Tulevikus jääb meile võimalus aidata siis neid riike,
kuhu palju põgenikke tuleb, et kas me võtame aastas vastu
kuni 79 inimest, võime, aitame seda riiki rahaliselt võime,
aitame teda näiteks saadame talle politseijõudu,
piirivalvelaevu või midagi muud moodi, eksis kohustusliku
põgenike vastuvõtmist ei ole, et riikidel on võimalik valida.
Siin eestlastel on kindlasti küsimus selles osas,
et eestlased on Ukrainast võtnud väga palju pagulasi vastu,
kas me üldse ei peaks pigem kuskile mujale saatma. Ja täpselt niimoodi on, et kuna see kõik peab saama
heakskiidu Euroopa parlamendilt, onju ja jõustumine võtab
aega siis me ei tea, mis tulevik toob, aga tänases võtmes,
kui ta kohe jõustuks, siis tegelikult peaks teised euroop
riigid selle järgi Eestit aitama Ukraina põgenikega seoses,
nii et võib-olla, kui nad meid aidata ei taha,
siis peavad nad näiteks meil hakkama maksma näiteks 20000
eurot ühe pagulase kohta. Põhimõtteliselt selline see kokkulepe, et kas rahaline
toetus siis põgenike kohta, mis ületab sellist nii-öelda
viie aasta keskmist numbrit, onju et see on ka nagu oluline
selle kõige juures, Eesti läheb nende kriteeriumite järgi
praegu tõesti selle alla, et teised Euroopa riigid peaks
aitama meid Ukraina põgenikega seoses ja noh,
meie jaoks on oluline, et kui tulevikus on suured,
rändavad siis kuskile Euroopasse, et siis Eestil on võimalik ühte,
teist või kolmandat moodi aidata, et meil ei ole kohustust
kohe neid põgenikke nii-öelda ümber paigutada endale.
