Miks. Vikerraadio Reporteritund. Tere Euroopa Parlamendi eilne direktiiv,
et senised hooned tuleb renoveerida soojapidavaks
ja energiatõhusaks uusehitised peavad heitmevabad olema juba
viie aasta pärast.
See viib meid tänase teema meie igapäevase õhu juurde.
Kui hooned peavad sooja, siis on vaja neid vähem kütta
ja õhk, mida me sisse hingame, on mõnevõrra puhtam.
Lisaks karmistas Euroopa parlament kasvuhoonegaaside
vähendamise eesmärke ja suurendas CO2 sidumise eesmärke,
maakasutus ja metsandussektoris aga tagasi õhu juurde. Ilmselgelt me ei näe enam eesti ideedel tossutavaid busse
ja veokeid.
Väga paljud endises mõttes.
Suurtööstused on töö lõpetanud.
Kuid murelikuks teevad keskkonnaministeeriumi tellitud
välisõhuuuringu tulemused, et saastunud õhk põhjustab
inimestel eeskätt hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigusi.
Sellisel määral, et Eestis sureb igal aastal suurusjärgus
1100 inimest varem, kui nende eeldatav eluiga lubaks. Meie tänane saadele dub Tartu Ülikooli ja keskkonnauuringute
keskuse läbi viidud uuringust.
Me võtame need uuringutulemused lahti.
Räägime, kus ja kuidas õhuproove võetakse,
mida sealt uuritakse ja mida sealt leitakse
ja kuidas kogukonnad on kaasatud, et otsused ei sünniks
kabinetivaikuses suletud uste taga.
Me oleme palunud Tartu stuudiosse Tartu Ülikooli
keskkonnatervishoiuprofessori Hans Oru, tere päevast. Tere päevast kõigile. Ja Tartu stuudios peaks olema ka Eesti e-riigi akadeemia
digikommunikatsiooni ja kaasamisekspert Kristina Reinsalu,
tere Kristina.
Tere. Siin Tallinna stuudios on keskkonnauuringute keskuse
ekspert Marek Maasik, mets, tervist, tervist.
Ja mina olen selle saate toimetaja Kaja Kärner. Reporteritund. Me alustame välisõhumõõtmisest Marek Maasik.
Mets mida mõõdetakse, kus seda tehakse, kui sageli? Ja mõõdetakse eelkõige siis neid saasteained,
mis on üldiselt Euroopa liidus siis reguleeritud,
ehk siis nii-öelda on kokkulepe olemas nende saasteainete osas,
mis siis varasemate teadusuuringute põhjal on,
on kindlaks tehtud, omavad inimese tervisele
või ökosüsteemile siis nii-öelda kahjulikku mõju.
Ehk me lähtume nii-öelda suures plaanis ikkagi õhuseires
Euroopa Liidu direktiividest, kus on üsna täpselt paika pandud,
et mida mõõta, kus mõõta ja kui palju mõõta. Et Eestis laias laastus senise eiramägi,
siis nii-öelda selle miinimumprogrammi järgi,
et alati võiks rohkem, aga õhuseire on üsna kallis nii-öelda tegevus,
et siin me peame vaatama kindlasti ka selle majanduspoolt,
et hetkel me täidame kõiki neid nõudeid,
aga siis nii-öelda miinimumprogrammi järgi ja,
ja Eesti riigis siis riigi nii-öelda seiret teostatakse
üheksas seirejaamas, näidates erinevates linnades Tallinnas,
Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel ja, ja ütleme Tallinnas siis
mitmes punktis ja lisaks sellele siis ka teostatakse
õhuseiret siis ettevõtete oma seirejaamades,
et kokku kusagil on siis pidev seirepunkte 20 nii-öelda
mõõtejaama kandis Eestis üldse kokku ja mõõdetaksegi siis
selliseid nii-öelda inimese tervist või ökosüsteemi siis
otseselt kahjustavaid Sis ühendeid et siis enamasti reaalajas,
et me saame siga tund saame nii-öelda selle näidu kätte
ja teame siis üsna üsna täpselt, et mis see õhusaaste tase
hetkel on, et seda võib ka siis meie nii-öelda õhuseireveebist,
WWW õhuseire poee reaalajas jälgida ja saab ka siis
nii-öelda näha, et mis see, mis see nii-öelda õhu kvaliteet
siis inimest huvitavas Sis punktis nii-öelda hetkel on,
et. Mis ained need on, mida te õhuproovist otsite nende olemasolu? Ja seal ongi, on siis nii-öelda klassikalised gaasilised
saasteained nagu vääveldioksiid, lämmastikuühendid,
osoon siis erinevad orgaanilised ühendid,
kas siis lenduvad orgaanilised ühendid ja siis peenosakesed,
eri erinevad fraktsioonid ja siis omakorda nii-öelda
peenosakestest veel.
Kui veel nii-öelda detailsemaks minna siis nii-öelda need
toksilised ühendid, mis siis on, on nendel peenosakestele
siis kinnitunud seal erinevates ka siis nii-öelda aromaatsed
ühendid või siis või siis kantserogeensed ühendid otseselt
nii-öelda polütsüklilisi aromaatseid nii-öelda ühendid,
mis siis mis siis on noh, väga-väga-väga otseselt
inimtervisele kahjulikud. Kuidas ilm ja aastaajad mõjutavad õhu puhtust? Väga otseselt, et eks Eesti selles mõttes ongi jõudnud oma
arengutasemes sellisesse seisu, kus, kus noh,
ütleme, selle tööstuse mõju on järjest vähenemas
ehk ehk nii-öelda mõjutavadki meie nii-öelda siis
õhukvaliteeti enim siis kütmisperiood, kus siis on nii-öelda
vaja eramuid, elamu ehitis kütta.
Et see mõjutab väga vahetult ja loomulikult siis liiklus,
et kaks sellist põhilist põhilist õhu kvaliteeti mõjutavad
nii-öelda valdkonda loomulikult teatud aastaaegadel kaukarne
kus siis teistest riikidest või siis teistest piirkondadest,
siis kandub meile õhusaaste, et, et et suures plaanis ikkagi
enamustes Eesti piirkondades nii-öelda tööstusest pärineva
õhusaaste on, on, on vähenemas, et on kindlasti Eestis piirkondi,
kus nii-öelda tööstus, õhusaaste ka veel jätkuvalt oluline,
aga aga järk-järgult ikkagi väheneb, et kuna lihtsalt
rakendatakse nii efektiivseid meetmeid ja,
ja, ja paraku ka tööstus nii-öelda kolib välja ikkagi. Kust kandist Eestisse tuleb kõige saastunumat õhku? Ütleme laias laastus keskmiselt on ikkagi Kesk-Euroopast
ehk enamasti siis Poola Saksamaa aladelt,
et kui vaatame kaugkandega õhumass, mis siis kõige saastunud
õhku Eestisse kannavad, siis ongi pigem sealt Kesk-Euroopa
kandist ja enamasti ka siis nii-öelda kütmisperioodil,
et on, on sellised üsna üsna nii-öelda mustad õhumassid,
mis, mis võivad meie õhusaaste taset ka siis üldises pildis mõjutada. Aga neid looduslikku päritolu tolmud mõnikord Sahara kõrbest
jõuavad ka siia Läänemere äärde. Ja selliseid episoode tuleb aeg-ajalt ette ja,
ja oleme ka seda nii-öelda nii Sahara tolmu siin
vulkaanituhka nii-öelda oma seirejaamades näinud.
Aga enamasti need nii-öelda episoodid siis ongi ikkagi
nii-öelda kõrgemates õhukihtides, et neid ei pruugi siis
seda lokaalseid, õhu kvaliteeti väga palju mõjutada,
et see võib nii-öelda seda atmosfääri nii-öelda
läbipaistvust võib mõjutada, et me näeme seda visuaalset,
aga, aga see ei pruugi üldsegi nii-öelda alumistes
õhukihtidesse jõuda, et see nii-öelda saaste siis levib
kõrgemates õhukihtides. Räägime sellest, kui puhas või saastunud on õhk siis Tallinnas,
Tartus ja Väike-linnades. No siin peab jah vahet tegemata, mis ühendite osas ja,
ja, ja mis aastaajal, et laias laastus noh,
ütleme, et asukoha mõttes Tallinn on kindlasti eelisseisundis,
et kuna siin nii-öelda linna ventilatsioon jutumärkides
ventilatsioon on oluliselt parem, et me oleme mere ääres
ja siinse nii-öelda õhusaaste kindlasti hajutatakse
oluliselt paremini ära.
Et selles mõttes on kindlasti Tallinnal eelis Tartu ees,
kus siis Tartu asub Emajõe ürgorus ja kus võib siis
aeg-ajalt juhtuda, et see õhusast ei haju nii hästi. Kui me vaatame nüüd absoluutnumbreid, siis pigem kütmisperioodil,
jah, võib nii öelda Tartu olla siis halvema kvaliteediga
teatud piirkondades, samas ka Tallinnas kindlasti on kütmis
perioodilisi piirkondi kus õhu kvaliteet tegelikult ei
pruugi normidele vastata.
Sellisteks piirkondadeks siis Tallinna puhul näiteks ongi,
on kesklinn, kus õhusaaste tase keskmisest on mõnevõrra
kõrgem ja ka näiteks siis piirkonnad, kus on palju siis eramuid,
kus toimub siis nii-öelda eramute kütmine siis. Nii-öelda mitte siis kaugküttega, vaid siis enda enda ahjude
või keskküttekateldega, et ehk ehk siis olmeolmekütmine
ja just siis noh, praegusel aastaajal ka,
et õhtused nii-öelda ja öised tasemed võivad päris kõrged olla,
siis peenosakeste osas just Nii et kui me räägime näiteks Tallinna või Tartu olukorras,
siis äärelinnades, kus on rohkem eramaju,
seal on saaste tulemas kütmisest aga seal on vähem,
ma kujutan ette läbisõitvat läbisõitvaid raskeveokeid busse,
samal ajal kui need kõik bussiliiklus koondub paneelmajade
kortermajade rajoonidesse, kus jälle kütmise saastet nii
palju ei tule. Ja täpselt, et noh, piltlikult kui me võrdleme Lasnamäe
ja Nõmme, et siis kindlasti Lasnamäel pigem on siis
probleemiks või põhjustab siis rohkem nii-öelda see transpordisaasteprobleeme,
kui siis nõmmel, kus on siis see nii-öelda valdavalt siis
kütmisperioodil on, on pigem siis olmekütmisest tingitud õhusaasteprobleemiks. Kuhu keskkonnauuringute keskuse uurimistulemused jõuavad
ja kes nende põhjal oma otsuseid teevad ja poliitikaid kujundavad? No keskkonnauuringute keskus teostab, küsis õhukvaliteedi
seiret keskkonnaministeeriumi tellimusel,
ehk nii-öelda meil on siis iga-aastased nii-öelda seire siis programmid,
mille alusel me nii-öelda õhukvaliteedi seiret teostame,
esitab need andmeid keskkonnaagentuurile,
kes omakorda siis esitab need ka edasi, kas siis Euroopa
keskkonnaagentuurile ja ka siis nii-öelda õhusaaste
konventsiooni sekretäriaadile, et et see on ikkagi
rahvusvaheline koostöö seal taga. Et meie andmed siis leiavad kasutust nii siseriiklikult kui
ka siis rahvusvahelisel tasemel, et et on selline kindel,
kindel, siis raporteerimise formaat mille raames me,
me peame siis aru andma, mida on mõõdetud,
mis tasemeid on ja, ja sellest lähtuvalt ka siis,
mis need tasemed on.
Sellest siis oleneb ka, kas riik peab siis mingeid tegevusi
planeerima õhusaaste nii-öelda vähendamiseks
või ohjamiseks, et see kõik nii-öelda sõltub ja,
ja, ja seni on Eestil pigem läinud hästi,
et meil meil ka siin noh, ütleme kui võrdleme oma
õhukvaliteeti näiteks 10 või 20 aasta tagusega ajaga,
et siis meil pigem on, on see tendents, et õhukvaliteet
läheb järjest paremaks, et need tasemed langevad,
mis ei tähenda, et, et ka need madalamad õhutasemed ei
mõjuta meie tervist, aga tendents on ikkagi pigem selles suunas,
et et riigi poolt siis rakendatud meetmed
ja ka inimeste poolt siis nii-öelda sellised nii-öelda
tarbimisharjumused on, on pigem selles suunas olnud,
et et õhusaaste on alla läinud ja, ja, ja ka kui me räägime
näiteks autotranspordist, et siis seal on selline kummaline olukord,
kus autode arv järjest kasvab, aga sellest tingitud
õhusaastele väheneb, et kuna siis sisepõlemismootoritest
nii-öelda on läinud niivõrd palju siis efektiivsemaks,
et sealt pärinevat saastet, siis tuleb järjest vähem,
et et, et see on nagu selline selline huvitav,
huvitav trend. Professor Hans Zorro, teie peamised uurimissuunad on õhusaaste,
kliimamuutuste müra mõju tervisele.
Et see uuring, mis on tellitud nii keskkonnauuringute
keskuse kui Tartu Ülikooli tähendab tellitud ministeeriumi poolt,
aga siis Tartu Ülikool ja keskkonnauuringute keskus on selle
läbi viinud.
Kas teie võite uuringu tulemustest teha samasugused
järeldused kui on Marek Maasik Mets äsja teinud? Ma arvan küll, sest iseenesest seda uuringut tegime me koos
Marek Maasikmetsaga.
Leidsime neid õhusaasteväärtuseid.
Nägime, et õhukvaliteet on aja jooksul veerandi võrra
paremaks läinud viimase 10 aasta jooksul
ja selle võrra on siis ka need tervisemõjud vähenenud.
Aga mida Marek masinaid see on siin selgelt välja tõi?
See ei tähenda, et probleemi ei ole. Need probleemid on väiksemaks jäänud, aga endiselt väga
palju inimesi Eestis on mõjutatud.
Mitte nii heast kvaliteedist kui võiks.
No on piirkondi aegasid, kus õhu kvaliteet võib ka halb olla,
kui on sellised ilmastikutingimused, kui see uus aasta aju
ära tekivad, kõrged uusaastaväärtused on piirkondi,
kus on vait, et enamasti hea ja on piirkondi,
kus inimesed on ka väga mures õukvaid teedi pärast,
näiteks Ida-Virumaa. Et kui ma olen rääkinud sealsete inimestega ka täna oli
ülikoolis loeng ja mõned tudengid on Ida-Virumaalt,
siis tegelikult nad on ikkagi mures, et mis seal toimub.
Et miks on tunda halba lõhna, spetsiifilist lõhna.
Ja kas me midagi teeme, do kvaliteet läheks seal nii heaks
kui mujal. See on siis ikkagi põlevkivi kaevandamise
ja kasutamisega seotud saaste. Ja eeskätt kasutamisega, et kui kaevandatakse,
see saasta on rohkem, ütleme töötervishoiuprobleem nendele inimestele,
kes seal kaevandustes et ka seda küsimusi,
et siin on väga palju meil teadmatust, et need
diiselmootorid on seal oluliselt paremaks läinud
ja meil on ka ideid, kuidas siis vaadata kas nende inimeste
tervisenäitajad ka paremaks läinud, aga siiamaani meil infot
veel ei ole. Aga enamik mõjutatud on ikkagi need inimesed,
kes seal elavad, kohalikud elanikud Professor arr, kas te võiksite meile lihtsas keeles ära rääkida,
mida heitgaasidest paks õhk meie kopsude
ja vereringe ka teeb, kui me sellist sisse hingame? Et oletame, et me nüüd hingame ühe korra sügavalt sisse
ja siis needsamad osakesed jõuavad meile hingamisteedesse
siis esimene reaktsioon, mis seal siis tekib?
Oleneb muidugi sellest keemilisest koostisest
ja kõigest, aga Nad on oksutatiivset osakesed,
ehk siis tekib selline asi nagu oksutatiivne stress
ja see mõjuta negatiivseid, seal olevat rakkusid.
Võib tekkida olukord, kus siis sellest hakkab hakkab arenema põletik. Et sellised pole põletikulised protsessid,
seal kopsukoes tekivad siis teine osa nendes osakestest on
piisavalt väikesed, et nemad lähevad juba sügavamale
kopsudesse ja võivad minna vereringesse seal vereringes
omakorda tekitanud olukorra, kus see veresoon ei ole enam
nii elastne.
See veri läheb natukene paksemaks ja sellega tekib näiteks üks,
kui inimesel on krooniline südamehaiguste ajal suureneb,
siis kas insuldirisk, infarkti risk, ateroskleroosi nagu
protsessid ägenevad aja jooksul siis osa nendest osakestest
on veel piisavalt väikesed, et jõuda ja mõjutame närvisüsteemi. Et sealtkaudu näiteks kiireneb südame Rütt,
südamerütm muutub, südame löögisagedus suureneb,
südame muutub kiiremaks ja, ja see on jällegi lisakoormus
südame-veresoonkonnale pikemas perspektiivis needsamad mõjud võivad,
et esile kutsuda ka ajutee generatsiooni,
näiteks dementsuse risk, Alt saime, risk on suurem saastunud
õhuga piirkondades. Kui kaua see ajaliselt aega võtab, et tõesti nii rasked
tervisekahjustused kui on südameinfarkt või Alzheimeri tõbi
kui need inimest tabavad? Ja me saame rääkida siin kahest sellisest mõjust,
tööks on krooniline mõju ja teine Me ütleme,
akuutne mõju.
Et akuutne on siis, kui on sellised päevad,
kui on väga halb õhukvaliteet, ehk need hajumistingimused
tuult ei ole, õhk seisab.
Me endiselt kütame.
Ja õu Sa tead seda, et järjest suuremaks
ja suuremaks siis krooniline on see, et kui me pikka aega
elame saastunud piirkonnas ja siis iga päev natukene hingamisaastaid,
siis näiteks sellest kujuneb astma, sellest kujuneb hiljem
krooni Oxotiivne kopsuhaigus ja võib ka kujuneda kopsuvähk,
et see on selline pikaajaline protsess. Et ütleme, et see krooniline haiguse tekkelaste puhul võib
ta võtta seal alla 10 aastaga, teistel juhul ta võtab isegi
mitu aastakümmet.
Ja siis me oleme näiteks 70 aastased, et meil on krooniline
südame-veresoonkonna haigus, veresooned on õppinud
ja siis tuleb see uus aste, episood, ehk siis väga kõrge õhu
saast väärtustega päev ja siis meie südame-veresoonkonna
haigus või põgeneda. Ja näiteks Me saame insuldi, selle tagajärjel. Keskkonnauuringud näitavad, et selle õhusaaste tõttu lüheneb
keskmine eluiga vähemalt aasta võrra Harjumaal rohkem kui
500 500-l inimesel.
Tallinnas rohkem kui 400-l ja Ida-Virumaal veidi vähem kui
150-le inimesele.
See tähendab, et üle Eesti aastal 2020 ja rohkem kui 1100-le
inimesel elu lühemaks, kui nende eeldatav eluiga oleks lubanud.
Professor oru, kuidas need arvud kokku saadakse? Antud juhul on tegemist riski hindamisega
ehk siis, kui me teame, milline on praegu meie kvaliteet.
Me teame, milline on praeguse hetke suremus
ja meil on eelnevat tehtut, epidemioloogilisi,
rahvastikupõhiseid, uuringuid, et kus me saame siis,
kuidas need kaks asja on omavahel seotud.
Ja sellise hindamismetoodikaga me võime siis rahvastiku
tasemel öelda. Et kui paljudel inimestel siis selline risk on,
et nad elavad mõnevõrra siis vähem, kui me lähme konkreetse
indiviidi peale, siis on võimatu öelda, et kas tädi Maali
või onu Juhan.
Et kas need tema ka elab aasta vähem või tema elab ka 10
aastat vähem, et seda me ei saa öelda, aga me saame öelda
näiteks Tallinna inimesed, et nemad keskmiselt elavad rohkem
kui aasta võrra vähem. Samas näiteks Ivan, kes elab Lasnamäel suure tänava ääres,
et tema hoopis elab viis aastat vähem samas musta vedela
Margus kus ei ole näiteks õhusaastetele pargi ääres,
tema õhusaaste mõju on null, aga keskmine tuleb siis natuke
üle aasta. Võib-olla me peaksime rääkima niisugusest ainest,
professor nagu Benzo püreen, see on siis puidu põletamisel
tekkiv saaste ja see põhjustab vähkkasvajaid,
neeru ja maksakahjustusi, madalat sünnikaalu,
enneaegseid, sünde.
Kust see tekib?
Puidu põletamisest? Ja kui on selline põlemise protsess, me ütleme,
kas läheme kohta mittetäielik, ehk ei ole piisavalt hapnikku,
madal temperatuur.
Et kui asjad põlevad ideaalselt, siis tuleb sealt välja CO2
ja veeaur. Aga kahjuks ei ole meil maailmas väga palju
ideaalseid asju.
Ja siis tekivad sellised keerulised orgaanilised ühendid,
mis hingatuna tekitavad kõiki need mõjusid,
et mida see siin eelnevat loetlesite Mul on vahepeal küsimus Marek Maasik metsa teile,
et siin elektrikatkestuste hirmus alates eelmise aasta algusest,
et oli juttu sellest, et inimesed nii suurel hulgal
pöörduvad tagasi ahiküte juurde, et neid moodsaid
küttekoldeid on isegi raske osta, sinna on pikk järjekord.
Kui nüüd see trend läheb üles pöörduda tagasi ahiküte poole,
seal, kus on võimalik.
Millal me näeme selle mõju õhumõõtmise tulemustes? Ühe väikse täpsustuse selle bensopereeni osas teeks,
et mitte seal nii-öelda seda kogu vastutus siis puidu peale panna,
vaid seal on ikkagi põhiline süüdlane nii-öelda nagu Hans
Oro ütles, et mittetäielik põlemisprotsess,
et see võib olla ka erinevate kütustega aga kuna nii-öelda
need koduahjud meil paraku on noh, ütleme enamuses sellised
nagu nad on, et seal need põlemistingimused pruugi olla
kõige paremad, siis paraku seal me näeme,
et see, see valdav osa nii-öelda pensa püreenis siis
linnakeskkonnas pärineb sellest nii-öelda küttekoldest,
aga see iseenesest ei, ei tähenda, et puit on halb,
et põlemistingimused on see, mis määravad selle nii-öelda
ühendi teke. Ja, ja tulles selle küsimuse juurde, et kuidas nüüd
energiakriis õhu kvaliteeti mõjutab et hetkel on ilmselt
veel vara öelda, et siin ka statistilised andmed selle kohta puuduvad,
et kui palju siis tegelikult nii-öelda neid,
et kodus siis ahje juurde ehitati, palju,
renoveeriti nii-öelda isiklikul tasemel olen kuulnud,
et järjekorrad on päris pikad ja ongi pottsepa juurde päris
keeruline aega saada, et et eks me seda mõju hakkame nägema. Aga Ma ikkagi olen tehnoloogia usku ja, ja selles mõttes olen,
olen, olen seda meelt, et et ilmselt need ahjud,
mis hetkel ehitatakse või keskküttekatlad on oluliselt efektiivsemad,
kui nad olid meil 20 30 aastat tagasi isegi 10 aastat tagasi,
et tegelikult on, on ka seal nii-öelda tehnoloogia edasi
arenenud ja ma siiralt loodan, et, et inimesed nii-öelda kes
nüüd lasid oma majadesse uuesti ahju või pliidi ehitada,
et nad lasid seda siis teha nii-öelda vastavalt siis sertifikaati,
ovaator, siis pots seppadel ja, ja, ja nende nii-öelda siis
ahjude mõju ei ole nii suur, kui siis vanemate küttekollete
oma teed ka seal tegelikult, et noh, see areng on,
on ikkagi võimalik, et meil on kodus ahjud,
aga see nii-öelda sealt pärinev see aasta siis on oluliselt
väiksem kui siis vanemate küttekolletega,
et et eks, eks me, eks, eks me seda tulemust muidugi näeme. Hetkel sellist tõusu ei, ei ole, noh, ongi see aeg on liiga
lühike olnud, et mingeid järeldusi teha,
et ma arvan siin aasta-kahe pärast võib-olla siis saab nagu hinnata,
et kas sellel on olnud siis mingi mingi mõju?
Kindlasti riigi heitkoguste kontekstis see mõju on olemas,
et kui me vaatame, kui palju siis põlevkivi nii-öelda
põletamisest näiteks elektri tootmisel, et kui,
kui palju seal siis summaarset emissioonid nii-öelda tõusma tunnet,
et ilmselt seal on mõju olemas küll nüüd ei,
ei pruugi meie õhukvaliteeti mõjutada ka summa summaarum,
ühed see heitkogused pigem siis teatud saasteainete osas on,
on siis kasvutrendis vähemalt mingi mingi periood. Marek Maasik, mets, ma, teie tehnoloogia usu kõrvale
paneksin arvamuse, mida on öelnud Mick toim keskkonnaministeeriumist.
Ka seda kõnealust uuringut kommenteerides on ta öelnud,
et Euroopas, kus ju ometi on tehnoloogia väga heal tasemel
sureb igal aastal 300000 inimest õhusaaste tõttu.
Järelikult see paremat sisepõlemismootorit,
pliivaba mootorikütus, ahiküte asendamine elektriküttega Euroopas,
see ei anna meile oodatud tulemust. No ikkagi, seal peab vaatama seda pikemat ajaskaalat,
et, et selles mõttes Euroopas jah, et kui me võtame nüüd
sellise keskmise Lääne-Euroopa riigi, siis seal ilmselt see
ahiküte ei ole nii oluline kui meil, et ka seal on,
on siis lihtsamat tüüpi nuhelda ahjud ja,
ja valdavalt ikkagi enamus Euroopa riike on tegelikult
nii-öelda pigem siis maadlevad siis transpordis aastaga,
et seal on see nii-öelda transpordi saastanduse põhi
põhiline nii-öelda mõjutaja. Et seal noh ka, et et kuidas just autode arvu vähendada
ja kuidas veel siis nendest sisepõlemismootoritest pärinevad
siis heitgaase vähendada, et, et seal ikkagi ka ka selline
valdav trend Euroopas keskmisena pigem et heitkogused vähenevad.
Loomulikult on olemas noh, piirkondi ja linnu,
kus õhu kvaliteet ei ole väga palju paremaks läinud.
Aga, aga seal ikkagi lootus on, et need tehnoloogiad niigi
siis nii-öelda kütuste põletamisel kui ka kui ka inimeste
nii-öelda tarbimisharjumused on pigem selles suunas,
et see õhu saast ikkagi väheneb. Han Zorro kas me võime öelda, et on inimesi,
kes on õhusaastele ja mürale geneetilises mõttes paremini
vastupidavamad kui teised inimesed? Põhimõtteliselt võib, aga jällegi, siin on see küsimus,
et, et inimesed ei arvaks, et ei loodaks,
et see olen mina.
Sest on ka uuringut, mis tõepoolest näitavad näiteks astma puhul.
Et kas sul on teatavad geenid, mis, mille tulemusena sina
näiteks toodavad rohkem antioksüdante.
Et meil oli juttu siin oksüdatiivse stressist
ja näiteks mehhanism, mis aitab selle vastu,
on kui palju siis anti Oxudis antioksüdante organismis tekib. Ja, ja siin on jah, teatav geneetiline roll täiesti olemas ka,
kui laiad on, su hingamisteed on ja kui suur on sinu vähirisk,
et sellised tegurid siin mõjutavad, aga probleem on selles,
et me ei tea seda.
Ja, ja mida ma olen ka öelnud, tulles selle geneetika teema juurde.
Et kui sul on halvad geenid, siis sa pead olema eriti
ettevaatlik selles suhtes, et millises keskkonnas sa elad. Nii et keskkond teeb oma geneetilist valikut,
nii nagu mitmed muudki tegurid. Jah, keskkond teeb geneetilist valikut, aga mida me saame teha?
Me muudame selle keskkonna paremaks, et isegi kui meil on
halvad geenid, siis näiteks need mõjud ei avaldu.
Et ei aita ainult sellest, et sul on geneetilise nagu suurem vastuvõtlikkus,
vaid on oluline ka, et millised on need keskkonnafaktorid
sinu ümber.
Et kui need on head, siis oht, mis on olemas,
see ei pruugi sulle üldse avalduda. Uuringud professor Harro on tõestanud ka seda,
et õhusaaste ja müra kahjustavad inimest kõige enam loote
ja lapse eas. Selle kohta ma ütleksin nii ja naa, sest on uuritud nii
lapse lootega kui ka hilisemat perioodi.
Ja jällegi sa öelda, kui sa lapseeas ei puutu kokku Kuu
hiljem puutuda, et sul pole riski, et tegelikult on ikkagi
kõik need perioodid, on olulisem, et et me räägime ka
sellisest mõistest nagu elukaar.
Ehk siis need mõjud algavad tegelikult juba enne sündi,
sest ta on ka sellised põlvkondadeülesed mõjud. Tegelikult teataval määral on ka juba põlvkondade selt
põlvkonnaüleselt ehk siis see vastuvõtlikkus suurem
ja siis sa puutud kokku sellega loote-eas lapse heas
täiskasvanuna ja siis lõpuks tekibki see olukord,
kus sa siis sured aastaid varem, kui võiks. Enne kui me hakkame rääkima sellest, mida iga inimene ise
saab teha selleks, et, et tema eluiga oleks nii pikk,
kui me seda eeldame.
Kristiina Reinsalu, küsime teie käest, et te olete osalenud
eestipoolse juhina üleeuroopalises projektis kus katkes,
katsetati koosloomelist poliitika kujundamist just õhu
puhtuse teemal.
Ja tänase saate mõttes. Meid huvitab eeskätt just see Teie korraldatud küsitlus
Tallinna elanike hulgas.
Et mida inimesed ise arvavad, et mida võiks teha või,
või mida tuleks ümber korraldada.
Õhk linnas oleks hingamisväärne, keda te küsitlesite
ja missuguseid ettepanekuid te kuulsite? Jah, tere ka minu poolt uuesti minu, mul on hea meel tõesti
tuua siia siia siis nii-öelda rahva hääl,
et, et esindan siin kaasamiseksperdina tõesti seda,
tallinlaste vaadet, me küsisime nende arvamust,
õigemini Me viisime seda koosloomet läbi siis neljas etapis,
et kõigepealt Me tundsime huvi, milliseid probleeme
tallinlased ise tajuvad kõige rohkem seoses õhu puhtusega.
Järgmises etapis said nad siis pakkuda nendele enda välja
toodud probleemidele lahendusi. Siis said nad veel neid lahendusi järjestada,
ehk et tuua välja need, need, need kõige esmased,
millega peaks kõige enne tegelema.
Ja viimane etapp oli siis see, et, et see nii-öelda koosloomeiva,
et siis see rahva ettepanekutele lisasid oma kommentaarid,
eksperdid ja, ja kõige selle tulemusena või selle koosloome
nii-öelda harjutuse käegakatsutav tulemus peaks see olema,
et nende inimeste toodud probleemide lahenduste ekspertide
täienduste põhjal valmivad siis
õhusaasteteemalised-teemaliste ettepanekute pakett,
mida hetkel hetkel siis sünteesib ja ja sõnastab lõplikult
Euroopa keskkonnaagentuur. Ja et need inimeste ettepanekud jõuaksid siis ka tegelikult
sünteesituna regulatsioonideks Euroopa Liidu tasandil.
Ja meie jaoks küll minu ja minu kolleegide jaoks Erigi
akadeemiast oli see selles mõttes selline huvitav tõesti
poliitik ka kujund koos loomelise poliitikakujunduse
harjutama või, või pilootprojekt, aga, aga see õhu puhtuse
teema tõi siis minu arvates ka välja väga hästi selle tegelikult,
et kuidas siis inimestele keerulisi teemasid kommunikeerida,
kuidas tõesti neid motiveerida ise aktiivselt kaasa lööma. Ja, ja loomulikult oli meie meie üks olulisi eesmärke ka see,
et me tegime seda Tallinnas, et näidata ka siis linnale,
linnadele, et tegelikult sellist hästi disainitud kaasamist
protsessi abil saavad nad tegelikult nagu väga-väga hea
sisendi inimesed mõtlevad väga lokaalselt,
väga pragmaatilised inimesed, minu jaoks olid inimeste
ettepanekuid ja lahendusettepanekud väga-väga asjalikud,
väga hästi argument teeritud väga loogilised ja,
ja, ja mulle tundus, et seal oli ka selles mõttes selliseid
uudseid momente, aga jällegi sisuliselt ma ei laskuks nende hindamisse,
seda oskavad minu, minu kaassaatekülalised kindlasti paremini,
aga, aga transport, et noh, siin eelkõnelejad,
et aga eelkõnelejate juttu kuulates, et tegelikult ka
Tallinnas tuli välja, et kõige suurem saastaja inimeste arvata,
sest loomulikult ikkagi on transport, et kõik üle üle 61
protsendi osalejaid ka selles lahenduste pakkumise etapis
suunasid oma lahendused siis sellele, kuidas võiks linnas
transporti ümber kujundada, kuidas linnaplaneeringut muuta jalakäijaid,
tureid soosivaks, kuidas autosid vähendada. Kuidas kuidas, kuidas kõrghaljastus tuua rohkem autoteede
ja rattateede ja kergteede vahele, et kõike seda,
et transport, transport, transport ja, ja loomulikult ka
siin enne jutuks olnud kütmine noh eriti tunnetasid seda
loomulikult eramajade piirkondade elanikud ja,
ja, ja kõik see ja müratase ka, mis siniinimeste jaoks
kindlasti liigitub, liigitub ka kõik nii-öelda õhusaastega
või üldise saastega ühte ühte gruppi, mis neid häirib
linnakeskkonna puhul. Kristina, kas need ettepanekud, mida tallinlased siis teile esitasid,
kas need olid kõik niisugused, mida me varasemast juba teame
või oli midagi ka täiesti uudset radikaalset? Henno vot jällegi, et, et ma ju ülemäära tegelikult
tegelikult ei ole, ei olnud enne seda protsessi ka väga
süvenenud nendesse linnade strateegia dokumentidesse
või siis ka ka ka tõesti õhu puhtuseteemalistes uuringutes teadma.
Ta, mis, millised meetmed on juba rakendamisel,
aga mulle tundus küll minule endale väga meeldis tõesti,
et inimesed, nagu ma ütlesin, olid väga-väga konkreetsed,
väga pragmaatilised ja ja kirjeldasid väga konkreetselt neid
situatsioone või episoode, kus siis nemad tõesti tunnetasid,
et see, see probleem kõige suurem ja pakkusid lahendusena
näiteks üks, mis välja joonistus või meelde jäi,
oli kindlasti see, et Vabaduse väljaku ristmik väiksemaks
maa alla. Et, et kõik, see tallinlased soovivad saada
Tallinnasse oma auto, Vabaduse puiesteed näiteks,
et, et mis ei tähenda kindlasti seda, et Viru tänaval ei ole liiklust. Aga just nimelt sellist sellist, kus, kus konkreetselt
muudetakse radikaalselt senist autoteede jalakäijate
liiklusele ainult suunatuks siis toodi välja näiteks ka
jällegi üks väga selline praktiline ilmselt väga paljude
konkreetsete inimeste poolt tajutud probleem,
et transpordisaastet oluliselt aitaks vähendada see,
kui ikkagi linn suudaks jagada tõhusamalt
ja paremini lasteaia ja koolikoht. Nii et, et tegelikult varematel puuduks igasugune vajadus
autoga oma lapsi sõidutada, et oleks paremini läbi mõeldud see,
kuidas lapsed ka oma lapselapsed lasteaeda toovad,
et lapsevanemad ei ootaks käivitatud autos oma oma last
kuskil aia taga, et et noh, kõik sellised väga väikesed
konkreetsed ideed, aga täpselt see oligi selle nii-öelda
harjutuse eesmärk inimesi panema mõtlema.
Sest lõpuks noh, tegelikult, kus, kus see muutus ikkagi algab,
et, et ma arvan, et sellise suurema tuse,
kliimapöörde kliima, kliima soojenemisega
ja hakkamasaamiseks saavad ju tuua ainult inimesed ise,
et, et kui, kui nemad tajuvad paremini neid kohti,
kus on probleeme ka ise muutuvad seeläbi avatumaks
ja altimaks neid oma käitumismustreid muutma,
et ma arvan, see on juba väga hea start muudatusteks. Kas on teada, mida keskkonnaeksperdid siis tallinlaste
ettepanekutest arvasid? Selles harjutuses selles neljandas etapis,
kui, kui, kui, kui, siis nende inimeste pakutud ideede
ideede puhul said eksperdid ka oma arvamuse lisada,
et seal ma pean küll ütlema, et siis läksid need nii-öelda
lokaalsed ettepanekud Tallinna omad kaasa arvatud et ühte
potti nii-öelda teiste euroop, linnade, sellesse projekti
oli kaasatud veel ka sellised linnad nagu Ateena
ja Riia ja Lissabon ettepanekutega kokku. Et seal pidi natuke neid üldistama, et, et saaks siis lõpuks
oleks võimalik poliitikadokumentides natuke üldisemalt neid käsitleda,
aga mingit teemat kindlasti ettepanekud kattusid,
et noh näiteks kõige rohkem võib-olla tekitas eriarvamusi see,
et ettepanek kehtestada linnades kiirusepiirang 30
kilomeetrit tunnis, et see sai sinna lõppdokumenti,
sest mitmes linnas tuli see tuli see välja ühe peamise ettepanekuga,
aga see tekitas väga vastuolulisi kommentaare sinna
ja diskussiooni Ühtede arvates ekspertide
ja ka inimesed said omakorda ekspertide arvamusi kommenteerida. Tundub see väga mõistlik, et, et, et tõesti,
et see, see aitab kindlasti kindlasti vähendada ka vähendada saastet,
aga leidus ka arvamusi, kelle arvates täpselt see on,
see on vastupidi, et pigem peab liiklus siis linnatänavatel
sujuma sujuma kiirelt, et pigem saab seda,
seda saastet või see aitab kaasa hoopis,
kui, kui, kui keskendada keskenduda fooride seadistamisele
rohelisele lainele ja, ja tegelik lahendus on sujuvus. Või siis jällegi ikkagi, et kui seda siis kuidagi,
kui seda liikluse kiirusepiirangud kehtestada,
siis peab kindlasti tagama, et oleks kaameratega kontroll,
sest et, et kui seda tehakse tõkistega, nagu ka meil on
tihti kombeks, et siis tegelikult suurendab saastet,
et siis uuesti kiirendamine pigem pigem suurendab seda ja,
ja, ja kindlasti ei tohiks sellist kiirusepiirangud
kehtestada siis siis üldiselt ühtselt vaid,
vaid ikkagi ainult piirkonniti ja et seal oli nagu väga
palju poolt ja vastu argumente, et sealt selles mõttes
sellist üksühest üks ühest soovitust või arusaama näiteks ma,
mina, mina lugesin välja, et ekspertide hulgas ei tekkinud
sellisele soovitusele näiteks. No mida siis keskkonnaeksperdid Marek Maasik metsa arvavad,
sellest 30 kilomeetri tunnis ja kiirusepiirangu rakendamisest? Eks sellel nii-öelda kindlasti jumet on teatud piirkondades,
aga ma arvan, et ikkagi Eesti ja eelkõige Tallinna kõige
suurem probleem on ikkagi jätkuv autostumine,
et selles mõttes me võime siin nii-öelda neid tänavanii-öelda,
lõike ühtepidi või teistpidi ümber tõsta
ja ka seda kiirust piirata, aga tegelikult meie põhieesmärk
peaks olema see, et me saaksime nii-öelda autode arvu seisma
neid vähemaks. Ja eelkõige ikkagi põhirõhk, et ühistransport oleks
inimestele mugav ja ta oleks kättesaadav,
et, et see on tegelikult minu meelest, et Eestis pigem nagu
vähikäiku tegemas, et me oleme autode arvu poolest juba
Skandinaaviamaadest ees, et, et see nagu mõttekoht kindlasti,
et, et miks see niiviisi on läinud, et kindlasti ongi
inimestel mugavad ja kui neil on mugavam oma autoga sõita,
ühistransport on ebamugav tegelikult see on minu meelest
kõige suurem mõttekoht. Ja selles vallas nii-öelda kogu see süsteem tegelikult
vajaks ikkagi väga noh, ma ei taha öelda radik radikaalsed,
aga ikkagi sellist ümberkorraldamist, et,
et see, see nii-öelda kiirusepiirang on üks teema,
aga kui neid autosid on ikkagi väga palju,
tekivad ummikud.
Et see nagu suures plaanis ei pruugi tegelikult meie
nii-öelda probleemi lahendada, et tegelikult on vaja ikkagi
saada autode arv alla. See minu meelest võtmekoht. Ettepanekutes Marek oli ka veel kaks täiesti vastandlikku
tallinlaste poolt tulnud ettepanekut ütle ühed ütlevad,
et soodustada elektriautode ostu, sest et need on
keskkonnasõbralikud ja teised ütlevad, et elektriautode
ostmist ei tohiks mingi hinna eest soodustada,
sest nende tootmine on keskkonnakahjulik.
Kas ka keskkonnaeksperdid on, on kahetiselt seisukohal või,
või on siin informatsiooni puudus või? Nojah, see oleneb, et kui pikalt või, või millise Clive nüüd
arvesse võtame, et loomulikult ka elektriautodel on,
on nii-öelda oma jalajälg, et nad ei ole nii-öelda täitsa heitmevabad,
et nende tootmiseks nii-öelda on, on palju ressurssi vaja.
Kui me vaatame nüüd heitgaaside poolt, siis loomulikult
elektriautod on, on, on selles mõttes paremad mis kindlasti
elektriautodega nii-öelda kaasneb, on see,
et nende mass on suurem ja mis tähendab ka see nii-öelda
siis nende rehvide kulumisest kui ka teekatete kulumisest
pärineva õhusaaste ikkagi jääb. Ja, ja, ja noh, ütleme seal on rida rida oma oma küsimusi,
mis, mis tegelikult ei ole lahendatud ja
ja minu hinnangul ikkagi see nii-öelda subsideerimine,
et, et see on teatud piirini mõttekas, et ikkagi peaks nagu
siis noh, välja tulema ikkagi mingi sellise sellise
nii-öelda jätkusuutliku lahendusega, et kus,
kus inimesed tegelikult neid otsuseid teevadki vabatahtlikult,
et et neil ongi mugavam, kas rattaga sõita,
kas ühistranspordiga, need jätavad selle auto nii-öelda koju,
et siin on ka erinevate uuringute käigus ju noh,
välja toodud kui palju tegelikult inimesed siis palju noh,
vist 95 protsenti ajastu tegelikult auto seisab lihtsalt niisama,
aga meil on see olemas. Et see on, see on ka jällegi mõttekoht, et kuidas seda nagu
sellist nii-öelda mõttemalli muuta, et seesama autode
jagamine kindlasti on, on, on nii-öelda samm õiges suunas,
aga, aga jällegi, et, et üldpildis me seda autode arvu
vähenemist ikkagi näe. Nüüd saate lõpuminutitel üldisemaks arutamiseks niisugune küsimus,
et nii teie, Marek Maasik, mets kui professor Hans Horru te
osalete juba aastaid kõikvõimalikke keskkonnateemaliste
arengukavade ja tegevusprogrammide koostamisel.
Mis on teie hinnang, kas nende, mis õieti nende elluviimist takistab,
et kas see on rahapuudus?
Kas see on rahapuudus ka üksikisiku tasandile,
et mul on kergem prügi ahju ajada kui selle äraviimise eest
maksta või et mul on kevadel kergem ja odavam kulu põletada,
kui eelmisel sügisel oleks võib-olla pidanud niitmise
tellima ja selle eest maksma või on see meie harjumuse jõud,
nii suur professor oru, mis takistab kõikide nende väga
heade arengukavade ja tegevusprogrammide elluviimist? Ma ütleksin, et meil on väga head analüüsid,
meil on väga toredad arengukavad, aga meil on üsna nõrgad tegevuskavad,
et tegevuskavas seatud kõige rohkem, et mis on siis need
konkreetsed tegevused, mida me hakkame tegema.
Ja loomulikult siin on meil vaja ressursse,
et seda siis ellu viia.
Et võttes need Tartu linna ja näiteks liitumise keskküttega,
ma olen mitmed, et linnaosa seltside inimestega rääkinud
ja on tulnud välja, et need summad näiteks,
mis küsitakse maja liitumiseks keskküttega,
on liiga suured. Ehk siis kui oleks nii, et terve terve tänav näiteks kõik
majad on nõus, on ja siis tuleb väike summa,
aga väga raske on lepp pida kokku erinevate majadega.
Ja siis, kui sa küsid ainult näiteks enda majale liitumist,
siis tulebki sealt kümnetes tuhandetes näiteks liitumine ka
veel kõrvaltänavas siis öeldi, et hästi teie maja 60000
leiate veel kuus maja, siis on 10000, on ju.
Et siis hakkavad juba sellised reaalsemat summad siis tulema,
aga see on tõesti väga suur kulu ja siin peaks olema siis
paremat toetusmeetmed, et ma tean, et KredEx seda toetab. Aga see on ikkagi 50 protsenti, nii et noh näiteks kahe
korteriga maja kohta 30000 on ka ikkagi väga-väga suur summa.
Üks kommentaar veel selle elektriautode kohta,
et siin on selline risk, et inimesed arvavad,
et kui ma elektriauto on, et siis ma olen hea,
et ma olen, keskkonnasõbralik on ja kui mul
bensiinimootoriga auto, et siis ma olen halb
ja keskkonna siis vaenulik nii-öelda, et tegelikult me peaks
mõtlema ikkagi sellele, et kuidas siis vähem neid autosid kasutada. Marek Maasik metskass on vaesus, mis meil takistab neid
tegevusprogramme ellu viimast. Ei, ma ei arva, et see noh, kindlasti raha mängib ka rolli,
aga vaataksin ikkagi nii-öelda positiivse poole pealt,
et meil on ikkagi läinud paremaks, et vaatamegi seda nii-öelda,
mis meil oli siis 20 30 aastat tagasi, et kogu see nii-öelda
kampaaniat teeme ära, kõik see tegelikult on ju inimesi
kõnetanud ja kõik on läinud ikkagi selles mõttes paremuse
suunas ja ja ma arvangi, et, et selles mõttes Teie poolt
enne mainitud arengukavade nii-öelda rohkus või,
või, või miks need ei realiseerunud on noh,
üks asi ongi, et et võib-olla nüüd teinekord on ka liiga
palju ja, ja me oleme mingis mõttes nagu sellises pidevas
arenguga ade loomise protsessis, et kus me ei malda oodata
ja konkreetselt siis seda eelmist arengukava ära täituvad
juba siis teeme midagi uut peale jätab neid eelmised
tegevused katki ja lähme edasi, et see, see,
see, see võib olla tempoliga liiga nii-öelda suur ja,
ja, ja ei saa alahinnata, aga tegelikult poliitiliste
otsuste nii-öelda siis olulisust, et mida tegelikult siis
poliitikud rahastavad ikkagi, et see kindlasti mõjutab,
aga, aga ma näeksin ikkagi suures plaanis,
me liigume õiges suunas, et. Kristina Reinsalu Te küll ei ole keskkonnaekspert,
aga lihtsalt kogemuse põhjalt ja, ja ühiskonna jälgimise põhjalt.
Mida teie arvate, kas harjumuse jõud on see,
mis meile ei lase keskkonnateadlikult käituda,
kuigi me teame, mida me peaksime tegema? Jah, mõnes mõttes võib kindlasti nii-öelda noh,
mina, võib-olla see on professionaalne kretinism,
et ma näen siin ka ikkagi vajadust sellise tundlikuma aia
sihituma kommunikatsiooni või parema kommunikatsiooni järele,
et inimesed oma eos kindlasti ei käitu tahtlikult keskkonnasõbralikult,
vaid vaid esiteks tihti puuduvad alternatiivid,
noh, seesama elektriautodest rääkides inimesed toovad välja ka,
et väga tahaks, aga et ma saan seda alles siis teha,
kui, kui taristu järgi tuleb ja nii edasi. Aga tihti kanad tegelikult neil neil võib-olla tekib see
mingisugune tõrge, kuna neile on see, see kommunikatsioon,
on need need lahendused, need uued lahendused
ja see sundmuutuda, oma käitumist muuta?
Ta on liiga liiga pealesurutud, võib-olla ei ole põhjendatud
ja selgitatud tegelikult neid tekkivaid kahjusid nende enda jaoks,
nagu me siin täna täna meie eksperdid ka selgitad,
ütlesid tegelikult kõiki nende keskkonnakahjulik tegude tagajärgi,
kõik seda õhusaastet, et see kindlasti võib-olla üks asi,
mis ka ma julgen meie uuringu ja, ja selle
koosloomeharjutuse põhjal väita, et võib-olla me pöörame,
meie noorem põlvkond on tegelikult juba üsna keskkonnateadlike,
ma ise ka kodus tajub, kuidas minu lapsed pidevalt mind
korrale kutsuvad, et tegelikult võib-olla sellist
keskkonnateemalist ja keskkonnaharidust ja kliima kliimateemalist,
keskkonnaharidust ja kodanikuharidus peaks rohkem suunama
just nendele täiskasvanutele, nendele keskealistele
või natuke üle keskija olevatele inimestele,
kes on harjunud tegema saastavaid valik,
kuid, ja, ja võib-olla tõesti, et kuidagi selle,
selle, selle segmendi ikka just just tõesti palju
ja tundlikult tegeleda ja ja, ja mitte kindlasti nagu
nii-öelda jõhkralt peale sõita Nende sunnitud uute
lahendustega vaid vaid vaid proovida kuulata,
millised, mis, mis neile kõige rohkem hirme
või mis on nende jaoks kõige suuremad takistused
ja siis proovida nendega tegeleda. Hans urru viimane küsimus on teile mida saab inimene ise teha,
et ta ei satuks nende 1100 inimeste hulka,
kelle elu lõpeb varem kui oodatav eluiga lubaks. Tuleb olla julge oma otsustes, et isegi kui bussisõit tundub väga,
väga raske, kus buss läheb, kus ma seda pilet,
titt, ostan valideerida, kuidas sinna raha laadida.
Et võiks seda ikkagi proovida.
Saad aru, et näiteks teatud kohtades Tallinnas,
kus on bussirida, saab bussiga ühistranspordiga kiiremini
viia ennast kurssi näiteks enne küttekoldevahetust,
et on olemas ka teised alternatiivid, püüda siis teistega
kokku leppida ja, ja siis ka survestada. Ütleme kohalikke omavalitsusi, et loodaks meetmed,
et inimesed saaksid kergemini näiteks liituda keskküttega
ja Ida-Virumaa inimesed peaksid ikkagi ütlema,
et Ida-Virumaal on õhukvaliteet halvem kui Tallinnast paistab. Marek Maasik, mets on teil ka nõuandeid? Ja täitsa nõus siin eelpool kõnelejatega,
et, et see kõik nagu üksikisiku tasemel ongi selliseid
nii-öelda julged otsused ja, ja see rahva hääl nii-öelda peab,
peabki selgemini kõlama ja, ja mina ka ikkagi panustanud
nii-öelda noorte peale, et noorte selline
keskkonnateadlikkus on oluliselt suurem kui,
kui, siis meil.
Ja, ja võib-olla ka tegelikult, kuigi see rahanumbrites,
õhusaaste väliskulu siis väljatoomine ikkagi aeg-ajalt
meelde tuletama, et me tänu õhusaastale ikkagi laias laastus
kaks-kolm protsenti oma SKP-st iga aasta niiehknaa maksame kinni. Ehk ehk see õhusaaste ei ole lihtsalt nähtamatu,
selline kuskil abstraktne nii-öelda nähtus vaid vaid me iga
iga aasta, iga päev selle eest tegelikult maksab kaudsete
juba siis tervisehoiukuludega kinni selle nii-öelda,
et et see teinekord nii-öelda kõnetab kas poliitikuid,
et, et et see on teema, millega, millega tasub tegeleda
ja sealtkaudu siis seda nii-öelda inimese tervist parandada ja,
ja ka riigile siis nii-öelda tervikuna vaade,
vaade, kindlasti on kasulikum. See oli tänane Reporteritund.
Juhtisime tähelepanuõhule, mida me kõik iga päev sisse hingame,
ükskõik kas me elame kusagil vaikses metsatukas
või elame ränga liiklusega magistraali ääres.
See on meile tähtis, sellest sõltub meie elu,
meie laste tervis ja tulevik.
Pangem seda rohkem tähele.
Saates kõnelesid Hansorru Marek Maasik, mets,
Kristina Reinsalu, mina olen Kaja Kärner.
