Tervise arengu instituut avaldas hiljuti aastaraamatu,
millest selgus, et alates 2018.-st aastast on Eesti inimeste
alkoholitarbimine suurenenud.
Praegune olukord meenutab suuresti eelmise
majanduskriisieelset aega.
Kui 2013. aastal registreeriti 443 alkoholi surma siis 2021.
aastal 595.
Tervise arengu instituudi teadusdirektor Kaire Innos tõi ühe
põhjusena välja, et alkohol on pärast 2019. aasta aktsiisi
langust inimestele oluliselt kättesaadavam. Ja paraku alkoholiga me näeme seda trendi,
et kui mida kättesaadavam on alkohol, seda suurema megi
alkoholi suremus. Alkoholisurmasid on vaadatud ka pikema perioodi jooksul.
Sellest joonistub välja, et majanduslangus mõjutab alkoholi tarbimist.
Oluliselt, jätkab Kai Rein nos. Et kui enne seda majanduskriisi algust, kui meil oli
majandusbuum inimesed järjest elasid järjest paremini
alkohol muutus ka järjest kättesaadavamaks siis alkoholi
suremus ka suurenes.
Paralleelselt sellega niipea kui algas majanduskriis,
siis tegelikult järsult vähenes alkoholi suremus,
ehk siis alkohol muutuski lihtsalt inimestel ei olnud enam
lihtsalt öeldes raha, et osta alkoholiaktsiisid,
tõusid samal ajal ja samal ajal siis inimeste sissetulekud
vähenesid ja alkoholisuremus väga märkimisväärselt langes. Alates 2019.-st aastast ei ole alkoholiaktsiisi Eestis
muudelt küll aga on samal ajal kasvanud inimeste sissetulekud.
See võib olla üks põhjus, miks Eestis on viimastel aastatel
olnud pea 700 alkoholi surma.
Viimati oli Eestis selline tase 2008. aastal.
Alkoholisurmade suurenemises võis rolli mängida koroonapandeemia,
sest inimesed otsivad sageli alkoholist abi oma probleemidele.
Samuti on alkohol Kaire Innose sõnul praegu väga kättesaadav. Võib-olla see põhjus on osaliselt selle taga,
et meil tegelikult see alkoholitarbijahinna indeks on
viimastel aastatel vähenenud pärast neid aktsiisi muudatusi,
mis siin toimusid ka vahetult enne koroonapandeemia algust,
kui aktsiisi järsult vähendati, et alkohol on saanud
inimestele oluliselt kättesaadavamaks ka aktsiise,
vaadata pigem seda nii-öelda rahanduspoliitilise meetmena,
et kuidas riigieelarvesse raha tuua, vaid pigem just
tervisepoliitilise meetmena, et vähendada,
kellede kättesaadav. Positiivse poole pealt on veidike vähenenud noorte alkoholi tarvitamine.
Kui 11 kuni 15 aastastest noortest on purjus olnud 10
protsenti siis 20 aastat tagasi oli see näitaja 23 protsenti.
