikkagi selline, et kuigi peatrassides on  vesi puhas, siis teatud kohtades sellistes võib-olla  kinnistutes ja kuskil nii-öelda pimedates tupikutes ikkagi  seda bakterit veel leidsime ja seega terviseamet seda vett  siis juua veel ei luba. Tõesti paari päeva eest terviseamet ütles ka,  et on lootust, et mõnedes linnaosades ehk lähipäevil  õnnestub juba lubada ka tõesti kraanivett tarbida. Kas see on nii, et need proovid võetakse pidevalt kõikidest  kohtadest ja siis selgub, et ühel päeval on ühes kohas  puhtad ja siis järgmisel päeval jällegi ei ole  või on ikkagi püsivalt teatud linnaosades näiteks proovid  juba puhtad? Ja tegelikult me näeme seda, et teatud linnaosades on need  proovid olnud juba puhtad siin pikemat aega,  et see, kus on need saastunud proovid, see pigem jääb ühte  piirkonda ja ilmselt siis kuidagi sellistes ongi nendes tupikutes,  et kuskil see bakter on sees ja ta on väga visa kaduma. Mis see soovitus inimestel on, et ühelt poolt tõesti  terviseamet on öelnud, et praegu ei tohi seda kindlasti juua,  et palun keetke vett kui, kui on soov nii-öelda kraanivett  tarbida ja seda ka toidu valmistamiseks kasutada. Aga mis see soovitus oleks sel juhul, kui tõesti ühel hetkel  on lootust, et saaks kraanivett uuesti kasutada,  et kui palju või kui pikalt peaks seda nii-öelda vett  kraanist laskma joosta, et see ikkagi kuidagi torudest läbi käiks? Ja et tegelikult see nii-öelda üks nendest meetmetest,  mida me oleme võtnud, et seda vett puhastada,  on tõesti olnud see vee voolutamine ja seda me oleme  soovitanud siin inimestel teha ja seda nad on tegelikult  väga tublisti ka teinud, aga noh, arvestades seda,  et on teatud hooned, mille torustikud on väga suured  või on teatud siis kortereid või või elamuid,  kus inimesed on täna mandril või üldse välismaal,  siis selles mõttes ilmselt sajaprotsendiliselt me seda  tagada ei ole suutnud. Aga tõesti, et kui nüüd tekib see hetk, et terviseamet  selle loa annab, et kraanivett tarbida võib,  siis tuleks seda enne lasta ikkagi nii-öelda voolutada  või sellel veel joosta. Ja see tänane nii-öelda ametlik soovitus on olnud,  et see võiks olla umbes viis minutit. Enne kui hakata tarbima ühel hetkel, kui see luba päriselt tuleb. Kuidas on olukord Kuressaare spaadega? Seal on päris mitmeid spaasid, kus loomulikult vett väga  palju tarbitakse. Kuidas nende olukord praegu on, on teada? Jaa, et selles mõttes on nende olukord, ma ütleks pigem noh,  loomulikult murettekitav, aga teiselt poolt ma tahakski  inimestes süstida seda, et tulge Saaremaale,  et need spaad, meil on tegelikult ohutud. Et see vesi, mis on basseinides, on terviseameti kinnitusel  ohutu ja küsimus on lihtsalt selles kraani vees,  mis võib-olla kuskilt siis võib suhu sattuda kas  siis vett juues mingil viisil, aga kui ujuda  või erinevates basseinides käia, tegelikult see on täiesti ohutu,  nii et võib julgelt Saaremaale tulla. Ja, ja igal juhul üks asi, mida me oma poolt omalt poolt  vallavalitsuses oleme teinud, on see, et me jagame  ka joogivett vallamajas, nii et kui tulete Saaremaale  ja soovite kuskilt vett saada, siis võib alati vallamajast  läbi tulla. Mida spaad ütlevad, kas neil on ka juba praegu nii-öelda  tühistamisi olnud, võib-olla mandrilt inimesed ikkagi ei  julge teatud põhjustel tulla või, või kuidas see olukord on? Ja sellega on tõesti nii, et, et kahjuks selline selline  veeohutuse küsimus tekitab kahtlemata mainekahju  ja täna me näeme seda, et, et nii spaades kui hotellides on  neid tühistamisi olnud. Sellest on väga kahju, aga mõistetav ka selle selles mõttes,  et inimestest on aru saada, et tervis on loomulikult  esimesel kohal. Aga nagu öeldud, siis ma saan kinnitada,  et tegelikult see olukord on ohutu ja ja kui nii-öelda olla  ettevaatlik selle kraaniveega, siis tegelikult on väga väga  okei siia Saaremaale tulla. Kuidas on lood teiste kohalike ettevõtetega,  kui siin see veekriis algas siis oli näiteks juttu piimatööstuses,  et kui suur kahju võib olla teisi ettevõtteid on tabanud,  kes peavad vett kasutama? Ja kui me räägime piimatööstuses, siis piimatööstus  iseenesest on selles mõttes jäänud puutumata,  et neil on oma puurkaev ja nemad on saanud rahulikult edasi toimetada. Siiski on neid toidukäilejaid või ettevõtteid ka,  kes tõesti kasutavad seda linnatrassist tulenevat tulevat vett. Et aga millised need kahjud või kui suured need täpselt on,  et seda veel ei ole hetkel kokku löödud,  et eks see kriis ei ole veel ka selles mõttes ju lõppenud,  et vett ei ole saanud uuesti tarbima hakata. Aga, aga me teame, et noh, suurem osa nendest  toiduettevõtetest või toidutööstusest meil ikkagi sellist  kraanivett oma retseptides ei kasuta. Et selles mõttes ma loodan, et et neile need kahjud väga  suured ei ole, aga nagu öeldud, siis loomulikult kõige  suurem vast isegi ongi see mainekahju. Lõpetuseks Kuressaare veevärk ütles, et maikuu eest,  arusaadavatel põhjustel inimestelt ja klientidel tegelikult  veearvete eest raha ei küsita või arveid ei esitata. No see Kuressaare veevärk tegelikult ju kuulub kolmele vallale,  et kes selle kahju lõpuks kinni maksab, kas ikkagi maksumaksja? Tõesti nii on, et Kuressaare veevärk on siis lubanud,  et maikuu eest nii vee kui kanalisatsiooniteenuse osas  arveid ei esitata kõigile neile siis, kes Kuressaare veevärk  siin linna piires ja linnast väljas natuke kasutavad. Aga noh, täna me räägime, kui rääkida numbritest,  siis suurusjärk, see saamata jäänud tulu on 200000 eurot. Et kuidas see kahju täpselt jaguneb, eks see selgub,  aga hetkel me ikkagi näeme, et selle katab ettevõte ise,  ehk siis, et siia eraldi kuidagi valdade poolt mingisuguseid  täiendavaid vahendeid ei panda. Aitäh Liis Lepik täna-homme hommikul otse Kuressaarest  meiega liitumast ja tõesti, loodame siis,  et lähipäevad toovad ka uudise, et kõik proovid,  mis Kuressaares võetakse, näitavad, et see bakter on sealt  kadunud ja inimesed võivad hakata kasutama uuesti kraani vett. Tõepoolest, siit oli antud ka soovitus, et enne kui see luba  tuleb ja kui ühel hetkel see luba antakse,  siis tasub kindlasti vett, et lasta voolata vähemalt viis minutit,  et kõik torud oleksid nii-öelda läbi uhatud. Jätkame õige pea loomaaias, kus on Juhan troopilises vihmametsas. Jaa. Õppimine võib vahel tunduda hirmutav. Mina kartsin, et ma ei tule sellega toime. Ühesõnaga olin jänes, kuid noorest jänesest võib aastatega  saada tubli õpiju. Te olete minu pedagoog ja absoluutselt õppida saab  nii lastelt kui lastega. Kuna mul on lapsed, siis me niikuinii mürame,  kuidas see siis päriselt peaks käima, et muidu on seal nagu  selline põlve peal õppimine, aga seal tuleb ikka koolitaja. Õpe ei lõpe täna 22 35. Eesti Televisioonis. Elektriautod on meie poole teel, et päästa planeet ülekuumenemisest,  kuhu tuleb vedada pikendusjuhe, et auto saaks laetud. Kui roheline on akutehnoloogia ja millal tasub elektri auto osta. Ütleme, et läheb päris keeruliseks aastal 2029 proovida müüa  seda diiselautot ena. Mis värvi on, majandus sõidab tulevikku täna õhtul pärast  esimest stuudiot. Ja. Selle nädala OPis on külas Piret Kalda koos oma imeliste tütartega. Vaadake. Teeme juttu Rain Rannu värskest filmist lapsmasin. Eks see film natukene viitab väga paljudele ei  ja filmidele. Visuaalteatrifestivalist Tallinn Treff. Tere, Leino, kaasaegne nukuteater kasutab juba erinevaid  teatriliike ja põikame sisse ka Helsingisse. Atenem, sa ei ole kunagi siin sees käinud. Vaadake OPi täna õhtul kell kaheksa. A. Tallinna loomaaia troopilises vihmametsas elab palju  toredaid loomi, praegu teeme me tutvust nende loomadega,  keda ka näete, need on Aasia sõrmiksaarmad. Siin elab üks tore sõrmiksaarma paar oma nelja järglasega  ja praegu täpselt on hommikuse söögikorra aeg. Tere hommikust, Anne ka sulle. Kas see nüüd on siis selle perekonna hommikune tavapärane port? Jah, sest nemad saavad mitu korda päevas süüa,  sest neil on hästi kiire ainevahetus ja,  ja kuna neid on palju ka, siis nad peavadki niimoodi laialt  võtma seda toitu. Isegi siin kirjutatud, tegemist on väga mängulise loomaga,  et kas sellist showd ja vaatemängu näeb siin tihti või,  või nad ikkagi päeval võtavad ka rahulikumalt vahepeal. No tavaliselt me jah, ükskord niimoodi anname nendele siia väljatoidu,  et siis nad kõik tulevad ja ujuvad, aga kui töötajad teevad  nii-öelda treeningut Saarma vanematega praegu tehakse,  siis nad neid tükikesi saavad sees, sest ee,  treeningu ajalo. On nii-öelda nagu preemiaks siis on kalatükikene  või midagi. Aga selle treeningu eesmärk on see lihtsalt,  et nendega oleks lihtsam toimetada. Selleks, et jah, et nad liigub, saaks liigutada paremini kui  ühest puurist teise esiteks pluss teiseks saaks nagu vaadata  nende tervislikku olukorda ka, sest öeldakse,  et noh, neil võivad tekkida ka haavandid,  ütleme naha peale või midagi või kuidas käpaalused on. Et sellest sellepärast peabki neid nagu treenima,  et see suhtlus, nagu oleks olemas Anname siis näljastele sõpradele süüa ka. Nad on tõesti pidanud siin ootama meie intervjuud  ja me oleme soovinud seda, et nad siit ära ei läheks  ja nüüd siis lõpuks krevette on nad juba saanud. Nüüd saavad nad ka mõnusat värsket kala. Ja tore on olnud vaadata ka seda, kuidas vanemad on siin  kõvasti koolitanud oma nelja järglast, et igal juhul nüüd on  lõpuks see kauaoodatud käes ja Anne on ka krevetid  ja kalad laiali jaganud, aga Anne ole hea paari lausega,  milline loom, see, mis loom see Aasia sõrmiksaarmas  siis on. Kui võtta kõik maailma saarmad,  siis nemad on kõige väiksem. Jah, 13-st liigist on tema kõige väiksem liik ja,  ja neil on väga omapärane, see nime on isegi sellest saanud,  et nendel on hästi lühikesed sõrmed ja siis need uju,  ujunahad ütleme seal vahel, et noh, nii-öelda ebasarmalikud. Ja, ja neil on ka teised käitumise eri eriala erisused. Aga muidugi peab ütlema, et nad on väga liikuvad. Nad on perekondlikud loomad. Nii et ema Saarmas võib tuua kaks korda aastas poegi. Ja tavaliselt on nii, et pojad jäävad kõik vanemate juurde. Sest see loodus on nii teinud, et siis pojad ei paljune  ainult vanematel on lubatud paljuneda. Ja kunagi, kui on vaja, et saavad, ütleme,  suguküpseks või lähevad minema või ära anda,  vot siis saab hakata juba poegi nagu ära võtma. Ja siin on ka olnud tormiline armulugu, ma saan aru,  et nende tutvumine oli väga edukas, et läks kiiresti,  tuli suur armastus ja tulid päris kiiresti  ka järglased. Ja ei, nad on jah, toredad loomad ja nad harjuvad inimestega  kergelt ja omavahel kergelt, sest kui nad algul toodi,  siis nad olid soojade kiskjate majas. Et polnud veel nii-öelda siin valmis kõik ja,  ja siis seal väiksemas puuris ja siis seal sai neid juba  kokku lastud ja momentselt, seal oli nihukene omavaheline  suur õrnus ja armastus kohe ja ja ei läinud palju aega,  siis kui läks see armastus, nii et jaanuari keskel nad meil  see aasta siis tõid lapsed ilmale. Nemad tunnevad end siin oma kodus väga hästi,  nad on siin juba mõnda aega elanud. Nad elavad koos sellise loomaga nagu pintu rong,  teda meil täna hommikul näha ei õnnestu,  sest tema vist ei tunne end veel nii mugavalt  ka siin. Jah, meil on kaks pinturongi, aga kuna nad on noh,  tavaliselt üksikult elavad loomad, siis teatud aegadel  saavad kokku ja meil on ka nii-öelda nagu harjutamine alles  Nende kooslusega, aga muidugi saarmastega on mõlemad  harjunud juba, nii et siin need saarmad vahivad pinturonge  ja pinturongid saarmad sest üks käib üleval,  teised liiguvad all. Pinturong me pildilt teda näeme, pinturong on  siis rahvakeeles ka karukass, see on väga huvitav loom,  igal juhul laisklooma eluviisidega ja natukene nagu karu  natukene nagu kass, aga kuidas teda lühidalt iseloomustada? Nad on ka küllaltki sõbralikud, aga omavahel on nad parajad kraaklejad,  me siin paar korda, kui me oleme neid isegi kokku lasknud,  siis me ütleme, et see on nagu. Ma ei tea, mis suur niisugune kärarikas perekond,  et ainult karjuvad üksteise peale eriti emane,  sest emane on dominantsem tavaliselt nendel. Aga noh, see kõik võtab aega. Sellepärast et esialgu käivad need harjutamised ikkagi nii,  et inimese silma all ütleme, vaatame, kuidas nad käituvad  ja kõik, sest nad on ju rohkem ööloomad. Saarmad on nagu siin päeval liiguvad rohkem kui öösel,  aga pinturong on ehtne ööloom, nii et päeval liigub vähem,  nii et inimestel võib-olla õnnestub ka algul vähem näha. Kuidas looduses läheb sõrmik saarmaal? Vist mitte väga hästi, aga tänapäeval see ei tule kellelegi üllatusena. Sest eks seal looduses on samad, samad probleemid nagu mujalgi,  et väga palju veekogusid nii-öelda hävitatakse  ja neil jääb see toidulaud vähemaks, sest nad on ju just jõgede,  järvede äärsed loomad, ütleme, kes põhitoitumine ongi. Igasugustest koorikloomadest, krabidest ja,  ja siis kalast ja niisugusest muust asjast. No meil saavad muidugi veel lisaks loomaliha ka. Meile meeldib väga ka nii-öelda taimne toit,  nii et saavad ka salatit ja kurki ja igasugust niisugust  muud asja. Kiskjatest me räägime üks jube kisk ja ootab meid veel ees,  me liigume annega, sest me tahame tutvuda täna hommikul  ka kalakassiga, kes elab ka siin Kagu-Aasia troopilises,  vihmametsas ja kalakass on täna hommikul meile end siin  korduvalt näidanud, patseerinud väga uhkelt,  Anne milline loom on siis kalakass? Siin tekib juba see esimene vastuolu võib-olla,  et kass, kellele meeldib vesi. Jah, see nimi ütleb ise, et nemad on jälle veeäärsed loomad,  nii et vihmametsas väga sobilikud loomad. See on isane Tommy, kes praegu läheb nagu vette,  tema käib rohkem kui emane meil vees ja ta on nüüd ainukene  kassiliste liik, kes sukeldub lausa vee alla. Kõige suurem omapära selle looma juures on kõrvad. Sest näiteks kui see kass sukeldub allapool,  siis ta sulgeb kõrvakuulmekäigu. Ja tal on väga hea kuulmine ka, nii et öeldakse,  et tema kõrvad liiguvad nii-öelda 180 kraadi. Et ta kuuleb igale poole. Üldiselt on nad rahumeelsed, nii nagu kassid ikka söövad  kõhu täis ja tihtipeale inimesed neid nagu ei näegi,  aga neile meeldib väga, kui on päike või niimoodi soe  ja mõnus, kõht on täis, siis nad lähevad sinna orvide peale  ja siis seal magavad, nii et alati me ütleme,  et rahvas, et ärge vaadake ainult alla, vaadake natukene  ülespoole ka. Täna hommikul on meil väga vedanud, sest me nägime just  praegu kalakassi ka ujumas, nii et see pole mitte ainult jutt,  aga päris elu on meile juba tõestanud seda,  milline on nende konkreetsete kalakasside lugu,  kes siin elavad. No roosa roosal on tegelikult kaks nimi,  roosa karol emane, tema on meil juba pikemat aega loomaaias elanud,  tema on juba niisugune vanem, ütleme, vanem loom,  aga Tommi on noor loom, tema on ka alles meil loomaaias,  ütleme kuskil poolteist aastat olnud mitte rohkem. Ja ta on noor ja ka väga hästi hakkasid läbi saama. Kuigi nad ütleme, looduses on üksikult elavad loomad  siis ütleme, meil nad väga hästi klappisid  ja juba tuli ka nendele omavahel suur armastus  ja selge see, et noh, vanuse pärast juba me neilt järglasi  ei saa, aga vähemalt roosa õpetab Tommile elukombeid. Ja siin vist paraku seesama jutt, mis ka oli eelmise looma puhul,  et päris looduses, kui neid veekogusid jääb vähemaks,  siis see teeb ka kalakassi elu raskemaks. See on sama, sest ütleme, looduses on põhitoiduks  ja kalakastide kalad. Aga kuna neid veekogusid jääb väheks, siis ongi see,  et väga raskem on muu saada sealt võib-olla  siis närilisi ja, ja, ja nii-öelda kaldaäärseid väiksemaid  loomi kätte söögiks. Nii et eks me kõik peame sellepärast loodust hoidma. Anne lõpetuseks, kui oluline on see väga kogenud loomaaia  töötajale ja peaaegu kõike näinud inimesele,  et selline vihmamets on nüüd Tallinna loomadel. No ta on ikka tõesti, ta on teistmoodi maailm. Sellepärast ta nüüd konkreetselt selle vihmametsa loomad on  siin siia toodud ja inimestele saab näidata,  sest meil on enne need loomad kõik elanud teises keskkonnas. Aga nüüd nad saavad tõesti nautida seda ka niiskust,  mis neil on vaja. Anne suur tänu selle väikese ekskursiooni eest,  me kohtusime siis väga põnevate loomadega,  neid on siin veel igaüks saab ise tulla ja järele vaadata. Juba 20.-st maist on inimesed siia Kagu-Aasia troopilisse  vihmametsa oodatud. Täna hommikul. Terevisioonis on aga ka muusikat ja rokkmuusikat,  sest televisioonis on külas bänd Around The Sun  ja kõlab nende lugu. Afection. Eks? E. Aias looma. You noo rak, me, te you. Bron see. Ees. Ven te green, green. You no rek, me you. On see ta. O. Tere hommikust, kell on saanud kaheksa ja räägime uudistest. Kriitiline olukord Saaremaa kraaniveega on kestnud nüüdseks  juba poolteist nädalat. Kuressaare peatrassi joogiveeproovid on viimased kolm päeva  täna püsinud, kuid endiselt leiti positiivseid  mikrobioloogilise leide vanalinna koolidest. Seetõttu ei anna terviseamet veel joogi vee kasutamisele  rohelist tuld ja kasutada tuleks keedetud vett. Asutustel ja elanikel palutakse jätkata torustik katku läbi voolutamist. Viimane seis on hetkel selline, et kuigi meil oli suur lootus,  et need analüüsid, mis eile siis tulid, et need on kõik  siis puhtad, siis täna on seis ikkagi selline,  et kuigi peatrassides on vesi puhas, siis teatud kohtades  sellistes võib-olla kinnistutes ja kuskil nii-öelda  pimedates tupikutes ikkagi seda bakterit veel leidsime  ja seega terviseamet seda vett siis juua veel ei luba. Ehkki koalitsiooni esialgne plaan nägi ette kodualuse maa  maksuvabastuse ja maksu maamaksutõusu piiri kaotamist juba  järgmisest aastast, siis rahandusminister Mart Võrklaeva  sõnul juhtub see praeguse tempo kohaselt siiski ülejärgmisel aastal. Võrklaev rääkis ERR-ile, et kui praegu on paika pandud piir,  et üle 10 protsendi aastas ei tohi maamaksu tõsta  siis uue plaani järgi saavad kohalikud omavalitsused  selle tõstmise osas ise otsuse teha, et oma tulubaasi kasvatada. Järgmise aasta vaates pole seda aga tema sõnul siiski  võimalik teha, sest maksumäärasid ei jõuaks nõuete kohaselt  kehtestada ega piisavalt inimesi kaasata. Kuu aja pärast ametisse asuv kaitsepolitseiameti järgmine  peadirektor Margo Paluon ütles esimeses stuudios,  et vene eriteenistuste võimekust ei tasu üle müstifitseerida  ega alahinnata ning Venemaa teeb inimeste värbamiseks palju tööd. Ma ütleks nii, et ei müstifitseeriks neid üle,  aga ka jalahindaks ja ütleks nii, et nad on võimekad,  et me peame arvestama vene eriteenistuse kruu SVRFSB. On olnud kogu Putini aja eelis, arendatud jõustruktuurid. Neisse on väga palju investeeritud. Kõigil luureteenistustel on oma luureakadeemiad  ehk siis ohvitserid saavad topeltkõrghariduse luurealal. Väga palju lõpuks sõltub ikkagi selle konkreetse luureüksuse  sellisest professionaalsest käekirjast ja see on väga kõikuv. Ja. Ukrainas anti öösel 16. oblastis õhuhäire. Hommikul kella nelja paiku laiendati häired kogu riigi territooriumile. Tööle hakkas ka õhutõrje. Pealinnas Kiievis oli kuulda vähemalt viit plahvatust,  ka mitmel pool mujal kõlasid plahvatused. Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi hinnangul kaotavad  vene väed initsiatiivi Bahmuti piirkonnas. Ukraina teatel on nende jõud ööpäeva jooksul pahmuti poole  kilomeetri võrra edasi liikunud. USA ametnike kinnitusel on õhutõrjesüsteem Petriot endiselt töökorras,  kuigi vene kaitseministeerium teatas, et hävitas  selle teisipäeval antud raketilöögiga. Väljaande CNN andmetel on Petrioti süsteem tõenäoliselt  kahjustada saanud, aga see ei takista selle toimimist. Ukraina teatas Hiina saadikule, et ei loovuta rahu  saavutamiseks oma territooriumi Venemaale. Hiina eriesindaja, kes varem oli Hiina suursaadik Venemaal,  on Euroopas ringsõidul, et edendada Pekingi rahuplaani. See on kõrge Hiina ametniku esimene visiit Ukrainasse. Ukraina välisministeeriumi teatel tutvustas välisminister  Dmõtro Kuleba Hiina valitsuse esindajale õiglase  ja püsiva rahu põhimõtteid ja toonitas, et Kiievi võta vastu  ühtki sellist rahuettepanekut, mis tähendaks oma  territooriumi kaotamist või konflikti külmutamist. Türgi, Venemaa ja Ukraina leppisid kokku Musta mere  viljaleppe pikendamises 60 päeva võrra. Lepingu järgi saab Ukraina sadamate kaudu välja vedada 30  miljonit tonni vilja. ÜRO tervitas seda kokkulepet. Sai proposti rissant leter to the president of the secon. Tänane hommik on laialdaselt selge, kuid idaservas natukene pilvisem. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni üheksa,  rannikul iiliti 12, Soome lahe ääres kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on seitse kuni 11 kraadi. Päev on Lääne-Eestis päikeseline, ida pool pilverünkadega. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 11, põhjarannikul  puhanguti 16 meetrit sekundis, aga õhtul tuul nõrgeneb. Õhusooja on 10 kuni 16, kohati kuni 18 kraadi. Ilm paistab minevat aina soojemaks ja ilusamaks. Aitäh. Tere hommikust, aitäh otile uudiste eest,  kell on viis minutit. Neid saanud kaheksa läbi, neljapäev on, on 18. mai  ja terevisioon jätkub siin veel tunnikese jagu. Mitmeid põnevaid teemasid on pakkuda teile  ja täna hommikul on niimoodi, et mina olen siin terevisiooni stuudios,  kus muuhulgas selles tunnis jõuame rääkida  ka laeva vrakkidest, mis merepõhjas lebavad juba aastasada  või rohkemgi veel siin viimased päevad on toonud uudise  selle kohta, kuidas kuulus Titaniku Frak on nüüd sõna  otseses mõttes igast küljest nähtav, sest sellest on tehtud  3D mudel. Miks selliseid mudeleid tehakse  ja mida sealt võib-olla uurijad ka võivad teada saada,  sellest räägime. Aga Juhan on täna hommikul loomaaias, ta on troopilises  keskkonnas ja kui siin eelmise pooltunni lõpus näitas ta  meile troopilisi loomi väga muhedat kalakassi,  muuhulgas siis nüüd selles pooltunnis peaks ta avama  ka troopiliste taimede hingeelu. Ole hea, Juhan, mis, mis siis pakkuda on? Pakkuda on täna hommikul hai l banaane küll sellised väiksevõitu,  aga banaanid on Tallinna loomaaia troopilises vihmametsas  ja mitte ainult banaanid, siin on väga palju põnevaid taimi,  sest kui loomade teema on vihmametsa puhul põnev,  siis vähemalt täpselt sama põnev ja kindlasti sama oluline  on taimestiku teema. Kuidas selles ökosüsteemis see taimestiku pool kokku saab,  milliseid taimi siit leiab, mis elu nad elavad,  sellest? Jaan Mettik oskab rääkida ja me räägime Jaaniga  juba õige pea. Kindlasti tuleb juttu ka banaanidest, aga varsti seda juttu  juba räägime gi. Ma siiski kahtlustan, et neid banaane süüa ei tohi,  tohib ainult vaatamas käia, seal värskelt valminud  troopilises majas. Meie jätkame siit aga neljapäevaste ajalehtedega,  tere hommikust, Kristjan ja tere hommikust,  Jarmo. Hommikust ülesanne teile pandud oli, et lugege ajalehed läbi  ja seda te tõepoolest teinud olete ka, mis te sealt välja noppisite? No mina leidsin Eesti päevalehest ühe väga huvitava  ja hariva loo mida peaks lugema kõik lapsevanemad,  et tuleb välja, et populaarne limonaad, Bilif mida. Ütleme purgi järgi vaadates tundub tegemist olevat sellise  tervisejoogiga Selline süütu asi nagu. Selline leebed värvid, mahe pastell ei ole tugevaid värve,  monsteri mingit küünekraapsu ega midagi sellist,  et see siiski on hoopis energiajook ja mitte lihtsalt energiajook,  vaid isegi kangem kui Red Bull ise. Mis on minu jaoks suur üllatus, mul on selline tunne,  et ma olen seda ise joonud ja soovitanud juua  ka ka oma lastel et tuleb välja, et see on olnud viga. Kuidas see on niimoodi juhtunud, tuleb välja,  et, et energiajoogil ei ole korralikku definitsiooni,  sellepärast energiajook on põhimõtteliselt kõik see,  mille kohta tootja ütleb, et see on energiajook  ja kõik ülejäänud joogid ei ole energiajoogid. Aga kui tootja ütleb, et see ei ole energiajook,  siis ei ole keegi. Ei kontrolli seda. Isegi kui kontrollib, siis ütleme, kontrollib  ja leiab, et kõik on õigesti, sest kõik koostisained on  selle joogi peal korralikult ära märgitud  ja siin on üks väga väga kujundlik lause ajakirjanikult  Tuuli Jõesaarelt et kui kaameli müüja väidab,  et kaks meetrit kõrge küüruga ja sülitav elukas on lammas,  siis tuleb seda uskuda. Ja selle energiajoogi ja maitseveega on täpselt samamoodi. Tuleb lihtsalt uskuda, et see ei ole energiajook,  olgugi et ta on kangem kui ret pull. Minu üllatuseks. Seesama loo seal on ajendiks on olnud üks konkreetne juhtum,  kus laps jõi seda ja tal hakkas halb, et kas sellel  mingisugune Tagajärg nüüd ka selles mõttes, et, Kas see jook ikkagi jääb sinna, kui teda müüakse vee pähe? Praeguse seisuga jääb jah letile sinna, kus ta on. Seda siin räägivad need poeketid, välja arvatud. Välja arvatud üks ma kahjuks ei suutnud ette meelde,  milline kett on, see on see läbinägelik kett. Aga igal juhul näiteks koopa peab liifi energiajoogiks  prisma ei pea. Et ja tootja muidugi ise ka ei pea, aga kofeiinil on,  tuleb välja üsna üsna tugevad tagajärjed. Et süda hakkab puperdama, võib hakata oksendama  ja tuju võib minna pahaks ja vererõhk tõusta. Ja sellepärast see ongi nii-öelda laste vaatest ikkagi  täitsa keelatud. Tasub siis tarbijal silmad lahti hoida. Et see jäetakse jah, pigem nagu ikkagi lapsevanema,  nagu otsustada, mida ta oma lapsele annab,  et, et olge, olge selles osas tähelepanelikud. Kommunikatsioonijõud on tohutu, siis kui kommunikeerida,  et tegemist ei ole energiahuviga, siis tuleb välja,  et see maagiliselt muutub. Inimesed usuvad seda loomulikult nii ja veel teemasid. Mina leidsin mitmest lehest sellise huvitava teema nagu teedeehitus,  et kuna ma ise ka teedeehituses olen töötamas,  siis siis Eesti Päevaleht samuti kirjutab mitmel lehel,  kus teede ehitus on väidetavalt mingeid ettevõtteid ajamas pankrotti,  et et on seal päris huvitava nurga alt ettevõtted kirjutama,  aga arusaadav on see mure, et kui su kohviku  või poe juurde ikkagi ei pääse, et siis siis selles osas on,  on väga keeruline ja, ja kommentaarina võib-olla tahaks öelda,  et, et, et teedeheitjatel see ainukene aeg on kahjuks suvi,  millal on võimalik seda tööd teha ja noh,  ütleme Tallinnas on veel eriti et kuna see liiklus on  nii tihe, siis, siis siis lihtsalt tänava sulgemine on  ainukene võimalus seda tööd teha ära kõige lühema ajaga. Ehk see on see, mida peab siis arvestama,  aga kindlasti tasub lugeda neid kommentaare,  et kuidas ettevõtted seal toimetavad ja ka Viru,  Virumaa teate, esilehel oli teede teede ehitusega seotud lugu,  kus siis on algamas ühe kergliiklustee ehitus,  et tegelikult neid ehitusi ju tehakse kõigi meie jaoks,  et see keskkond saaks lõpuks parem. Ma arvan, et sellest võib-olla inimesed saavad  ka aru, aga tõesti see Tallinna kesklinna puhul võib-olla  sel aastal eriti räägitakse sellest nii-öelda teisest mõjust,  mis puudutab just neid sama ettevõtteid ja ärisid,  mis jäävad selle nii-öelda tee-ehituse äärde,  kus inimesed lihtsalt ei pääse sinna füüsiliselt  ka jalgsi ei pääse, et võib-olla see mõju alati sinna teede  ehituse hinna sisse ei ole arvestatud, et kui pikalt see kestab,  et äkki oleks kõigi huvides ikkagi lühemalt  ja kiiremini ära teha see. Jah, eks ta on keeruline, et see linnas,  linnas see ajakulu on see, et seal maal on  nii palju asju, et seal on nii palju torusid  ja kommunikatsiooni, et seda ei ole ka võimalik teha kuu ajaga,  kui maantee peal on võimalik teha väga kiiresti suuri suuri,  pikki lõike, siis siin linnas see kahjuks  nii lihtne ei ole. Nii on Kristjan, ma saan aru, et teedeehitusest nüüd  siis tänavatel toimuva juurde. Ja täpselt nii, et hüppame tõukside juurde,  et siin on põhja prefekt Joosep Kaasik. On kirjutanud väga väga mõistliku arvamusloo,  kus ta Ütleme kõik teavad, et tõukeratastel on kombeks sõita  otsekõnniteel inimeste vahel umbes raketikiirusel  ja ta teeb minu meelest väga mõistliku ettepaneku piirata  tihedamates kohtades tõukerataste kiirust veelgi 10-le  kilomeetrile tunnis. Mis noh, ütleme, jalakäija käib, mis ta käib mingi viis-kuus  kilomeetrit ja kui see tõukeratas sõidab nüüd kaks korda  kiiremini kui jalakäijad, siis see on, on ilmselt ilmselt  mõnevõrra parem kui see, kui ta sõidab päris 25-ga. See on nagu sisuliselt ma olen autoga sõitnud läbi kesklinna  palju aeglasemalt kui 25. Et minu meelest on väga hea mõte ja teine hea idee,  selle on ta võtnud küll Helsingi ja Oslo nii-öelda näitest  on keelata ikkagi nende tõukside rentimine ära nii-öelda  ohtlikel ohtlikel hetkedel, mis on siis reede öösel,  laupäeva öösel, kui inimesed sõidavad nendega juua täispäi,  et sellega Kas see on kuidagi ära ka tõestatud, et tõesti need  nii-öelda purjus peaga sõitjad on just nendel Just siin on, on statistikat küll ja ütleme,  30 protsenti õnnetuse põhjustanud tõuksijuhtidest on olnud  alkoholi tarvitanud, nähtud. Huvitav, kuidas seda sätestada, et kas seal on mingisugune  piirang pannakse peale, et sa lihtsalt ei saa seda rentida  sellel kellaajal alates reede õhtust või kuidas see käib? Tehnilised küsimused on ilmselt suured pluss veel muidugi inimesed,  kes ei ole purjus ja tahaks sõita tõukerattaga,  et neile ei saa rõõmu teha. Üks väga huvitav mõte on siin veel, et. Ütleme tõukerattaga sõidavad inimesed ilma kiivrita. Miks see nii on, on suhteliselt arusaamatu. Aga siis prefekt teeb ettepaneku. Leida mingisugused kokkupandavad kiivrid,  mida lihtsasti kaasas kanda, et mul isiklikult oli  kokkupandavate kiivrite olemasolu suureks üllatuseks,  tundub huvitav asi, ma kavatsen guugeldada,  kui ma nüüd siit. Üks, ma tean, on mingisugune selline, mis Skandinaavias on  väga levinud, et mida kantakse nagu kraena  ja mis avaneb hetkel jah, tõesti, see päris olemas on  sellest näinud video ja tundub hirm. Siit poolt veel teemasid. Mina leidsin huvitava teema Sakalast, kus  siis üks väike ettevõte on plaanimas arendada välja ise ise  sõitvat või ise juhitavat kahveltõstukit,  et siiani on nad toimetanud sellise tööstusautomaatika valdkonnas. Et kuna kuna sellised ise iseliikuvad ja isesõitvad asjad on,  on kindlasti meie tulevikus väga populaarsed  ja ka meie valdkonnas, kus mina toimetan,  oleme me samamoodi vaatamas neid asju, et  siis siis on väga huvitav lugeda, et kuidas,  kuidas selline väikeettevõte ka on toimetamas sellise  teemaga ja pole välistatud, et, et ma temaga mingi mingi  teema osas ka ühendust võtan. Ütle lühidalt, mis see kahveltõstuk tähendab. Kahveltõstuk on selline kihvadega masin,  mis tõstab asju, tal on ees sellised nagu kahvli moodi kihvad,  et et kui teda on võimalik kaugelt juhtida,  siis see on päris põnev juba. Kristjan. On tõesti, on tõesti üks. Liiklusega seotud teema. Ma ei tea, mis, mis värk on see liiklus,  aga igal juhul väga, väga asjalik. Asjalik lugejakiri on õhtulehe arvamus. Sillal ja selle on läkitanud 87 aastane Rein,  kellel on autojuhistaaži 50 aastat, et kõik ilmselt mäletavad,  et siin mõni aeg tagasi oli Tartus õunaõnnetus,  kus üks 90 aastane härra sõitis surnuks ühe väikse lapse,  kes oli lapsevankris ja selle õnnetuse järgselt on tekkinud  kuidagi foon, sest nagu eakamad inimesed kõik terve kambaga  ei kõlbaks autojuhtideks kuna ei suuda suuda aru saada ümbritsevast. Ja lugeja Rein toob minu arust väga õigesti välja,  et, et autojuhte ju ometigi kontrollitakse,  neil peavad olema tervisetõendid, peavad olema,  nad peavad nägema korralikult, nad peavad suutma reageerida ütleme,  kõigi eakate inimeste süüdistamine selles,  et nad on liikluses ohuks, on, on rekordiliselt rumal,  kui selle peale mõelda. Ja küsima peaks pigem, et et kuidas, kuidas see konkreetne  90 aastane siis sai ometigi selle tervisetõendi,  kui ta ei suutnud autoga korralikult sõita  ja kas üleüldse oli, oli nagu probleem selles,  et ta on vana, kui see õnnetus juhtus või,  või hoopis väike paistis päike silma, et nagu see foon on  kuidagi noh, väga kummaline nii-öelda ühe ühe inimeste grupi  niimoodi ringi ära tõmbamine ja, ja siis otsast vaenama. Teistpidi võiks ju ka alati küsida, et kas noorem  vanusegrupp on kuidagi riskialtim ja võib-olla tõesti  samamoodi liikluses väga. Et selle jaoks peakski olema, peakski olema see tervisetõend,  kus perearst Kes on inimese inimese tervisega tuttav,  suudab ometi hinnata, kas tal on peas asjad korras,  kas ta, kas ta näeb nii kaugele, kui on vaja,  kas ta suudab üldse reageerida? See, see süsteem on iseenesest olemas ja ütleme,  see, see foon iseenesest ma ei ole küll päris  nii vana kui autosõitja Rein kasvõi seitsme aastane ga,  aga ma tunnen, kuidas see mind isiklikult solvab. Nii on ühe kiire soovituse jõuad Jarno veel öelda,  mida tasuks täna lehtedest lugeda, see on spordiküljelt hoopiski. Spordiküljelt endise spordimehena, et kõikides suuremates  lehtedes oli ülevaade, siis täna õhtul algavast korvpalli  finaalseeriast ja ja mulle jäi silma artikkel,  mis on siis õhtulehes, kus Kaspar Koort on küsinud arvamusi siis,  et kuidas minema hakkab endiste mängijate käest,  et päris põnev, põnev eelvaade. Igipõline vastasseis Tartu või siis Kalev,  nii et tasub jälgida, aitäh teile, täna hommikul tulemast  ajalehtede eest ülevaadet pakkumast. Tõesti, neljapäeval kohaselt on päris palju ajalehti,  mida siis lugeda ja omajagu põnevaid teemasid sealt  samamoodi leiab. Aitäh tulemast. Ja. Tere hommikust, Tallinna loomaaia, Kagu-Aasia troopilisest  vihmametsast ja kui loomadest oleme me päris palju täna  hommikuses saates juba rääkinud, siis me peame rääkima  ka vihmametsa taimedest, see on vähemalt täpselt sama  oluline osa selle toreda Kagu-Aasia vihmametsa juures  ja meil on Jaan Metik, kes teab, mis taimed siin on  ja ma saangi kohe Jaan kõigepealt küsida,  et kas me nüüd oleme nagu päris Kagu-Aasia vihmametsas  või kuna tegemist on loomaaiaga, siis see tähendab alati  kompromisside tegemist ja nii edasi. Jah, et eks ta oli, on, on ikkagi selline vihmametsalaadne  toode ja, ja minu meelest on ta oma ülesehituselt päris  päris hästi õnnestunud, et sellepärast, et  selle põhiplaani pani paika niisugune väga tore Eesti maastikuarhitekt,  kelle nimi on Eneli Niinepuu. Ja siis mina olin siin natukene näpupidi sees taimede valiku  valiku osas ja kui me seda asja saime, hakkasime ajama,  siis paraku paraku me selliseid vihmametsa tüüpliik ei  saanud ikka siia sisse tuua. Et kuna noh, see vihmametsarindelisus on loom looduses väga  oluline ja kõige kõrgemad puud on sellised 50 60 kumed  meetrit kõrged noh, natuke jääb veel vajaka siin seda  kõrgust ja siis sellepärast me püüdsime mängida pigem  selliste puudega, mis jäävad siis sinna madalamate  rinnetesse või mida on võimalik kuidagi madalamana hoida. Ja siis selliseid vahepealse rinde taimi. Et ja just püüdsime ka selliseid selliseid eluvorme siia tuua,  mida Eesti looduses sageli ei näe. Et ka televaatajal oleks mõnusam siin ringi jalutada  ja märgata tuttavaid taimi, siis teeme kiire ekskursioonijaan,  räägime puusõnajalast. Kõigepealt. Jah, see on siis, et pool on tuttav, pool on võõras,  et sõnajalga teavad kõik, aga, aga paraku jah,  puusõnajalad on nüüd sellised küllalt küllalt tüüpilised  vihmametsataimed ja, ja siin nad on nüüd tegelikult täitsa  olemas ja nende puhul on noh, nagu nagu me teame,  et sõnajalg on oma loomult väga ürgne tegelane  ja siis puusõnajalad olid kunagi miljoneid miljoneid aastaid  tagasi põhilised metsamoodustaja, ühed põhilised metsamoodustajad,  taimed, aga praegu on nad siis tõesti jäänud,  ütleme vihmametsade pigem sellisesse varjulisse alusrindesse  kõige kõrgemad liigid nendest võivad olla  ka kuni paarkümmend meetrit kõrged aga siin on nad pigem  ikkagi esialgu veel natuke madalamad. Aga ma kujutan ette, et ühel ilusal päeval,  kui nad kenasti toru võtavad, et siis. Ma arvan, et siia poole kõrguseni võiksid nad välja kasvada küll. Puu sõnajala juures liikudes teisele poole,  siis siin on banaanid. Ma tahtsin öelda puu otsas, aga ma oleksin juba öelnud valesti,  ehk siis tegelikult päris puuga tegemist ei ole. Jah, ütleme nii, et mina selle peale väga ei erutu,  aga kui me tahame botaaniliselt korrektsed olla,  siis tegemist on tõesti rohttaimega ja banaan on selles  mõttes hästi-hästi tore tegelane, et et tema on  siis tõesti väga siiralt Kagu-Aasia, seal on banaanide  põliskodu ja, ja siin on siis nüüd tegu jah,  mitte kultuurbanaanidega, vaid. Et need taimed on kindlasti väga erinevad näited siin,  aga kui, kui mõnus on neil siin oma asja ajada  ja kui palju tuleb tõesti meeletult näha vaeva  ja teha tööd, et kõik see väike ökosüsteemi siin toimiks. No esialgu on noh, loomaaia aednikud on teinud supertööd. Et noh, oleks müts võtaks mütsi maha, oleks juuksed võtaks ära,  aga nad on teinud supertööd, taimed, Na ad jube head välja. Ja, aga noh, ja ütleme, et esialgu ongi see Kõige keerulisem, et saada kuidagi see maja toimima,  et kui see maja on olnud valmis, ütleme,  niisugune poolteist-kaks aastat, siis hakkab siia taimede  mõjul moodustuma omaette tilluke ökosüsteem  ja siis muutub see asi kõik kõik lihtsamaks. Samamoodi aednikud teavad täpselt, et mis kondid kuivavad kiiremini,  kuhu tuleb rohkem vett panna. Et aga noh, praegu praegusel hetkel isegi kui on suhteliselt  lihtsalt kasvab kasvatada taimed nagu näiteks banaanid,  kelle põhimure on see, et soojust, valgust,  süüa, juua ka, et noh, mida suurema sitahunniku otsa nad panna,  seda uhkemad nad on. Et, et noh, isegi nendega neile tuleb personaalselt läheneda,  seda vaadata, et mida nad, mis seisus nad on,  kas anda midagi juurde, võtta midagi vähemaks,  et praegu on siin siin ikka mega valju. Loomulikud kasvuraskused, Jaan tutvustab midagi meile veel,  et see valik võtab silme eest kirjuks, aga äkki on midagi veel,  mida sa enne juba kõige lihtsam asi inimese. Tahavad midagi, millega nad on tuttavad,  et kõik on kokku puutunud musta pipraga. Et must pipar on, on siis ka taim, mis kasvab. Kagu-Aasias eelkõige Indiast ja, ja tema on  siis ta ka selline hiline vihmametsataim selles mõttes,  et ta on lian. Vihmametsades on alati hästi-hästi palju liaane,  kuna see on selline väga lihtne võimalus pääseda kõrgele  puulatvadesse valguse ligi, et ma ei pea panustama selleks,  et kasvatada endale jämedat tüve või toekaid oksi. Ma lihtsalt haaran möödakäijatest kinni või mööda  kõrvalseisjatest kinni ja ronin siis nendega nende abil  valgusele ja päikesele ligidale. Kahjurite teema on ka ju see on ju looduse loomulik osa ette lõpetuseks,  ma ei saa jätta küsimata, et selge see, et siin ei saa  mürgiprits käes ringi käia, et kuidas selle teemaga siin tegeleda,  kuidas sellele läheneda? No esimene asi on pidev pidev monitooring  ja jälgimine, et noh, nii kui kuskilt midagi hakkab tulema,  kui on võimalik, siis need kahjurid lihtsalt füüsiliselt ära korjata. Ja siis järgmine asi, mis tänapäeval õnneks juba suhteliselt  hästi toimib, on biotõrje. Et need on siis väikesed putukad, kes väikesed head putukad,  kes söövad, pahasid putukaid. Et, et siin selle maja, selle maja põhiline põhiline jah  taimekaitse viis ilmselt saab ikkagi olema biotõrje,  et siin puusõnajala otsas isegi on näiteks väiksed  biotõrjekotikesed näha, et et, et seal on  siis seal ongi siis nüüd need head putukad,  kes, kes käivad, käivad pahasid söömas. Väikene lühikene ekskursioon, saime tutvuda puu,  sõnajala, banaani ja musta pipraga, aga juba 20.-st maist  saavad kõik huvilised tulla ise tutvuma. Täna oli meil see vedamine, et meil oli Jaan,  kes sai meile teha ekskursiooni aitäh Jan. Aga palun. Ma. Mis on tähtsam, kas oma elu ülesehitamine  või pühendumine oma vanemate teenimisele. August osedži maakond on ajatu lugu. Pereväärtustest teed. Terav dünaamiline lugu. Lavastaja Mart Ungari etenduses on eestikeelne sünkroontüli. Vene teater. Linna südames. Loo keskmes. Hooaega lõpetav Vabalava Menifestar 23.-st 26. maini  Telliskivi 60, A üheksa kaks garaaži. Narva linn, mille me kaotasime, Ma võiksin sulguda  pähklikoorde Derma minim. Lisainfo vabalava.ee. Jaa. Kell on pool üheksa, tere hommikust. Väikelinnadel ja valdadel napib palgasurve tõttu ametnike  väikelinnad ja vallad ei leia omavalitsusametnike,  kuna riigiteenistuses ja erasektoris on palgad palju kõrgemad. Viljandi linnavalitsus otsib konkursiga mitut inimest,  sotsiaalosakonda, samuti keskkonnaharidus  ning infotehnoloogia spetsialisti. Kokku on saadaval 10 vaba töökohta. Linnapea Madis Timpson ütles, et probleem on tõsine,  sest puuduvate inimeste töö peavad ära tegema teised selleks,  kuidas vabu töökohti täita. Omavalitsusjuhtidel head retsepti ei ole. Timpsoni sõnul oleks parim viis palgatõus,  aga konkureerivad palganumbrid on siiski raske pakkuda. Kriitiline olukord Saaremaa kraaniveega on kestnud nüüdseks  juba poolteist nädalat. Kuressaare peaatrassi joogivee proovid on viimased kolm  päeva puhtana püsinud, kuid endiselt leiti positiivseid  mikrobioloogilise leide vanalinna koolidest. Seetõttu ei anna terviseamet veel joogivee kasutamisele  rohelist tuld ja kasutada tuleks keedetud vett. Asutustel ja elanikel palutakse jätkata torustike läbivoolutamist. Ja. Viimane seis on hetkel selline, et kuigi meil oli suur lootus,  et need analüüsid, mis eile siis tulid, et need on kõik  siis puhtad, siis täna on seis ikkagi selline,  et kuigi peatrassides on vesi puhas, siis teatud kohtades  sellistes võib-olla kinnistutes ja kuskil nii-öelda  pimedates tupikutes ikkagi seda bakterit veel leidsime  ja seega terviseamet seda vett siis juua veel ei luba. Ehkki koalitsiooni esialgne plaan nägi ette kodualuse maa  maksuvabastuse ja maamaksutõusu piiri kaotamist juba  järgmisest aastast, siis rahandusminister Mart Võrklaeva  sõnul juhtub see praeguse tempo kohaselt siiski ülejärgmisel aastal. Võrklaev rääkis ERR-ile, et kui praegu on paika pandud piir,  et üle 10 protsendi aastas ei tohi maamaksu tõsta  siis uue plaani järgi saavad kohalikud omavalitsused  selle tõstmise osas ise otsuse teha, et oma tulubaasi kasvatada. Järgmise aasta vaates pole seda ka tema sõnul siiski  võimalik teha, sest maksumäärasid ei jõuaks nõuete kohaselt  kehtestada ega piisavalt inimesi kaasata. Türgi, Venemaa ja Ukraina leppisid kokku Musta  mereviljaleppe pikendamises 60 päeva võrra. Lepingu järgi saab Ukraina sadamate kaudu välja vedada 30  miljonit tonni vilja. ÜRO tervitas antud kokkulepet. Aitäh. Tontinationis Gud nes Fothe Wald. Out Standing istus. Arestives of rusha. United nations. Wi scu m. I hope Rich grement rove xpa, Initiative. Ja sai proposti Rissant leter to the president the se can. Montana keelas esimese USA osariigina Hiina telefoni äpi Tik  Tok kasutamise osariigi kuberneri Kreek Jan Forte teatel  hakkab keeld kehtima tema järgmise aasta algusest. TikTokil on Ühendriikides üle 150 miljoni kasutaja. Nii USA kui ka teiste riikide ametivõimud on mures,  et rakenduse kaudu kogutavad andmed jõuavad Hiina valitsuse käsutusse. Jan Fronte kirjutas sotsiaalmeedias, et tiktoki keelamine  kaitseb Montana elanike isiklikke ja isikuandmeid. Hiina kommunistliku partei eest. Boliivia, soja ja suhkrurookasvatajad protesteerivad  mootorikütuste piirangute vastu. Boliivia valitsus subsideerib maksumaksja rahaga mootorikütust,  et hinda madalal hoida. See on kaasa toonud ulatusliku salakaubanduse. Inimesed ostavad odavat kütust kokku, et seda välismaal  kallimalt maha müüa. Nüüd kehtestas valitsus diislikütuse, bensiini  ja gaasi müügile piirangu, lootes sellega kokku hoida 250  miljonit dollarit aastas. Farmerite sõnul aga ei jätku piiratud kogustest põllutööde  tegemiseks ja nad blokeerisid protestimärgiks tähtsa kiirtee. Maailma vanim ja kõige täielikum heebrea piibel müüdi  oksjonil 38 miljoni dollari eest. Sotebi oksjonimaja teatel on see kõige väärtuslikum käsikiri,  mis kunagi oksjonil müüdud. See on pärit tõenäoliselt üheksanda sajandi lõpust. Aga midagi täpsemalt ei ole teada. Koodeksina köidetud käsikirja tuntakse endise omaniku  kollektsionäär David Solomon Sassooni järgi Godek Sassooni  nime all. Piibli ostis USA diplomaat, kes kinkis  selle juudi rahva muuseumile Tel Avivis. Tänasest ilmast hommik on laialdaselt selge,  kuid idaservas natukene pilvisem. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni üheksa,  rannikul iiliti 12, Soome lahe ääres 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on seitse kuni 11 kraadi. Päev on Lääne-Eestis päikeseline, ida pool pilverünkadega. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 11, põhjarannikul  puhanguti 16 meetrit sekundis, aga õhtul tuul nõrgeneb. Õhusooja on oodata 10 kuni 16, kohati kuni 18 kraadi. Poole tunni pärast ühed uudised veel. Ja. Tere hommikust, aitäh otile uudiste eest,  kell on kuus minutit saanud pool üheksa läbi,  neljapäev on ja on 18. mai terevisiooni on veel umbes pool  tunnikest alles ja siia sisse mahub veel mitu põnevat teemat,  muuhulgas me räägime laevavrakkidest ja seda põhjusel,  et siin paar päeva tagasi tõi uudise, et on kuulus Titanicu  Frak nüüd moodsate vahendite abil kolm D mudeliks tehtud  nimelt siis on merepõhjas käidud ja kõik üles pildistatud  ja nüüd on siis see kõik vaadeldav ja seal on väga-väga  suurepärased kaadrid, muuhulgas on detailselt näha  ka laeval olnud siis šampanjapudelid, mis on veel päris  terved ja sõna otseses mõttes avamata, nii et omajagu  uurimist kindlasti see uus mudel pakub. Tänases saates on ka muusikat ja selle eest hoolitseb  ansambel round. Tesun, kes ühe loo juba täna hommikul siin esitas ühe looga  nad õige pea ka uuesti üles astuvad. Aga kui Eesti ilmakaarti vaadata, siis temperatuurid täna  väga kõrged ei ole, kuigi loodus on väga roheline  ja lokkab siis täna hommikul me pakume teile sellist mõnusat  troopikat ka, mida siis silmaga vaadata. Ja seda põhjusel, et loomaaias on siis avatud Kagu-Aasia  troopiline maja või õige pea see siis ka külastajatele  avaneb ja Juhan on täna hommikul just seal. Veel kord tere hommikust Kagu-Aasia troopilisest vihmametsast,  siin on niiske, siin on väga mõnus. Oleme täna hommikul tutvunud toredate loomadega,  vaadanud üle, millised taimed selles vihmametsas on,  aga sellel alal siin on ka väga tähtsad hariduslikud  eesmärgid ja see ekspositsioon on ju ka oluline just selles mõttes,  et mida inimene teada saab, kui ta läbi selle vihmametsa  jalutab ja minu selja taga on ka üks tore majake  või onn. Me räägime kindlasti ka sellest lähemalt  ja õige pea räägime gi sellest, mis on see info,  mida külastaja saab, kui ta võtab ette rännaku läbi  Kagu-Aasia troopilise vihma, metsa enne seda viib Liisu aga  meid vete sügavustesse. Tõepoolest, seda põhjusel, et Titanicu kuulus laevafrakk,  mis on merepõhjas olnud juba üle 100 aasta,  on nüüd saanud ikkagi täiesti nii-öelda uue pildi inimeste silmis. Seda põhjusel, et laeva frack on nüüd kolm tee mudelina üles  võetud ja sellest laevast avaneb sõna otseses mõttes täiesti  uus pilt, kui võib-olla seni me kõik näinud oleme. Tere hommikust, Isabella. Tõesti, kui ainulaadsed need kaadrid võib-olla on,  mida me siin kohe vaatame ka hakkame, mis nüüd on  siis mudeliga üles tehtud? No kunagi, kui see üldse avastati ja siis võeti üles küll  need kaadrid täpselt samamoodi sisulised,  nagu kollase talvelaevad nimetatakse neid. Et nad olidki, lihtsalt läksid robotitega alla,  juhiti seda, tehti pildid, aga kunagi nad lihtsalt pandi  maha niimoodi paberite peal vaadati, kus on sülekattuvus. Et kas me saame nüüd selle pildi kokku panna. Nüüd, kuna meil on arvuti ja tehnika nii arenenud,  siis me suudame panna täna mitte kaks tee  ehk siis kahte dimensiooni, vaid me suudame ta lausa kolme  dimensiooni viia ja lausa neljandasse dimensiooni,  kus me saame nad välja printida. Ja tihti me kasutamegi juba merearheoloogidena,  et me prindime nad välja, et me saaksime katsuda,  mis tekstuurid üldse seal on ja kuidas see võis olla  ehitatud ja kuidas me üldse vaatame seda hoopis teise nurga all. Et me ei vaata enam seda lihtsalt nii-öelda vee kontekstis,  vaid juba lihtsalt, kuidas ta oli reaalselt olemas. Miks sellist? Tööd vaja teha on ühelt poolt, et me tõesti võib-olla see  titaaniku näide on selles mõttes põnev, et kõik teavad seda  titaaniku lugu ja uppumise lugu ja uppumatu laev,  nagu ta omal ajal nime sai, siiski esimese sõiduga juba  põhja läks. Et see võib olla põnev, aga, aga siiski,  et miks see on nii-öelda vaja teha seda,  et ikkagi järjest uuesti ja uuesti selle laeva kohta midagi  teada saada. Ta on esiteks ka see, et meil on, jääb alles mingi materjal,  millega juurde me saame tagasi alati tulla,  et kunagised need joonised on meil siiani alles. Nüüd on meil uued joonised, me saame hakata võrdlema neid,  et juhul kui see laev hävib, kaob ära, siis me saame alati  nende materjalide juurde tagasi tulla, öelda,  vaadata, et mis on seal toimunud, mis muutused,  et üks asi on see, kuidas bioloogia seal toimib,  kui ka füüsikalised ja keemilised reaktsioonid. Ja nagu nimetataksegi selles artiklis, et on tihti näha,  kuidas mikroobid ja elusolendid hakkavad seda seal sööma. Et see on nagu toitaine neile, aga meid huvitab just see,  mis inimestega seal juhtus ja kuidas nad seal peal elasid. Mis on võib-olla see, mida me selle Titanicu kohta sellesama  mudeli pealt nüüd teada saame, mida varem ei olnud võib-olla teada? Huvitav on see, et näiteks nähti, et propelleri peal on  täiesti numbrid ära näha, et me hakkame ära nägema,  et mis tootmismargi peal ta oli, et mis tehase just  selle liini pealt ta leiti üles, et kuna arhiivimaterjalid  on täiesti alles, et me hakkame nägema üldse neid nagu detaile,  kuidas ehituses oli ja võib-olla ongi võimalik aru saada paremini,  kuidas üldse hukkus, võib-olla ei olnud,  et need niisugused metalllehed Et nemad ei tõmmanud lahti, vaid midagi muud,  juhtus et just selle kokkukukkumisega, see,  kuidas see vrakk seal põhjas seisab, me saame hakata seda  nii-öelda rekonstrueerima, kuidas see uppumine ise oli  ja täiesti uuesti suudetakse panna te nii-öelda seilama  arvutimudelitega ja kuidas ta võis seilata,  mis see juhtus, need tingimused on täiesti  rekonstrueeritavad juba arvutites. No tõepoolest tehnika areneb ja tänu sellele me seda kõike  näha saame, sest et siin aastaid tagasi oli veel see,  et tuli saata merepõhja sukeldujad ja teatud kohtades see  polnud üldse võimalik ja ka kaameraid selliseid ei olnud,  aga, aga nüüd see on võimalik, kui palju seda maailmas  tegelikult kasutatakse? Neid sama meetodeid, et, et lähevadki vee alla ikkagi  sellised robotkaamerad, mis siis iga külje pealt  selle kuidagi üles filmivad. See on muutunud aina noh, niisugune nagu tavalisemaks,  sest et, et see on nii suure nagu kaaluga juba,  sest inimesed ei saa võib-olla minna ja kui noh,  laevad on suhteliselt kallid, kui sa tahad sügavale minna,  siis need robotitega me saame kõik need kaadrid üles  ja inimene saab nii-öelda oma kodukontoris seda edasi vaadata,  uurida, et see uuring jääb pooleli. Meil on kõrval siin meil samas Läänemere põhjas lebav  Estonia vraki mudel, kas see nüüd on ka tegelikult sarnase  meetodiga tehtud või kuidagi teistmoodi? Jaa, no siin on tegelikult kasutatud nii lasermõõdistusi kui  ka seda fotograaf ehk siis pildistamismaterjalidega pandud  ta nii-öelda 3D mudelisse sisse, et ta ei ole enam üks üht  ühtlaselt ühtede piltidega, vaid tal on ka mingid punktid niisuguses. Füüsilises ruumis, et iga pildiga me saame siduda mingi  punkti ja inimene tuleb, vaatab, võtab oma joonlauad  ja suudab ära mõõta kõik need erinevad nurgad. Et kas näiteks oli päästeparved täpselt õigete suurustega? Aga Estonia Frakil ju sellist meetodit veel kasutatud ei ole,  nagu seal titanicku puhul, kus, kus need sellised  robotkaamerad läksid ja, ja pildistasid kõik detailselt üles,  tõesti, olid ka näha need avamata šampanjapudelit. Peaks olema üldiselt kasutatakse, kuna see sügavus  ja kui inimene läheb seal, võib ka olla mingid ohud inimesele,  et see hakkab muutuma jah, tavalisemaks,  et kasutame roboteid või siis kaugelt juhitavaid. Me mäletame, et sellesama Estonia vraki puhul on olnud kuna  on tegemist eri riikidega, ka, et kes, kes nii-öelda  sõnaõigust omavad, et, et kas üldse saata sinna uurimismeeskondi,  kas see on lubatud, väga palju küsimusi on õhus olnud,  et kui lihtsaks see ühel hetkel võib muutuda,  et tõesti sellised tehnikahuvilised kõik võivad ühel hetkel  nii-öelda oma kaamerad sinna alla saata ja,  ja teha mudeleid See on noh, raske selles mõttes, et et igaüks ei saa,  me ei tea, mida see, mis on ühe inimese iha  või vajadus sinna alla minna. Et võib-olla see huvi on tõesti väga suur  ja me proovime teha selle, need mudelid üldiselt  arheoloogidena kõigile kättesaadavaks, sest  siis inimene saab seda nii-öelda ise vaadata  ja uurida, kuid see mure ongi just Estonia puhul  ka ja Titanicuga, et seal võib, kuna see on haud,  et seal võib nende inimeste hauda nii-öelda rikutud olla  ja me ei oska seda hinnata. Ja siis ongi pigem, et arheoloogia juurde saab tulla,  et ma, mul on huvi, kas teil on näiteks niisugust materjali  ja siis vaadatagi, kas on võimalust ise hakata uurima edasi  koos arheoloogidega, et kõik ei saaks nii-öelda seda ära  võtta või pärast keegi teine tuleb, ütleb,  et ma tahaks ka. Aga kahjuks seda enam ei ole alles ja siis ongi,  sellepärast on need mudelid ka just kõige paremad,  et igaüks saab seda oma kogemuse. Kui palju, võib-olla tõesti võib ka selliseid eetilisi  küsimusi kerkida, kui see tehniline pool järjest areneb  ja areneb ja me ühel hetkel tõesti suudetaksegi merepõhjast  laevafrakkide puhul ikkagi seda pilti tuua,  mis seal merepõhjast vastu vaatab. Üks asi on šampanjapudelid, teine asi on tõesti see sama  inimlik pool, et kui palju, võib-olla selliseid küsimusi  võib üles kerkima hakata. See on järjest suurem teema tulnud just seadusandlusega,  et mida hakatakse uurima ja kust hakatakse uurima,  eriti nüüd, kuna me hakkame vaatama laevavrakke  ja olu keskkonna ohtlikke vrakie, kus me näeme,  et see vrakk, mis on metallist tehtud, hakkab järjest hävima  ja kuna see aeg hakkab teise maailmasõja lõpust,  hakkab juba lähemale tulema, kus need laevad on täiesti  puhtalt nagu suhkruvatt, et paned lihtsalt näpu läbi  ja sa oled juba vrakist juba, et metalli enam ei ole. Et see eetilise küsimuse, kuidas midagi uurida,  on järjest aktuaalsem just selle tõttu, et me ei tea,  mida me hakkame uurima, kus see uurimisküsimus tuleb  ja me hakkame kohanema nende trendidega nii-öelda. Lõpetuseks, kas merearheoloogide jaoks on,  on mõni selline laevafrakk ka maailma meres kuskil  mida tõesti tahakski nüüd sellise meetodiga vaadata,  mida siiani pole saanud lihtsalt? No mind huvitaks, mustas meres oli üks projekt,  kus leitigi VanaKreeka üks laevavrakk mis on senini täie  kõige vanem laevavrakk, kus on täiesti säilinud kõik purje ed. Et ma tahaks ise näha ja tahaks ise ka katsuda seda,  see on see niisugune huvi. Aga kahjuks sinnani veel ei ole jõudnud ja tahaks selles  veel näha, et kus on nagu peaaegu kõik asjad olemas. Väga põnev, see merealune maailm tundub ja seda enam. Et sellised võimalused järjest kättesaadavamaks muutuvad  ja tõesti, siis tehnika areng toob needsamad laevafrakid  ka inimestele lähemale ja uurimiseks aitäh täna hommikul  stuudiosse tulemast. Meie teeme siit aga sissejuhatuse pühapäeva,  kui läheb eetrisse prillitoos ja sel korral on riit Linnal  külas kirjanik ja linnuuurija. Eele. Ja. Aga ööbik laulab alati. Ilusti öeldakse inimese kohta ka, kes väga hästi laulab,  et laulab nagu ööbik ja aga siin on ka siis  ka inimesed on, võib küll öelda, et laulab nagu ööbik,  aga ööbikud laulavad erinevalt on häid lauljad,  on halbu lauljad tõesti ja on ka niimoodi,  et noh Tunneb tegelikult siin oli hea, kui näiteks ma teadsin,  siin, tundsin ära see minu ööbik, et ta on veel elus. See aasta tuli tagasi kevadel. Ma tundsin ta laulu järgi, ära tal midagi kuskil mõni  laulust rohkem teistmoodi ja omapärane. Aga see laulu kohta üldse niimoodi mõned laulavad tõesti  siin jõgise kandist hakkasid, peale rikuti meie minu  vaatlusala see ööbikute koor ära. Kui nad said, hakkasid konna moodi kooksuma,  väga palju krooksumis tuli sisse, oli küll laul  ka olemas, aga seda tubiid stub plaks plaks. Plaksutamine jäi kuidagi viletsaks ja langes lõpplanges ära. Teate, et lauljatele öeldakse, et okas kurku,  et siis läheb hästi, aga võib-olla ööbikul oligi okas kurku  läinud ja ei tulnudki välja, aga öelda öeldakse niimoodi,  näiteks, et käole läheb odra iva kurku. Mis juhtus? Ma ei tea. Raudkulliks sai. Ja. Tallinna loomaaia Kagu-Aasia troopilises vihmametsas on täna  hommikul olnud väga tore ringi jalutada,  tutvuda loomadega, tutvuda lindudega, lend koertega,  isegi vaadata, millised taimed siin on, aga see kõik on ju  kontseptsioon ja tahaks ka seda, et kui külastaja on siit lahkunud,  siis on ta saanud natukene targemaks ja midagi teada  vihmametsade hingeelu kohta. No tere hommikust. Milline see kontseptsioon on, millest te siin lähtume,  olete, kui te hakkasite mõtlema just sellele poolele,  mis ei puuduta siis seda, kus elavad loomad  ja millised taimed siin on. Eks me ikka mõtleme sellele, mis loodushariduslikku teavet  inimene siit saab. Mis kujul ta seda saab ja mis tundega ja  mis mõtetega ta siit ära läheb, see on meile kõige olulisem. Ja et kui me saime teada, et see on troopiline vihmamets,  siis me ju teame, et see on maailma kõige elurikkam elupaik. Ja meie põhimissioon oligi siis rõhutada seda elurikkust. Ja kuidas me siis seda teeme, me lähenesime  selle nurga alt, et vihmamets on väga mitmepalgeline,  et see elu, see rikas elu väljendab ennast,  kuulutab ennast väga eri moel. Üks asi on see, mida sa näed seal vihmametsas on lopsakas rohelus. Aga loomi võib-olla ei märka. Aga mida sa kindlasti paned tähele, on see heli heli ju  tuleb läbi selle lopsaka taimestiku läbi  selle rohelise ja see on see kindlasti, mida inimene seal tajub. Nii et heli ja pildi koosmõju koostöö on see,  millele me oleme siin rõhutanud seda ekspositsiooni luues. Ja näiteks, kui inimene tulebki nüüd siia vihmametsa majja,  siis esimese asjana ta mitte ei astu siia rohelusse siia  saali vaid ta siseneb sellisesse Borneo saare öösse. See on selline. Loomaaias on ta võtnud sellise kurvilise tunneli kuju  ja ma rõhutan, ma soovitan inimestele, et kui sa nüüd  sisened sinna tunnelisse ära torma selle ummisjalu läbi,  et siia päikese kätte jõuda, vaid natukene keskendu  seafookus just häältele, et kui sa näiteks kuuled orkestrit,  siis on ju sama moodi, et ei paari sekundiga sa ei taju seda  tervet pilti. Et neid muusikuid neid instrumente siis nii-öelda kuulda,  kuulata, tajuda, aru saada, sa pead ikkagi natukene  keskenduma ja kuulama rohkem. Vot ja nüüd, kui inimene sealt ööst sealt tunnelist väljub  siia lopsakasse, vihmametsa saali, see on muidugi see koht,  kus ta siis tutvub nende taimede, nende päriselus loomadega. Ja juba ilmselt see Troopiline soe niiskus on see, mis meie põhjamaa inimesele  mõjub eksootiliselt, nii et juba see miljöö ise räägib enda  eest ja on selline suur elamus. Ja muidugi siin põhifookus ongi nendel loomadel,  et me oleme tutvustanud, mis loomad need on,  mis elu nad elavad, kuidas nad seal metsas toime tulevad  ja mis neid ka ohustab natukene. Aga muidugi me oleme ka mõelnud lastele. Just sest, et väikesed külastajad, see on ju võib- olla,  et see kõige olulisem käsi loomaaia jures. No, ja muidugi ja näiteks siin minu selja taga on selline  põnev onnikene, mis see onn siis endast kujutab,  me oleme siin natukene ka siia sisse toonud sellist meest  nagu Alfred Rassel Pollas, kes oli 200 aastat tagasi. Kusjuures ta sündis täpselt 200 aastat tagasi,  ta oli Briti loodusuurija, tema andis just hästi suure  panuse meie läänemaailmale, et seda Malai saarestiku tutvustada,  nii et tema seal rändas kaheksa aastat kogus loomi,  tegi teadusuuringuid, kusjuures tema oli evolutsiooni  loodusliku valiku teooria üks nii-öelda kaasautoritest mitte  ainult tarvin ei olnud tema. Ja nüüd see on siis kujutabki selle Alfred Rosel Mollesi uurimisjaama,  me võiksime niimoodi öelda, et me oleme siin lootnud sellele,  et laps on ju fantaasiarikas, ta läheb kohe fantaasia tööle. Iga lapse unistus on võtta liblikavõrk ja minna vihmametsa  elu uurima ja avastama, et siin ta saabki nii-öelda ennast  vaimupildis viia selle loodusuurija asemele,  siis ta saab uurida kõiki neid sulgi, koljusid,  krokodile, nahkasid, siin ta saab uurida,  siis. Noh, saada teada selle loodusuurija elamustest,  mis ta seal läbi elas, kuulata tema mõtteid  ja seiklusi, seal seespool saab ta putukaid uurida  ja nii edasi, et see on jah, selline lastele mõeldud nurk. Ja muidugi peaksime rõhutama ka seda, et kui see maja  keskendub Indoneesiale, Malaisiale see on Väga. Selline maailmanurk, mis on väga suures hädas,  et inimmõju on seal väga suur ja tugev ja aga selles saalis  me tahtsime kuidagi vältida seda selle traagilise teema sissetoomist. Ma pidin küsima, et see on ju noh, tänapäeval see on see,  millest räägitakse, et meil on siin tore väikene vihmamets,  aga tegelikult maailmas midagi teha ei ole,  et, et järjest ja järjest sellised imelised paigad hävivad,  et te olete seda traagikat, nagu sa ütlesid,  üritanud. Me väldime seda siin ruumis, et siin ruumis võiks inimene  saada ikkagi sellise looduselamuse, aga me ei saa üle  ega ümber, oleksime silmakirjalikud, kui me näitaksime  ainult seda ilusat osa, et inimene ikkagi enne,  kui ta läheb siit nüüd loomaaiast välja,  ta võiks selle peale mõelda, mis on nii-öelda tema roll  selle looduse ja elukeskkonna säilitamises. Et kui ta siit ruumist lahkub, siis ta tegelikult siseneb  ühte sellisesse pisemasse ruumi. Ja. Vist peaksime siin nüüd rõhutama seda, et see külastusala,  see vihmamets on, erineb teistest varasematest loomaaia  ekspositsiooni aladest võib-olla sellepärast,  et siin me oleme kasutanud päris palju selliseid tehnoloogilisi,  multimeedia lahendusi. Nii et kui inimene nüüd siit sinna ruumi siseneb uude ruumi,  siis ta satubki sellesama Borniosaare. Metsa ta tajub terve Bornio saare ööpäeva ilma jalavaeva tundmata,  ta istub maha, ta kuuleb kõiki neid hääli  ja vaatab seda metsikut loodust väga palju loomi oma ööpäeva  rütmis seal toimetavad. Aga samal ajal tasub tähelepanu pöörata selle ruumi kontrastsusele,  et ühel pool ongi see lopsakas elujõus mets  ja teisel pool on siis inimmõjuga. Palmi palmiõlistandus, õlipalmiistandus. Aitäh selle kiire ülevaate eest aga tekib küll tervik,  juba praegu oli sellest aru saada veel kord,  suur tänu. Meie tore ringkäik Tallinna loomaaia,  Kagu-Aasia troopilises vihmametsas on sellega läbi saanud,  juba 20.-st maist ootab loomaaed kõiki huvilisi  selle imelise keskkonna ga tutvuma nende loomadega taimedega  ja kogu selle kontseptsiooniga ja sellega,  mida Kagu-Aasia troopiline vihmamets üldse endast kujutab  ja tähendab. Saade ei ole veel päriselt läbi ja tasub veel meelde  tuletada seda, et aasta kooli konkurss käib 19. maini saab  hääletada novaator.err.ee, andke oma lemmikule oma hääl,  me oleme ikka tutvustavaid videosid ka näidanud  ja täna hommikul on vabadusekoolikord. Ja. Me oleme Vabaduse koolis, mis tehti lahti vähem kui aasta tagasi. Siin õpib praegu 573 Ukraina noort. Läheme ja vaatame, kuidas neil läheb. Suhtus, et austrkes. See võttis. Keetud nii, kuid näol siis. St. Siis ta ei näe vabadusse vabadusse, vabadusse,  kolm vabadusse vabadusse vabadusse kolm. Vabausse vabadusse vabadusse kolm vabadusse kolm jääb  vabadusse koel. Ja ta tema ise veakastmist. Usutav kasnagu, sest eetris No on seda Oodatud panna? No vabaduse. Vali vabaduse, vabaduse, vabaduse kool. Vabadusse, vabadusse, vabadusse, kool, vabaduse,  vabaduse, vabaduse kol vabadusse, kool vabadusse,  kool vabadusse, vabadusse, vabadusse, koel vabadusse,  vabadusse, vabadusse, kohel, vabadusse, vabadusse,  vabadusse, koel, vabadusse kohe jääb vabadusse. Koel. Mina olen teie eesti keele õpetaja Tiina  ja ka teie klassijuhataja. Kuidas teil läheb? Neljapäeva, hommikune Terevisioon hakkab siin vaikselt lõppema,  kohe tuleb muusika pala ja siis juba uudised. Selline troopikahõnguline saade oli täna hommikul. Kohe-kohe astub teie ette aga ansambel Indi rock bänd Around  The Sun ja teine pala, mis kohe kõlama hakkab,  kannab pealkirja. Toon, et Dance tulgu teil tore päev. Toon. See on nii. See. See peenra. Ye a me. P. Tere hommikust, kell on saanud üheksa ja viimased hommikused uudised. Ukrainas anti öösel 16. oblastis õhuhäire. Hommikul kella nelja paiku laiendati häired kogu riigi  territooriumile ja tööle hakkas ka õhutõrje. Pealinnas Kiievis oli kuulda vähemalt viit plahvatust,  ka mitmel pool mujal kõlasid plahvatused. Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi hinnangul kaotavad  vene väed initsiatiivi pahmuti piirkonnas. Ukraina teatel on nende jõud ööpäeva jooksul pahmuti,  mis poole kilomeetri võrra edasi liikunud. USA ametnike kinnitusel on õhutõrjesüsteem Petrot endiselt töökorras,  kuigi Vene kaitseministeerium teatas, et hävitas  selle teisipäeval antud raketilöögiga. Väljaande CNN andmetel on Petrioti süsteem tõenäoliselt  kahjustada saanud, aga see ei takista selle toimimist. Türgi, Venemaa ja Ukraina leppisid kokku Musta  mereviljaleppe pikendamises 60 päeva võrra. Lepingu järgi saab Ukraina sadamate kaudu välja vedada 30  miljonit tonni vilja. ÜRO tervitas kokkulepet. Ja. Totinuationis Gud nes Fo the Wald. Out Standing issus. Et pretens United National. Cusiga. I hopega? Initiatieve. Ja sai proposti rissant leter to the president the secan. Ukraina teatas Hiina saadikule, et ei loovuta rahu  saavutamiseks oma territooriumi Venemaale. Hiina eriesindaja, kes varem oli Hiina suursaadik Venemaal,  on Euroopas ringsõidul, et edendada Pekingi rahuplaani. See on kõrge Hiina ametniku esimene visiit Ukrainasse. Ukraina välisminister umi teatel tutvustas välisminister  Dmõt roguleba Hiina valitsuse esindajale õiglase  ja püsiva rahu põhimõtteid ja toonitas, et Kiiev ei võta  vastu ühtki sellist rahuettepanekut, mis tähendaks oma  territooriumi kaotamist või konflikti külmutamist. Kriitiline olukord Saaremaa kraaniveega on kestnud nüüdseks  juba poolteist nädalat. Kuressaare peatrassi joogiveeproovid on viimased kolm päeva  puhtana püsinud, kuid endiselt leiti positiivseid  mikrobioloogilise leide vanalinna koolidest. Seetõttu ei anna terviseamet veel joogivee kasutamisele  rohelist tuld ja kasutada tuleks keedetud vett. Asutustele ja elanikel palutakse jätkata torustike läbivoolutamist. Viimane seis on hetkel selline, et kuigi meil oli suur lootus,  et need analüüsid, mis eile siis tulid, et need on kõik  siis puhtad, siis täna on seis ikkagi selline,  et kuigi peatrassides on vesi puhas, siis teatud kohtades  sellistes võib-olla kinnistutes ja kuskil nii-öelda  pimedates tupikutes ikkagi seda bakterit veel leidsime  ja seega terviseamet seda vett siis juua veel ei luba. Kuu aja pärast ametisse asuv kaitsepolitseiameti järgmine  peadirektor Margo Paluson ütles esimeses stuudios,  et vene eriteenistuste võimekust ei tasu üle müstifitseerida  ega alahindata ning Venemaa teeb inimeste värbamiseks palju tööd. Ma ütleks nii, et ei müstifitseeriks neid üle,  aga ka jalahindaks ja ütleks nii, et nad on võimekad,  et me peame arvestama vene eriteenistuse,  Gru SVR. FSB. On olnud kogu Putini aja eelis, arendatud jõustruktuurid. Neisse on väga palju investeeritud. Kõigil luureteenistustel on oma luureakadeemiad  ehk siis ohvitserid saavad topeltkõrghariduse luurealal. Väga palju lõpuks sõltub ikkagi selle konkreetse luureüksuse  sellisest professionaalsest käekirjast ja see on väga kõikuv. Ja. Lastekaitse liit toetab sooneutraalset abielu liit märgib,  et samast soost vanematega peredest tunnevad lapsed end  füüsiliselt ja psühholoogiliselt vähemalt sama hästi kui  teistes peredes ning neil on vanemate ja sõpradega vähemalt  sama soojad suhted kui eakaaslastel. Ühtlasi märkis liit, et laste healoo kannatab,  kui nad kogeda kiusamist või kuulevad oma perekonna kohta  solvavaid kommentaare. Küll aga märkis lastekaitse liit, et ootab valitsuselt  suuremat kaasamist ja laiemat arutelu. Samuti tuleks liidu hinnangul välja selgitada,  mida lapsed eelnõust arvavad. Tänasest ilmast hommik on laialdaselt selge,  kuid idaservas natukene pilvisem. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni üheksa,  rannikul iiliti 12, Soome lahe ääres kuni 15 meetrit  sekundis ja õhutemperatuur on seitse kuni 11 kraadi. Päev on Lääne-Eestis päikeseline, ida pool jätkuvalt pilverünkadega. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 11, põhjarannikul  puhanguti 16 meetrit sekundis ning õhusooja tuleb 10 kuni 16,  kohati ka 18 kraadi. Nii palju praegu uudistest ja ilusat neljapäeva algust. M. Ja.
