Eestis toodetakse ohtralt mahla, seda nii kodus kui lausa  suurtes tehastes. See on ka loomulik, sest mahla on meie toidulaual oluline roll. Seepärast pole ka ime, et mahla aga seonduvat uurivad. Isegi teadlased, jah? Kuule jah. Tähelepanu tegemist on teadusega. Tere. Meil polli aiandusuuringute keskuses pressitakse mitmetest  erinevatest puuviljadest ja marjadest mahla,  millest tekivad pressjäägid. Tõenäoliselt tekib kõige rohkem õuna pressjääke,  märkimisväärselt vähem aga muude puuviljade marjade pressjääke,  millest käesoleval ajal tehakse juba enamasti kõikidest pressijäägijahu. Just pressjääkidest tehtud kasulikke aineid täis pulbrid  ongi need, mis panevad Eesti maaülikooli professor Mati  Roasto silma eriliselt särama. Näiteks siin on meil marinaad, mis on mustsõstraga,  nii, et mustsõstra, mahla, pressjäägid on siin  selle marinaadi koostises siis on meil näiteks tomati  jääkidest valmistatud selline marinaad siis väga huvitav. Minu arvates on rabarber Ja ja loomulikult neid kõiki on võimalik  siis omavahel veel segada. Et meie erihuvi on väärindada liha ja kalatoitu,  liha ja kalatoidud on tegelikult toitainerikkad aga nendest  jääb tihti väheks nagu bioaktiivsetest ühenditest. Ja neid bioaktiivseid ühendeid on väga palju erinevaid,  aga neid on eriti palju taimsetes toitudes  ja tuleb välja, et mahlatööstuse pressijääkides on neid  isegi rohkem kui mõnikord päris terves taimes näiteks mahla. Nii et seega, mida meie üritame teha, on anda nende  hakklihatoodetele või kalatoodetele või siis marinaadidele  ühelt poolt visuaalset atraktiivsust juurde teiselt poolt  kindlasti huvitavaid maitseid, mida siiamaani ei ole  toiduturul nagu olnud ja siis ka täiesti naturaalsete lisanditega. Ma ei räägi toidu lisaainetest, vaid me räägime  naturaalsetest looduslikust lisanditest,  et anda juurde ühelt poolt neid pioaktiivseid ühendeid  ja tagada selline optimaalne säilimisaeg. Ja loomulikult me vaatame ka toiduohutuse aspekte. Me oleme jõudnud nagu välja nende taimsete pulbriteni,  nende ekstraktideni, nende marinaadideni,  mis on nagu kõige paremate omadustega ja  mis tegelikult on ka inimestele organoleptilised aktsepteeritavad. Ühelt poolt ta võib olla ju tervislik toode,  aga kui tarbijad ütlevad, et sorry, vabandust,  et meile see maitse ei sobi või lõhn ei sobi,  et siis me ei saa sellega edasi tegeleda. Mida värskem toit on, seda tervislikum ta on. Ja aja jooksul toitu kogunevad oksutatsiooni produktid. On üldjoontes halvad need lisamaterjalid,  mida me siis lihale lisame. Need on parimad ja kõige rohkem antioksüdante  ehk oksüdatsioonivastaseid aineid sisaldavad materjalid. Mahlajäägipulbrit ega väärindatud lihatoodete säilivust ei  hinnata siin laboris tunde järgi. Selleks on Eestis kokku pandud spetsiaalne toiduvärskust  mõõtmise masin. Et see kindlasti hakkab päris palju maailma muutma,  sellepärast et on võimalik suht odavalt ja kiirelt mõõta  näiteks liha ja kala värskust. Nii et lõppkokkuvõttes ma arvan, et me olemegi maailmapäästjad. Me tegeleme ju ringmajanduse ga, et me võtame need vägagi  väärtuslikud taimsed, materjalid, mis muidu võiksid kaotsi  minna meie toidulauast. Ja nüüd nad jõuavad meie toidu lauale. Kui ma alustasin keemiaõpinguid ütleme, sellest on juba  ka oi jumal kui päeva tagasi. Ja siis ei kujutanud ma kindlasti ette, et aastal 2023. Ma tegelen sellise teemaga, sest tol ajal toidukeemiast  praktiliselt üldse ei olnud juttu. Nii et muutus on ikkagi muutus, on ikkagi väga suur.
