Kuigi ülikoolid võtavad tudengid vastu eksamitulemuste põhjal,
korraldavad oma katseid ning jagavad õppekohti näiteks olümpiaadidel.
Edukatele ei ole ülikooli ikka lihtne pääseda,
tõdeb Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll. Gümnaasiumiharidus on viimastel aastatel ikka väga,
ütleme reaalainetes ikkagi väga otseselt öeldes nagu taandarenenud,
et sellel aastal, kes, kes, kes gümnaasiumi lõpetab,
see aastakäik oli 13500 sündi, abitooriumisse on nendest
jõudnud 7500 ja kui me võtame nüüd laia matemaatika aluseks,
siis sellest aastakäigust suudab laiemat temaatika 50-le punktile,
mis on tavainimese mõttes kas kolm väga pika miinusega
või pigem nagu kaks sooritada tsirka 2100 kuni 2200 õpilast. Nii et selles mõttes see on see kontingent,
kes Tallinna tehnikaülikooli üldse kvalifitseerub siis saama,
nii et tegelikult seda ohtu nagu et nüüd oleks väga lihtne
ülikooli saada ei ole, et tegelikult tehnikaülikooli vaates
siis 3000 viiesajas- sellest aastakäigust kvalifitseerub
circa 2100 kuni 2200. Lisaks akadeemilisele võimekusele on ülikoolidele oluline ka õpimotivatsioon,
selgitab vall.
See on ka üks põhjus, miks TTÜ korraldab labürindi jooksu,
kus arvestatakse nii jooksukiirust kui ka kandidaadivõimet
kiiresti mõelda. Me eelmine aasta labürindi jooksu siis 10 paremat
abiturientide soorita, et ülikooli vastu võtsime noh tõsi
nendest kaheksa olid ka riigieksamite mõttes väga tippude tipud,
aga kahel nendest politseilised keskpärasemad tulemused noh,
tõesti küll üle meie lävendit, aga on kõik need 10 on saanud
väga suurepäraselt tehnikaülikoolis hakkama.
