Kuigi 2000 seitsmeteistkümnendal aastal kavatses Tartu
linnavalitsus uueturu pargi ümber ehitada peamiselt
betoonist ja kivist väljakuks, on nüüd linnaplaanid muutunud.
Tartu linnalooduse koordinaator Mirjam võsast rääkis,
et aastate eest kavandatud projekti poleks enam võimalik
ellu viia, sest linna eesmärk on luua rohelisemat keskkonda. Meil on oma kliimakava, kus on seatud suured ambitsioonikad
eesmärgid ja ja üldine tendents ka, et tegelikult ka
linnakodanikud ise ootavad meilt juba hoopis kaasaegsemaid
ja rohelisemaid lahendusi, kui see sai tehtud projekt. Koos vabatahtlikega istutati uue turuparki rohkem kui 1500
taime üle 60-st erinevast liigist.
Linna Rohtla kujundanud kureeritud Elurikkuse projekti üks
eestvedajatest Karin Bachmann loodab, et looduslähedane
linnaruum kutsub inimesi rohkem õue liikuma. Aga kui parkides on rohkem põõsaid rohkem ütleme rohttaimi,
mitte ei ole ainult puude niidetud muru,
et noh, ühesõnaga on mitmekesine, on elurikas,
inimesed peatuvad seal rohkem, nad veedavad selles
haljasalal ja üldse õuetis rohkem aega, nad liiguvad rohkem. Miriam võsaste sõnas, et betoonplatsi asemele rajatud linna
Rohtlas lubatakse taimedel kasvada ilma neid niitmata,
et lisada Tartusse elu- ja liigirikkust. Mitte ainult lihtsalt selline silmnähtav rohelus,
vaid tõesti, kas see liigirikkus, et liigirikkus nii inimese
silmade läbi kui ka taimedele endale ja samuti ka
tolmeldajatele lindudele, et kõigile midagi. Tartlane Enrico rääkis, et looduslähedane kesklinn kutsub
teda rohkem õue jalutama. Sellist nagu poolmetsikute, sellist, sellist pilti näeb harva,
et selleks peab linnast välja sõitma, kes südalinnast välja
sõita saavad, tulla siia parkija ilusaid kevadisi suviseid
õisi nautida siin kohapeal. Linlane tea hindab aga, et Rohtla pakub betoonehitistele vaheldust. Ilusaid platse ja võib kuskile mujale teha,
aga siin kesklinnas võiks olla küll õitsema. Oaas ka Tartu elanik, aares hindab looduslähedust.
Minule betoonväljakute meeldib, betoon ei ole loodus,
ma olen siit kindlasti oluliselt nagu meeldivam läbi käia
või nagu silm puhkab, vähemalt.
Karin Bachmann sõnas, et Rohtla on valmis siis,
kui taimed on jõudnud suuremaks kasvada. Põhiline efekt saabub paari aasta pärast,
et peab kannatlik olema, praegu nad on kõik niimoodi
suhteliselt suurte vahedega, aga liigid on eristatavad
ja pilt on seal juba praegu päris huvitav.
