Riigikaitseinvesteeringute keskuse Lääne portfellijuht
Maarjo Metsoja ütleb, et Ämari suuruse lennuväljal lennuraja
katten tulebki välja vahetada iga 15 aasta tagant.
Pidev lennuliiklus kulutab lihtsalt asfalti ära. Ämari lennuväli on tegelikult olnud väga aktiivses kasutuses
viimased 13 aastat, et viimane suurem rekonstrueerimistöö
oli 2010. Aastal. Selleks, et lennuväli ei läheks ootamatult rivist välja,
on mõistlik remont praegu ära teha.
Kuigi täpne eeldatav maksumus ei ole avalik,
tõdeb Metsoja, et see ulatub miljonite eurodeni. Peame väga lühikese ajaperioodi jooksul vahetame välja kogu
lennuliiklusala katendi, remontima tehnosüsteemid,
milledeks on siis sadeveesüsteemid, valgustussüsteemi,
raja märgistus ja nii edasi. Ehitustööd kestavad järgmisel aastal märtsist novembrini.
Selleks ajaks kolivad liitlaste hävitajad Läti.
Kuid see ei tähenda, et Eesti õhuruum jääb valveta,
kinnitab Eesti õhuväe staabiülem kolonel Janek Lehiste. Kui me vaatame meie riikide suurust, õhuruumi suurus,
siis õhuoperatsioonide mõistes need vahed on niivõrd marginaalsed,
et ütleme, operatsioonis efektiivsuse mõistes mingit vahet
ei ole, kas me teeme nüüd õhuturvet Ämarist
või teeme seda näiteks Lätis liiale, Vardest? Siinsete liitlaste toetamiseks praegu Ämaris maanduvad
transpordilennukid maanduvad järgmise aasta suvel Tallinnas kopterid,
samas saavad ka remondi ajal Ämarist lennata.
Tõsiasi on see, et Ämari ei saa kunagi valmis,
ütleb Lehiste ning kirjeldab järgmisi vajadusi. Kõige elementaarsemat, kui nüüd vaadata näiteks võimekus
majutada ja toita liitlasi Ämaris, et kui on praeguse seisuga,
on meil ikkagi teatav lagi ees.
Et kui tuleb rohkem inimesi, siis Ämaris neid enam rohkem
mõjutada ei saa. Ka selle mure lahendamiseks valmistab kaitseinvesteeringute
keskus hankeid ette taas Metsoja. Selle suuremate arendushanked, hambel hämari kasarmute
ja hoolduse õpe, garaažide hange ning lisaks ka uue
toitlustuskompleksi hange.
