Kui eelmise aasta esimeses pooles nakatus Tartumaal
puukborrelioosi 13 inimest, on tänavu haigestunuid 38
ehk pea kolm korda rohkem.
Tervise arengu instituudi teadur Maria Vicente lausus,
et puugid eelistavad niiskeid elukohti mistõttu on neile
saarte kõrval soodne ka Tartumaa. Tartu on kahe järvede vahel ja emaili, seal ööbib ka nagu
läbi terve maakonda.
Sellised tingimused aitavad kaasa selleks,
et puuke oleks rohkem. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogiaosakonna nõunik
Irina Dontšenko rääkis, et Tartumaal haigestub
puukborrelioosi vähem inimesi kui Eestimaal keskmiselt. Võrdleme Eesti keskmisega, mis on meil 33,6
ja Tartumaa number on 24,1. Küll aga on haigusjuhte võrreldes eelmise aastaga rohkem
kogu Eestis. Partu peegeldab meie Eesti ülest pilti, mis näitab
haigestumise tõusu ja Eesti haigestumus 100000 elaniku kohta
on kasvanud 1,6 korda. Puuke on rohkem soojema kliima tõttu. Kindlasti on see seotud meie kliimatingimustega
ja oludega.
Ja teatavasti meie kliimamuutused lähevad sinnapoole,
et meil soojenevad meie temperatuurid. Eesti perearstide seltsi juht Le vallikivi sõnas,
et puukborrelioosi äratuntav sümptom on punetav ring nahal. Ja õnneks on see puugihaigus selline, et praktiliselt
70-l 80-l protsendil tekib niisugune päris hästi äratuntav
punane laik nii-öelda pullisilma fenomen naha peale
ja siis ei ole enam mingisuguseid vereproove vaja,
et siis läheb kohe ravimiseks. Vallikivi sõnul tasub meeles pidada, et puugid elavad ka
mujal kui metsas. Linnalegendi kohaselt võiks olla kuuk ainult mingi võpsiku
ja võsahaigus, aga tegelikult võib seda mängleva kergusega
saadega pargiste kodumurult. Pikentiva rääkis, et puukborrelioosi aitab ennetada enda
keha kontrollimine pärast õues käimist. Mida vähem puuk toitub, sinu peal, seda vähem on tõenäosus,
et bakter tungib sinu keha sisse.
