Rail Balticu raudteepikkus läbi kolme balti riigi on üle 800 kilomeetri,
sellest Eestis on 213 ja väga ülevaatlikult on praeguseks
sel trassil valminud Harju ja Rapla maakonnas kokku kuus
viadukti ja ökodukti.
Pooleli on veel üheksa Harju, Rapla ja Pärnu maakondades.
Alustatud on kohalike peatuste projekteerimisega
ning detailplaneeringutega.
Välja on kuulutatud hanked kahe põhitrassilõikude
ja Ülemiste reisiterminali rajamiseks. Sel aastal peakski alustatama Ülemiste ja Pärnu
reisiterminali piirkondade ehitustöödega.
Samuti on kavas Ülemiste veeremidepoo ja Pärnu
kaubaterminali detailplaneeringute lõpetamine.
Majandusministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan
kaunissaare sõnul ollakse töödega sellises graafikus,
et aastal 2030 peaks raudtee Eesti osa valmis olema. 20 80.-ks aastaks on plaanis Ülemiste vahel rööpad maha
saada edasi kas siis 30. aasta lõpuks ka siis Iklani raudtee
olemas olla, mis seal veel, võib-olla olulisem selle raudtee
põhitrassi osas on see, et käimas on kaks hanget siis
selliste pikemate pea 10 kilomeetriste lõikude ehitamiseks,
mis peaksid sel aastal lepingusse jõudma,
ehitustööd algama ning sel aastal veel kolme sarnase pikema
lõigu hanked lähevad ka käiku, et siis 24. ehitama hakatud
kokku saame kuskil 24. aastal siis ehitustöid 150-l kilomeetril. Rail Balticu põhitrassil. Pärnumaal on kohtuvaidluse tõttu käsilaga riigi
eriplaneeringu uuendamine, mille tõttu saab seal alles
sellel suvel paika trassikoridor.
Kriitiline on veel Ülemiste piirkond. Kus on nii maade osas läbirääkimisi, on suhteliselt kallid,
maad on seal sõlmitud, on praeguseks kas siis ehituslepingut
seal üksnes puudutan vana ehk siis 15 20 vene laiusel
raudtee ümbertõstmist ning teine siis rajatiste ehitamist,
et seal peaks ütleme, nii septembris-oktoobris juba näha
olema ka reaalselt betoonivalutöid, selleks et
terminalihoone vundament paika saada. Küll peavad aga kuni Pärnuni olema kõik maaüksuste
menetlused alustatud juba selle aasta jooksul.
Riik on praeguseks omandanud pea 40 protsenti raudtee ehituseks,
vajaminevatest maatükkidest. Sarnaselt ehitusega on seal ka tempo, eks ole,
tegelikult nüüd kenasti üles läinud just selle tõttu,
jah, et olemas projektlahendus, mille alusel on võimalik
siis teha krundijaotuskava, mille alusel omakorda on
võimalik siis teha pakkumisi konkreetsetele maade
äralõigetele või tükkidele.
Ja ainult äärmisel juhul on siis sundvõõrandamine vajalik,
et praegusel hetkel, kui ma õigesti mäletan,
neli sundvõõrandamist kas käimas või lõpule viidud
