10 aastaga on Eesti süsinikuheide vähenenud 40 protsenti
sellest vähenemisest kõige suuremat osa mängib elektri tootmine,
sest lihtsustatult ei pääse Narva jaamadest tulev
põlevkivielekter enam kuigivõrd turule.
Arenguseire keskuse uuringu juht Uku Varblane märgib,
et kui Eesti energia tootmise heitetase oleks võrdne Euroopa keskmisega,
küündiksime me juba täna 10 aasta kaugusele seatud
kliimaeesmärkideni kusjuures jutt pole pelgalt elektritootmisest. 10 linnalises piirkonnas pooleldi ahju küttekasutajad
läheksid üle keskküttele siis tegelikult keskmist
keskkonnajälgi 10 protsendi võrra.
Kui näiteks maapiirkonnas, kus oleks võimalik näiteks 50
protsendi võrra vähendada puidu kasutamisküttepuukogust kas
siis tänu sellele, et meie hooned on muudetud energiatõhusamaks,
siis selle efekt oleks ka väga suur.
Eesti keskmine keskkonnajälg väheneks siis ligi kaheksa
protsendi võrra. Samas rõhutab varblane, et ainult energeetikaga seotud
muudatustest ei piisa võrreldes ülejäänud Euroopaga meie
jalajälg suurem ka näiteks toidutootmises
ja transpordis. Näiteks kui me lihatoodete tarbimist vähendame tervise
arengu instituudi poolt soovitatud normide piiresse,
siis tegelikult see vähendab meie Eesti keskmist
keskkonnajälge viie protsendi võrra ja ka näiteks
liikuvusega seotud erinevaid võimalusi, et kui iga viies
praegu sõiduautoga tehtav sõit asendada ühistranspordiga,
siis see tooks kolm protsenti väiksema keskkonnajälje,
aga noh, siin on omaette küsimus, et kuidas neid muutusi
nagu soosida. Arenguseire keskus kaardistas võtmetehnoloogiad,
mille arendamine meid kliimaneutraalsuseni viia võiks.
Nii näiteks ei näe keskus, et Eestisse kerkiks suured
lihasarnase tootetehased.
Küll aga võiksin käia arendustöö. Meil on juba olemas mitmeid väga tugeval tasemel teadusrühmi,
mis selle valdkonnaga tegelevad, ja see võiks olla meie potentsiaal. Samas hindavad eksperdid, et Eestis võiks oluliselt enam
edeneda biorafineerimine. Pikemas plaanis tegelikult on sellised biotooted võimelised
asendama täies mahus fossiilsetelt kütustel põhinevaid tooteid. Uku Varblane märkis, et suurem osa kliima neutraalsuseks tarvilik,
kes tehnoloogiatest on alles arendusfaasis kuid riigi
tugiettevõtete sees toimuvasse arendustöösse on küllalt napp. Kui OECD riikides keskmiselt on siin olnud kuskil 0,2 natuke
rohkem protsenti sisemajanduse kogutoodangust siis Eesti
puhul riigi toetus on olnud ainult 0,06 ehk siis kolm korda
vähem kui OECD-s keskmiselt.
