Kuna Lõuna-Eesti metsades on kuuse-kooreüraski levik kõige suurem,
siis ainuüksi RMK viib siinsetest metsadest paari nädala
jooksul välja hinnanguliselt 20000 tihumeetrit püünispuid,
ütles RMK kagu regiooni varumisjuht Tanel täheste. Ja varasematel aastatel oleme seda tööd teinud juuni alguses,
siis nüüd juba alustasime mai keskpaigas.
Meil on üsna lühikene ajaaken, alates sellest,
kui üraskid on püünispuud asustanud, kuni nad hakkavad sealt
juba välja lendama.
Et kuskil kahe nädalase perioodi jooksul me üritame
võimalikult kiiresti puud langilt kokku vedada
ja ka langilt ära toimetada. Kuigi ka erametsaomanikud raiuvad püünispuid üraskikahju vähendamiseks,
on väiksemates kuusemetsades lihtsam soodsam kasutada feromoonpüüniseid.
Võrumaa metsaühistu tegevjuht Erki sokk. Tavametsaomanik, kes nagu väga ei ole kursis sellise
metsanduse tõdede ja putukate käitumisega,
siis temal on see püünis puu teema natukene raskem ellu viia,
eriti kui ta veel kohapeal ei ela, sellepärast et
püünispuude väljaveol on väga tähtis, et see toimuks nagu
õigel ajal viitsa liiga vara selle püünis puu metsast välja
ei ole tolku olnud ja kui jääd hiljaks, kui ta on,
kõik on sealt välja lennanud, jälle on pahasti,
et selles mõttes Võrumaa metsaomanikud on Ta hakanud
kasutama feromoonpüüniseid, sellepärast et sealt on ikkagi
vannist silmaga kohe näha, kui suur tulemus on olnud
ja saab kohe nagu kerge vaevaga, nagu selle kogutu türaskid
siis metsast välja viia. Võrumaal Sõmerpalus elav Aleks Bay kirjeldas,
et tema on oma tarendu talu metsas kasutanud erinevaid
vahendeid kuuse-kooreüraski võitlemisel.
Enamus püünispuid on ta juba metsast välja viinud. No on sanitaarraie tehtud, püünispuid on kasutatud
ja feromoonpüüniseid on ka üleval. Ja missugune võitlusviis, nagu tundub, kõige efektiivsem? No eks ta on kompleksne, et mida rohkem neid meetmeid kasutad,
seda kõige parem on. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.
