Erinevatesse aastaaegadesse ei suhtu meie inimesed sugugi ühtemoodi,  vaid ilmutame poliitilist ebakorrektsust suisa sallimatust. Me siuname sopast sügist ja pimedat talve kevadet,  aga kiidame kooris, kuna see on kõige uue  ja ilusa tärk ärkamise aeg, paaritumise pöörane pidu. Kas sügis on tõesti nii rauge, nii jõuetu,  et seda naudivad vaid kurvameelsed luuletajad,  need alleaad ja Üleüüd? Kindlasti mitte. Sügises on jõudu ja möllu rohkem, kui me kavatseme arvata. Ja paljude liikide jaoks ongi sügis, tegelikult see kevad. Just sügisel vemmeldab veri ka Eesti kõige suurema looma  sarvilise kaks. Soontes. Septembri alguses hakkavad siin-seal silma tumedad Kogud, kes liiguvad ühest võsatukast teise  ja otsivad endale kaaslasi Mida aeg edasi, seda energilisema? Maks muutuvad laiad ja avarad luhaväljad,  kus müürgavad põdralehmad ja põdrapullid ohkivalt nende järel. Põdrapullid on septembris väga hajevil ja kohati ei pane nad  ümbrust üldse tähele, nii et vaikselt põõsaservas istudes  võib ennast poolsurnuks ehmatada, kui keegi selja taga jooks  teeb ja siis suur külsarvedega põder ehmunult otsa vaatab. Enamasti hakkab loom liikuma alla tuult,  kuni püüab inimese lõhna kinni ja paneb siis punuma. Kuid alati tuleks olla ettevaatlik ja mitte kunagi lasta  pulmahoos pulli endale liiga ligidale sest kunagi ei tea,  millise iseloomuga põder on. Jooksu ajal võib tihti leida tallatud platse,  mille keskel on mudane auk. See on trampa, mida põdrapullid kavatsevad teha pulmamängu ajal. Pull tambib esijalgadega maasse lohu ja urineerib sinna  ning kõige lõpuks heidab ise ka trambasse pikali. Sedasi teeb pull end hormoonidest lehkava haisuga kokku,  et põdralehmadele atraktiivsem olla. Pulmaseltskond koosneb tavaliselt kolmest neljast pullist  ja lehmast. Selline suurte loomade grupp on hommikuti  ja õhtuti väga lärmakas. Lehmad, möirgavad, pullid jooksuvad, käib üks suur  tagaajamine ja põõsastes ragistamine. Esimesed kaks päeva jookseb põdralehm pulli eest ära  ja teeb hirnuvat häält. Ja alles kolmandal päeval laseb põdralehm pullil endale läheneda. Paaritumiseks sobiv aeg kestab ainult 12 tundi seega pole  aega ei süüa ega magada. Kogu aur kulub edukale viljastamisele. Meie metsades on tavalised täiskasvanud. Pulli sarvede maksimum kaheksa haru kuid vahel harva kasvavad. Kui need isendid kuni kümneharuliseks mis muudab nad eriti  atraktiivseks eeskätt trofeeküttide seas kuid  ka põdralehma ei ütle sellistest vapustavatest geenidest ära. Üheksa kuu pärast sünnib taas uus põlvkond põdravasikaid  ja loodame, et nende seast võib nii mõnigi kümneharuliseks sirguda. Lammastel kümneharulisi sarvi ei ole, kuid  selle eest on neil väga mõnus nahk, mis sobib suurepäraselt  mu dagumendi alla, et mu elutähtsad organid soojas püsiksid. Ka lammaste paaritamine leiab aset reeglina just sügisel,  aga nii ei säti seda loodus, vaid lammaste omanik,  inimene, inimene on lammaste omanikuks juba väga ammu. Ta kodust s, lambad ja kitsed esimeste loomadena Edela-Aasias,  nii 10 11000 aastat tagasi. Eesti vanimate lambaluu leidude vanuseks on aga neli  ja pool 1000 aastat. Lammas maitseb meile juba ammu. Nii. Nuga mul on. Kahvel kahvel on ka. Aga miski oleks justkui puudu. Võiks ju arvata, et aastaid loodussaadet tehes inimene ikka  midagi õpib, kas või õigesti riidesse panema. Kindad mul on, jope on isegi soe, pesu on seljas,  aga kummikud? On vajalikul hetkel ikka paraku kas garaažis  või auto pagasiruumis. Seetõttu tuleb mul Vilsandile täna paadi asemel minna traktoriga. Ahjaa, Vilsandile lähme me sellepärast, et Saaremaa meeste  lambad ootavad seal kojutoomist. Vilsandil karjatab lambaid Saaremaa ökoküla juht Koit Kull. Vanade karjaaedade vahel jalutades räägib koitet. Vanasti oli Vilsandil igas talus kümmekond lammast. Talusid endi, aga 30 ringis. Moodsal ajal on Vilsandi peamiselt suvituspaik,  kus kadakavõsa pealetungi vältimisel lambad asendamatut tööd  teevad ja muutuvad seeläbi ka ise paremaks lambaks. Ikkagi sellises looduskeskkonnas, kus on  nii mitmekülgne taimestik ja, ja eriti siin mere ääres,  loomulikult see annab lihale hoopis teise nagu maitse,  kui kultuurmaa peal kasvanud, nagu lambalihale kindlasti annab. Me ise naljatades ütleme seda, et, et meilt on võimalik osta  juba maitsestatud ja soolatud lambaliha,  nii et et, et ürdid on omast käest. Vilsandi on ka väga populaarne turismi sihtkoht,  kui hästi need kaks asja omavahel kokku klapivad. Turism ja karjapidamine. Ja inimene, need on ju need asjad, mis peavad käsikäes käima  ja ja ilmselt see turist, kes satub siia Vilsandile,  tema tulebki, ma arvan, sedasama otsima,  mida me siin siis koostöös nende rannakarjamaadega pakume,  karjatamine, lambad, selline kadakane rannakarjamaa,  no mida, mida ülemat saab ühele turistide veel nagu vaadata,  olla? Aga saavad need lambad ikka sügisel siin kadakate vahelt  kõik kokku nopitud või on see oht ka, et mõni jääb üksikuna maha? No kindlasti on situatsioone nagu erinevaid ja,  ja ka mingite põhjustel, nad pääsevad sealt elektriaiast  nagu läbi näiteks me peame siin kõik väga täpselt läbi arvutama,  kui sügisel hakkavad tormid tulema, meie aiad lähevad  suhteliselt merel nagu välja, tormid viivad ära,  need ja lammas on väga tark loom, tema näeb aeda. Ahaa, naa nonana. Lähme. Ütlust loll nagu lammas on ilmselt igaüks meist vahel kasutanud. Tegelikult on aga Cambridge'i ülikooli teadlased kindlaks teinud,  et lammas ei ole kaugeltki mitte loll loom. Otse vastupidi, tal on erakordne õppimisvõime  ning oskus oma ümbruskonna kaardistada. Suurte loomade hulgas öeldakse, et lambale konkurentsi  pakkuda suudavad üksnes ahvid. Ja tahaks mõelda, et võib olla ka inimesed. Ja tõepoolest, kui nendele loomadele silma vaadata,  siis see pilk on äärmiselt arukas. Aga selleks, et lambale silma vaadata, tuleb nad esmalt  kätte saada. Mobiilsed aedikud võimaldavad küll kärmelt kavalaid piirdeid luua,  aga kui paar lammast otsustab vales suunas minna,  on pool karja peaga esimestel kannul ning ajajatel ei jää  muud üle, kui taas jalad kõhu alt välja võtta. Minul võttis see lammaste järel silkamine kas naha natuke märjaks,  et kas see on päris tavapärane. Loomulikult on tavapärane, kui omal mõistust napib,  nagu et tegelikult loom on ju siin looduses väga nagu tark  isend ja kui ma siin 10 aastat tagasi nagu alustasin,  eks siis sai ka võidu nendega joostud ja proovitud  siis mis minu kahepoolne sild nende neljaveolise silla vastu  nagu on, et, et tegelikult tuleb selle karjaga siin eriti  sellises looduskeskkonnas tasa ja targu nagu toimetada,  et mitte nagu paanikasse sattuda ise koos loomadega,  vaid vaid teinekord tulebki aega võtta, seista rahulikult loom,  mõtle, kas ta läheb sinna aia sisse, ta tunneb,  et peremees on rahul ja siis on nagu tunduvalt lihtsam,  sest joosta võib ennast siin tõesti lolliks. Kas ta on ikka nii karjaloom, et kui esimene juba aias on,  siis üle? No põhimõtteliselt küll, et eks ta, ta on ikka karja loom  ja kui esimesed tunnevad ennast nagu rahulikult  ja turvaliselt, siis ka ülejäänud lähevad sinna aedikutesse sisse,  et ega vabatahtlikult ükski loom ega inimene sunniviisilist  kuskile poksi puuri kasti ikka ei roni ja selleks peab nagu  tajuma nende. Käitumispsühholoogiat natukene. Nad on siin kõik puntras, mis edasi saab? No nüüd on, edasi on kõige lihtsam töö, et nüüd nad lähevad  ise traktori peale ja sealt edasi koju, Saaremaale. Ja tõepoolest, kui lambaid pisut motiveerida,  siis tatsavad nad ise kaldteed mööda traktorikasti  ega lase end mootorimürast ega rappuvast teekonnast  karvavõrdki häirida. Traktorisõit kahe saare vahel võtab aega umbes kolmveerand  tundi ja olles teel siia juba korra nende lammaste nahas olnud,  siis seekord jätan ma sõidu vahele. Kuni esimene traktoritäis lambaid Saaremaale sõidab,  vaatame koiduga veel Vilsandi karjamaadel ringi. Vilsandi lammaste elekter tuleb siis päikeselt. Juba kolmas aasta me kasutame nende rannakarjamaade peal  siis nii-öelda sõltumatut elektrienergiat,  mis tuleb päikesepaneelidest. See annab meile tõesti väga suure sõltumatuse  ja liikumisvabaduse, et, et me saame oma karjamaad  ja aiad rajada täpselt sinna, kus vaja. No elekter on siin aias sees, aga kõrred on  nii pikad, kas lambad ka on? See antud karjamaa on meil esimest aastat nagu kasutuses  ja siit ei saagi nagu väga palju esialgu tahta,  sellepärast et aastatega kujuneb nüüd välja  siis see rannaala, mida me võib-olla oma vaimu silmas nagu  ette kujutame, sest loodus teeb ikkagi oma töö,  loodus ja loomad, et juba kolme aasta pärast,  kui me näiteks siia tuleme, siis on see pilt hoopis teine  kõrsi nagu tunduvalt vähem ja see pilliroog nagu taandub  vaikselt nii-öelda mere poole Nende rannakarjamaade jaoks on Eestis proovitud väga  erinevaid loomi, mägiveiseid, lehmi, lambaid,  isegi hobuseid. Kas Vilsandi jaoks on lammas kõige sobilikum? Igal loomagrupil on oma eelised ja lihaveis on see,  kes võib-olla kiiremini sööb selle pilliroo ära. Lammas jälle närib neid alvarite peal palju paremini nagu  puhtaks tai alla seda kooslustera. Koit ütleb, et kui alguses olid mõned Vilsandi maaomanikud  lammaste suhtes skeptilised, siis nüüd on koostöö kenasti  laabumas ja tulemused on juba näha. Selle kinnituseks demonstreerib Koit ideaalset maalappi,  mille sarnaseks ka ülejäänud Vilsandi rannik muutuda võiks. Kui aga Vilsandil lammastele nii palju ninaesist on,  miks nad siis ikkagi talveks emigreeruvad? Kui oleks tegemist näiteks ajalambaga, siis võib-olla isegi  see oleks nagu mõeldav, aga nii suurele hulgal loomadele  vaja tegelikult ju varuda talvesööt, nendel on poegimisperiood,  tööjõud, kui see koondada siia saarele, siis ilmselt me  jääksime nagu selles suhtes nagu jänni, et tõesti,  kui üks loom sööb ära 500 kilo heina talve jooksul,  seda me 1000-le lambale kindlasti siit ei,  ei suuda nagu varuda. Teine asi sõnnikumajandus, see saar lihtsalt oma loodusliku  ooni poole pealt, tema ei kannata seda nagu välja,  et vanasti käis see asi ju siin saare peal teistmoodi,  et iga majapidamine tarbis tarbis nii-öelda  siis loomadest tuleva jäägi nagu oma kartulimaa peal ära,  et, et sõnnik läks kartulimaa peale porgandimaa peale  ja sai selle asjaga hakkama. Seetõttu ongi poollooduslike koosluste hooldamine  väikesaartel praegu oluliselt keerulisem kui vanasti  ning Vilsandil suvitanud lambad peavad talveks Saaremaale  tagasi reisima. Siin Koplis ootab lambaid mitukümmend hakkamist täis jäära,  kes Vilsandi daamide sõiduvintsutused igati vääriliselt  korvama peaksid. Ühte sügispäeva sobib sügis eni, kui valatult. Öeldakse küll, et kes siis puid metsa veab,  aga mina ostsin need puud, tõesti. Test bensujaamast, tassisin seljast siia. Seegi on looduse ringkäik. Lambaga sama lugu karjamaalt kombinaati kombinaadis  marinaadi ja poodi poest minu kotti ja koos minuga siia. Võiks ju ennast noomida, et närv, kes siis loodust  loodusesse veab aga just niisugune linna untsakas ma olengi. Mina vähemasti ei vea neid puid ja seda šašlõkki siit tagasi linna. Mõni teine mees tassib loodusesse seljatäite kaupa kõiksuguseid,  objektiive, statiive ja muud kraami. Hiljem kannab kõik linna tagasi. Hunnikupiks lõid peale selle. Üks pisike putukas valgel lumel ehk lumekirp keset veebruarikuud. See on foto, mis Urmas Tartese rahvusvaheliselt tunnustatud  loodusfotograafide ridadesse lennutas. Tegelikult on Urmas loodust pildi peale püüdnud peaaegu kogu  oma teadliku elu poisipõlves isa ja venna eeskuju najal  Tartu Ülikooli aastatest aga juba oma kindla eesmärgiga. Kui ma õppisin siis jätkuvalt Tartu Ülikoolis bioloogiat  ja kui ma siis olin selline inimene, kes ütles  ka välja, ma tahan nagu putukatega tegeleda,  siis hakati kohe küsima, kus on sinu putukakogu  ja siis ma olin nagu selles mõttes natuke hädas,  et noh, kogu mul ei olnud sellepärast et mulle ei meeldi  neid niisama ka maha lüüa, et nüüd endale sellist  kogumisinstinkti siis rahuldada. Ja nii ma siis vaatasingi, et pildistamine on see ainukene võimalus,  kuidas saada endale putukakogu, nii et ta On olemas see putukas,  mul ja putukad on elus ka peale seda kogumist. Ja nii ta alguse sai ja eks ka see putukate pildistamine on  muidugi senine minu võib-olla lemmikteema kindlasti ka,  eks, siia on ka lisandunud teisi teemasid,  aja jooksul. Loodus on nii mitmekesine. Millest see sinu spetsialiseerumine just nimelt putukatele? Eks putukatele sinna juurde pannakse ka kõik need sellised  väikesed olendid üldse, kes on umbes nii sentimeetri  ja sinna mõõtkavasse lähevad. Need on sellised tegelased, keda me tavaliselt niimoodi  ka mõõduka kiirusega jalutades ei pruugi tähele panna. Kui just mõni sääsk ei tule veritema, eks see on nagu see maailm,  mida just piltide kaudu on esiteks võimalik väga hästi  ja väga põnevat ju inimeste juurde tuua. Ja teisalt on muidugi ka siin selle maailma kaudu seda  maailma pildistades ju küllaltki mõnus tekitada sellist  äratundmise kohinad saalis, et kus nähakse midagi noh,  pealtnäha väga tavalist olendit, tavalist organismi  ja siis, kui ta suurelt vaadatakse ja nähakse,  missugune ta tegelikkus on, kui põnev ja kui huvitav see on. Ma mõtlengi just, et inimene on ju harilikult harjunud  pidama putukaid ikka hästi tüütuteks. Sina suhtud neisse hoopis teisiti. Võib-olla see tüütuks pidamine on pigem ka sellise kaasaegse  urbaniseerunud ühiskonna olemus ja tunnus,  sellepärast et inimesed on ju putukatega elanud maakeral  senikaua kõrvuti, kui inimene üldse siin maakeral elanud on,  putukad on ju vanemad kui meie. Ja putukates on ikka nähtud ju inimesele sellist seltsilist õpet,  õpetajat, elukaaslast, toiduallikat, natuke  ka segajat, et segamini on ainult üks selline aspekt,  mis võib-olla selles kaasaegses maailmas,  kui inimene linnast sõidab metsa kusagile,  siis tunneb, et oi nüüd need putukad vastikut segama mind. Aga tegelikult ju see putukate elu ja putukatega selline  tähtsus meie elus, see on olnud inimesel ju inimkonna väga  pikalt tunnetatud ja aru saadud ja võib-olla nüüd on  ka just nimelt see aeg, et seda tähtsust uuesti rohkem on  vaja meelde tuletada. Taevaskojas on Urmas palju pildistanud liivakivi. Paljandite peal on tillukesi olevusi märgata kergem kui  sambla seest otsides. Tõsi, esialgu silm putukaid ei märka, küll aga ohtralt  inimputuka kate kritseldusi liivaseintel. Urmas ütleb nende kohta ausammas hetkeks häbipost sajanditeks. Sul on igatahes terav silm putukate peale. Aga no muidugi, kui sa putukaid tahad pildistada,  siis sa pead neid ju ju niimoodi oskama leida  ja noh, kui ühes kohas leia, siis peab vaatama mujalt  ja noh, näiteks vaatame, mis seal seina peal on. Aga nii ta juba on, et ka siin taevas koda on ju ilus  maastik ja aga kui ma tulen siia putuka,  aga siis mul maastikupillid, jäävad kõik tegemata,  sest ma maastikku ei näe, siis. Ja teisalt, kui ma tulen siia taevaskotta mõttega,  teeks maastikupilti, kuidas see valjand välja näeb,  siis mu putukapildid jäävad tegemata. Kui kirju ja liigirikas see putukamaailm siin Eestis meil on. No Eesti on hästi põneva koha peal maailmas,  sellepärast et meil ju pristuvad väga paljude putuka,  selliste liikide levialad näiteks Eestist võib leida putukaid,  kes on Soomes ja lõuna pool Eestit enam ei ole  ja vastupidi ja kes on siin, ütleme juba Lätis nagu  tavaliselt Lõuna-Eestis on, Põhja-Eestis enam ei ole  ja ida-lääne suunas täpselt niisamuti, et saared on omamoodi  pehme elukohana sellise pehme kliima ana putukatele sobivad. Arvatavalt 300 miljonit aastat tagasi hakkasid putukad välja kujunema,  mõnes mõttes elab inimene putukate planeedil. Hoolimata sellest, et Urmas on aastaid entomoloogia aga tegelenud,  pakuvad putukad talle siiamaani rohkelt üllatusi  ja avastamisrõõmu. Inimese teadmised oma eakamatest elukaaslasest on väikesed. Oskad sa mulle mingi näite ka tuua, mis on su viimase aja  üks kõige suurem ava. No ma arvan näiteks üks selline üllatus,  mis ka minu enda jaoks on siin paari aasta jooksul kujunenud  ja arenenud ja, ja mis ma arvan ka minu piltide läbi on  ka laiemalt teadvustatud, on see, et talv on selline aastaaeg,  kui me arvasime, et keset talve putukaid pole mõtet üldse  näiteks pildistama minna või ka neid vaatama minna. Aga tegelikult on terve rida liike, Eestis võiks olla neid,  ma arvan, paarsada vähemalt, kes just nimelt sügisel on  lukust välja tulemise aja endale välja pakkunud  ja valmib elu, möödu nendel talvel. Üks taoline avastus oli kahtlemata lumekirp imeväike,  kuid samas siiski reaalselt inimese kõrval eksisteeriv  organism meie jaoks oluline ja meid mõjutav lumekirbu  pildile saamisel eelnes mitu aastat tõsist eeltööd. Aga tänagi taevaskojas olles lihtsalt kisub pildistama. Pildi kontseptsioon on teha selline pilt,  et. Kus taevaskoda on hästi suur ja võimas mis fotograafilises  keeles tähendab pildistada võimalikult madala võttenurgaga,  nii et ma vaatasime ka alt üles sellele taevaskojale Mis on ühe loodusfoto juures see kõige tähtsam? No siin on võib-olla kaks, kaks tähtsat asja,  et esiteks, et ta räägiks mingit lugu, et meil tekiks  mingisugune arusaamine sellest, keda me pildistasime  või mida me pildistasime. Ja teine asi, et see pilt suudaks natukene inimese  hingekeeltel mängima hakata ka. Mida sa pildistad siin? See on üks minu tuttav seen. Keda ma olen käinud pildistamas siin juba pea viis aastat? Väga uhke pilt on saada. Et vaatad Et ei ole üldse tavaline pilt jah, et mingi kulunud  ja selline juba känkras seen, et üldse mitte selline  klassikaline kübara. Minu meelest siin on praegu pilt on oluliselt uhkem kui see,  mis ma siin palja silmaga näen. Saage tuttavaks, soomus mampel, oma väikest tuttavat käis  Urmas pildistamas iga kuu läbi terve aasta  ja sai kokku hea pildiseeria. Nüüd on Urmas jäänud seenel külas käima korra aastas. See on hästi huvitav, kuidas ta muutub, et ühel aastal on  tal palju kübaraid, teisel aastal üks ja mõni aasta on  ka vahele jäänud, et ei olegi tulnud teda välja. Ja see oli just nii-öelda pärast seda esimest,  seda tervet aastat, kui ma käisin, siis järgmisel sügisel  tulema vaatan, ei olegi ja olin täitsa õnnetu kohe. Ja siis läks veel aasta mööda ja siis, kui ma nägin,  et siin oli üks viljakeha jälle püsti, üks kübara ootas mind küll,  oli tore, tubli. Ma saan aru, et putukahuvile on siis lisandunud suur  seenehuvi No seened on ka väikesed organismid, ehk  siis kõik kõik see temaatika, mis kuulub lähifotograafia  alla väikeste objektide pildistamine, see on see,  mis mind ju loodus seal viib ja looduses  ka minu aparaadi ette jäävad. Ja kusjuures seene pildistamine ei ole sugugi mitte  putukavaba pildistamine, sellepärast et seente peal  ja nende kübarate all toimub hästi põnev putukaelu. Looduse pildistamine on ilmselt kõige ausam tegevus maailmas. See on aus väga mitmel põhjusel. Kõigepealt loodus on alati aus. Ta sind, mitte kunagi. Kui mingi pilt jääb tegemata, ei oska olla õigel ajal õiges  kohas siis see on minu viga, mitte looduse viga. Ja teisalt looduse pildistamine oma eos on ju eesmärgiga  tuua loodust võimalikult ehedalt vaatajani,  mis tähendab ka teistpidi seda võimalikult ausalt tuua. Kui sa saad tegutseda mingis valdkonnas mis on vaba valedest Siis on see ju parim asi, mis olla võib. Mul on sulle ka nüüd selline väike ülesanne,  et otsime mõne Seene alt ühe hoogenna ühe putuka ja vaatame,  kuidas sul tema pildistamine võiks õnnestuda. Seene alt mõne putuka. No hüva, aga üks tingimus peab olema, see putukas peab mulle  silmaga nähtav olema. Täidetud. Olgu. Ja siin on ilusa sügispäeva lõpptulemus minu elu esimene putukapilt. Ma ei näe. Mulle suureks üllatuseks selgus ka see, et sama raske kui  putukat objektiivi ette leida on ka kogu fotovarustust selga saada. Ikka jäi kõik Urmase teha. Palju kaalub 21 Inimene on küll omnivoor kõige sööja, aga siinkandis  putukatest ja nende vastsetest kulinaarselt suuremat ei hooli. Võib-olla me ei ole lihtsalt neid kõige maitsvamaid veel avastanud,  ki Eestis on kirjeldatud üle 10000 erineva putukaliigi kuid  tõenäoliselt on teist sama palju veel kirjeldamata. Seoses sellega meenus mulle üks hanitusnaljakene  ja ma küsin nüüd teilt, kes see on? Ei tea jah, ega mina ka ei tea, aga siit tuleb Ta jälle. Osoon tuleb jälle ekraanidele nädala pärast. Kolm osooni.
