Taia tere hommikust, head sõbrad.
Huvitaja saade sai alguse kell 10, null viis.
Saatejuht Jakob Rosin tervitab teid, teiselt poolt.
Tahtsin öelda ekraani, aga tegelikult klaasi tervitab meid
Villem Rootalu, kes on helipuldis täna.
Meie oleme reedeti alati rääkinud siin tuleviku teemadel.
Lähitulevikust hakkame me täna rääkimast,
et lähitulevikus on meil suvi. Õues on ilmad soojaks läinud, rannad on avatud
ning inimesed kipuvad nautima veemõnusid.
Ei selles midagi halba ole, aga veega seotud õnnetused on
siiski meil üsnagi sagedased juhtuma.
Kuidas seda kõike vältida, kuidas vee ääres ennast ohutult
üleval pidada, kuidas teisi aidata, sellest me õige pea
rääkima hakkame.
Meile tuleb külla Holger Enok, kes on lilleküla
päästekomando mees, meeskonnavanem. Me aga naaseme tehnoloogiateemade juurde saate teises pooles,
siis me vaatame otsa natukene sellele, mis toimub tehnoloogiamaailmas.
Ning mis täpsemalt toimub sotsiaalvõrgustikus,
redid, kus kümned tuhanded ja sajad tuhanded inimesed
protesteerivad sotsiaalvõrgustiku otsuste vastu.
Mis seal juhtunud on, sellest siis juttu teemegi.
Plaan on kokku, plaan on teil selgeks tehtud,
hakkame aka peale. Seljas. Kõrges tornis sõna ei. Miks sul pole isu? Kui kanni kaob viimne kala, aga. Miskipärast ma jaa. Musu ja merega rassa paar näidet kus uurija merega tuvassaa
Metbaareid Ja taevas Radele tähte teket. Ja me natuke vahet. Ja vaatame, kus ei Sapsa keset vett. Olete? Ükski mõõte. Me oleme koikaks, lõbusat last.
Viib jälle torni poole iile. Vaikselt rannaliival kriigi sepas. Vaiksel rannaliival kõigis Ast. In boiler laulis meile vana tuletorn veega seotud laul
ja veega seotud jututeema.
Me hakkame rääkima nüüd sellest, et õues on läinud ilmad
palavaks ja päike lõõskas.
Ega siin muud ei ole, kui asjad kotti ja randa.
Veekogud hakkavad ka soojemaks minema ja ujuma kipuvad
inimesed samuti minema ning aeg-ajalt ikka sugu igasuguseid
ohtlikke olukordasid seal vee ääres juhtub. Me räägimegi veeohutusest täna ja mul on külla tulnud Holger Enok,
kes on lilleküla päästemeeskonnavanem.
Tere hommikust.
Tere hommikust.
Kui teie igapäevast tööd vaadata, kui sagedased on need juhtumid,
kui teil tuleb välja sõita kusagile vee äärde
või inimesi päästa, kes on vees? Hätta sattunud veeõnnetustele reageerimine on ikkagi üks osa
meie tööst ja, ja neid tuleb ette.
Et üks aasta aega on see talv ja jää, mis pakub meile
väljakutseid ka seotud õnnetuste puhul ja teine nüüd hakkab
siis suvi, et kena rannailm on saabunud,
inimesed liiguvad randa, veekogude äärde ujuma
ja see tähendab ka meile, et meil hakkab tööd selles vallas
rohkem tekkima. Kui sagedased on veeõnnetused, kas ma saan aru mingisuguseid numbreid,
kui palju me saame tuua palju aastas inimesed,
hukk, palju palju inimesi aastas. Kahjuks palju, et need numbrid on, on tegelikult väga suured,
ehk siis, kui me vaatame eelmisel aastal otsa,
siis 30 inimest hukkus veega seotud õnnetustes.
Ja, ja ega see aastaga on meil tegelikult nukrat Estonias alanud,
et siin mõne päeva taguse andmete seisuga on 14 inimest juba
kaotanud elu. See on juba peaaegu pool eelmise aastanumbritest. Peaaegu pool jah ja noh, võtame juunikuud siis kolm inimest.
Et et nukker on tegelikult, et iga kaotatud elu on ikkagi
väga suur tragöödia. Millised need lood on või mis on need suurimad põhjused,
miks inimesed üldse hätta satuvad? No siin võib, noh, kui me numbritele otsa vaatame,
siis esikohal on joobes inimesed. Et alkohol ja vesi ei käi kokku selles selles piiris,
et ka juuni numbritesse otsa vaadates kolmest inimesest kaks
olid joobes või joobekahtlusega, et, et siin peab olema
selgroogu märkama, et kui ikkagi sõber on alkoholi tarbinud,
tekivad soov tale ujuma minna, siis, siis siis ümberkaudsed
inimesed peaksid seda tähele panema ja, ja oma oma käe sinna
vahele panema, takistama nii palju kui võimalik.
Põhjustest veel. Võimete ülehindamine, inimesed tahad ujuma minna,
võib-olla ujuma minna sellistes kohtades,
kus ei ole tema ujumisoskused, vastavad kiire voolusid,
õed, võib-olla mingid kärestiku lumisemad,
kohad, tormise ilmaga, suur lainetus ja inimeste ujumisoskus
ei vasta sellele tingimustele, siis veel tooks välja
tervislik seisund.
Inimene läheb vette, tabab mingi terviserike. Et, et siin on ka, et kuum suvepäev tulemas,
kellel on võib-olla mingid tervisemured,
mis võivad sellega seonduvalt esile kerkida seal kuuma ilmaga.
Ühtepidi on vesi Heamis jahutab, teistpidi on see,
et kui sinu tervisega midagi juhtub, seal tabab sind mingi terviserike,
siis oled sa momentaalselt hädas.
Et ja väikelapsed ei saa neid ka tähelepanuta jätta,
et rannad täituvad meil suurte massidega
ja see väike lapselt võib hetkega ära kaduda,
et piisab korraks peapööramisest ja ja väikelaps on juba silmist,
et kadunud ja, ja, ja kui siit veel lastega rääkida,
siis eelmise aasta märksõna olid täispuhutavad erinevad
madratsid ja asjad tuule mõjul lainetusega võib nad kanda
rannast eemale ja üks hetk, kui avastad võib-olla juba üle
pea vees, kui jällegi ujumisoskus ei ole vastav,
siis on probleem. Ja, ja siin aastatega on tõusutrendis olnud supitajad. Süstlasõitjad ehk siis liiguvad ära, ilmastik muutub
ja on jälle hädaohtu sattunud, päris palju. Ehk siis tegelikult põhjuseid, miks inimesed satuvad,
on, on, on päris palju.
Just lastest rääkides, ma saan aru, lastega on tegelikult
mure selle pärast suuremat, nad ei pruugi ise mõistagi,
et nad on ohus, enne, kui asi juba kriitiline. Ja täpselt, et ehk siis noh, mänguhoos lapsed tahavad igast
erinevaid hulljulgeid trikke teha ja, ja,
ja kindlasti Nende võimed ei ole vastavad
ja ujumisoskus ka võib-olla järgi tule.
Kuigi tänased lapsed ikkagi ja meie ujumisoskust See areng on ikkagi hea, ehk siis tänased väikelapsed pigem
oskad juba suhteliselt noores eas ujuda,
seda toetab ka siis kooliprogrammid, kus siis lapsed peavad
kooslikus korras oma ujumistunnid ära tegema.
Aga ikkagi hüpatakse vette seal, kus on juba üle peavici.
Juba rääkisin täispuhutavad madratsid, asjad,
kus saab peale minna, tuul viib ära jällegi hädaohus. Teatud veekoguduses läheb ju väga kiiresti sügavaks,
et ehk siis ootamatu olukord ja täitsa väikelaste juurde
tagasi tulla siis tähelepanuta jätmine ja
ja võib-olla ka kodutiigid ja järved, ehk siis laps mängi
kuskil õues ja tema tavapärane keskkond,
kus ta on harjunud olema, võib pakkuda tal mingeid ahvatlusi omasele,
kodutiigi või järve näol, kus, kus, kus,
kus tema jaoks tundub see ohutu, aga olud võivad muutuda. Mis võib-olla on need märksõnad vanematele üks kindlasti on
last jälgida, aga, aga kuidas lapsele tutvustada,
neid keskkondasid võimalikult turvaliselt niimoodi,
et ta oskaks märgata seda, et ei ole tegemist basseiniga,
kus sa saad ujuda paari meetri kaugusel oleva servani
ja hoida kinni, et kuidas lapsele seda võib-olla kõige
mõistlikum selgitada oleks. No eks see selgitus ongi, tuleb rääkida lapsele,
mis ohud seal valitsevad.
Vesi läheb kiiresti sügavaks, vee temperatuur igal aastaajal
ei ole soe, ehk siis täna meil soojad ilmad,
aga kevadel on vesi külm, täna alles veekogudes,
temperatuur hakkab tõusma.
Ehk siis alajahtumine vette kukkudes tekib kiiresti Kuniga
selleni välja, et kui me räägime väga väikest lastest,
noh, aasta kahe kolmesed, võib-olla tulebki see kodutiigil
ligipääs piirata mingiks mõneks aastaks ära,
et see laps ei saaks sinna minna. Ja, ja on ka päästeameti poolt koduleht veeohutus kus on
võimalik ka lastele on täitsa multikad olemas multikas,
et kus saab läbi multikategelaste, tehakse lapsele veeohutus
selgeks ja lisaks me käime ka ju koolides
ja lasteaedades lastele rääkimas, täitsa programmid on olemas,
et tunda neid ohtusid ära ja kirjeldame neid,
olukord. Ja sa läksid vee temperatuurist, alajahtumisest,
kui kiiresti see võib juhtuda, et siin lähete,
noh, ma ei tea, jões on, eks ole, tavaliselt tavalisest külmem.
Järvedes võib esineda külmasid kohtasid,
et et kui, kui, kui, kui kiiresti see võib juhtuda,
et ma, inimene alajahtub seal vees ja järsku ei jaksagi enam liigutada. Sõltub, kui hästi palju vee temperatuurist.
Et aga inimese keha jahtub vees väga kiiresti,
et viis 10 minutit võib juba mõjuda selliselt,
et inimese kehahoiak, liikumine, tervislik seisund võib
hakata muutuma. Ja see tulemus võib olla see, et ma ei jaksagi oma pead
näiteks vee peal hoida ja. Võib see olla võib tekkida kramp, et külmast keha tõmbab krampi,
sa enam ei saa ujuda ja, ja siis tekib paanika.
Hakkad õhku ahmima, tõmbad vett kopsudesse ja,
ja ongi kaldale jõudmine võib-olla juba väga raskendatud. Sarnane mune, mure tekib ka nii-öelda alkoholitarbijatega,
et kui sa oled liigselt alkoholi tarbinud,
lähed vette.
Mis, mis seal tegelikult, mis selle inimesega siis juhtub,
et kas nii nii, nii palju alkoholi tajuvad neid saada,
võib-olla jääd sinna tukkuma sinna vette
või mis inimesega tegelikult? Võib seda Docum ka täitsa jääda, aga tegelikult on pigem
võimete ülehindamine, et minnakse ujuma,
ei jääks väsimus, mis iganes ja, ja see joobes inimene on
murekoht suur, et et siin on jällegi märgake neid inimesi ja,
ja kutsuge need korrale, et vesi, alkohol.
Kahjuks ei käi kokku. Kui noh, selles mõttes olukordasid ikka juhtub,
eks ole, või selles mõttes, et ütleme, suurest õhtul saunast
jooksevad kusagile tiiki järve.
Me räägime nagu vettehüpetest neid asju,
need need probleeme on, on, on teada inimesi,
kes on ennast vigastanud.
Mis korrektne käitumine võib olla selle vette hüppamise juures,
oleksin, ma tean, et meil tuleb siin õhtul väikene saunas käimine. Noh, tahaks ju ka sealt võimalikult kuumast võimalikult
külma saada, aga kuidas tagada seda, et see kõik oleks turvaline. Selline, mis, mis võimaldab seda, ehk siis kunagi ei tohi
hüpata vette seal, kus on tundmatu koht sinu jaoks,
ehk kui see on sinu kodutiik järv või kus see saun paikneb,
on ja, ja sa tunned seda põhjakallast, et seal ei ole,
seal on piisavalt sügavust, et ei, hüpataks põhja põhjas ei
oleks mingeid asju, mis võiks vigastada.
Et siis on see mõeldav, aga kindlasti mitte minna tundmatus
kohas ja hakata esimese asjana eelnevalt vette minemata aru saamaks,
mis seal all toimub esimese asjana teha hüppe,
siis hüppe võib viimaseks hüppeks jääda. Isegi siis, kui sinna kuskile juba mingisugune hüppetorn
paigaldatud on, mõistlik ise. Sest vesi võib-olla tõuseb, vesi võib langeda.
Suvi kuum tulemas.
Veetase muutub kindlasti iga päev.
Et vettehüpe ei ole esimene asi, mida veekoguga sõbrustama teha. Kui kerge või kui raske on ära tunda inimest,
kes vees hätta sattunud, isegi kui ma olen ise näiteks
kaldal Väga raske, sest tegelikult, kui me siin saate alguses
kirjeldasime neid muresid, millest inimene võib uppuda,
siis ei ole ühtset kirjeldust, et et, et need on uppujad.
Ehk siis võib-olla häälet uppumine, et me ei saagi aru.
Tabab terviserikke, inimene vajab väga kiiresti alla ehk,
ja on siis need, kes kes siis karjuvad märgatavaks
ja tappi. Me peame jälgima oma lähedasi,
kellega ma vee äärde lähme ja samuti ka hea oleks soovitada,
muidugi minge sinna ujuma, kus on vetelpääste lähedal. Et ka seal on teile üks väike silmapaar lisaks vaatamas,
teie järgi aga kindlasti oma omakeskis sujuta.
Veenduge, et kaaslased lähevad ilusti vete tulevad sealt tagasi. Vetelpäästerannas jälgib, ega kõik on inimesed
ja kõik ilmselt ei jõua jälgida, aga ma saan aru,
et vetelpääste jälgib, et kas see peanupp,
mis vee all oleks, tuleb sealt ka välja. Nende kohus on seda teha ja, ja eks eks,
eks randades on palju inimesi, et ta peab kõike.
Eks ole. Endale jääb ikkagi ka kohustus ja siit ongi,
et kui, kui ise ka tunned, et enesetunne ei ole täna
võib-olla hea, et ujuda, siis kas, kas tasub kohe ujuma minna,
võib-olla käia lihtsalt jalutada seal madalas vees kasta
seal ennast mitte ronida kohe sügavasse? Kui ma nüüd olen vees ja ma saan aru, et ma olen hädas.
Ma ei tea, kramp peal on löönud jalga näiteks
või et ma, ma ei jaksa.
Kas on mingisuguseid asju, mida ma saaksin teha,
et püüda end seal vees võimalikult seda seda olukorda
natukene lahendada.
Kuidas ma ennustaksin kõige paremini, kõige paremini? Et aidata, on see teha ennast märgatavaks anda teada oma
probleemist kõvahäälselt, karjuda appi, võimalusel võib-olla
vehkida kätega, et ega see kasse gramm, siis jalg,
käsi, mis iganes saaks grammist vabaks, võib aega võtta,
aga siis on see, et keegi saab teile juba appi tulla.
Keegi, võib-olla saab juba päästjad välja kutsuda.
Ehk siis see on aeg, mis on väga oluline,
et juurt hakkaks abi liikuma siis kas kaldalt päästest
või või ka vetelpääste. Kui mina kaldal olijana või, või ka soojana näinud inimest,
kes on hädas kui palju üldse teised inimesed aidata saavad,
kasvõi näiteks selle inimese, kes on muide teadvuse kaotanud
veest väljatoomisega, kui keeruline see? Ühtepidi on keeruline, et kui on rohkem inimesi,
siis on, siis saab teha mitut asja samaaegselt,
ehk siis keegi helistab üksust kahte kirjeldab olukorda,
kus ta on, mis on juhtunud võimalusel siis läheb keegiga
päästjatele vastu ja samaaegselt siis keegi püüab seda
kannatanut päästa.
Kui me räägime teadvusel olevas kannatanust,
siis paanikas inimesele ärge ulatage oma kätt,
sest see on tema pääste kiir ja ta teeb kõik selleks,
et tema ellu jääks. Aga see võib tähendada seda, et ta tirib ka teid vee alla.
Meil on olemas veeohutuspüstakud päästeameti poolt
paigaldatud väga laialdaselt Eestis veekogude ääres leitavad.
Seal on olemas päästerõngas.
Me saame anda rõnga. Mis nende püstakutele on veel hea, seal on kirjutatud
veekogu nimetus, kus vee äärest olete.
Te ei pruugi võib-olla teada ja seal on püstaku number
ja selle püstaku numbri järgi.
Kui ütlete selle häirekeskusele, siis ta teab,
kus kohas inimene on hätta sattunud ja väga lihtne
ja kiiresti on võimalik sinna pääste välja saata. Võttas Sis rõnga tuleb see heita siis kannatanu,
nii et ta saaks selles kinni võtta, seal küljes on ka siis
poi küljes nöör, mis siis viske hetkel tuleb,
kas hoida käes või panna jala alla.
Ehk siis te saate selle abil kannatanu kaldale tõmmata,
kui nüüd seda ei ole, siis on võimalus ulatada kas mõni
riideese mõni puuoks, ehk siis kannad teadvusel kannatanu
paanikas inimese. Ja siis inimene, kes lähetada päästja vahel peab olema mingi asi,
sest kui asi muutub pääste jaoks ohtlikuks,
on siis tavakodanik või mis iganes siis tal on võimalik see
olukord lahendada selleks, et ta vabastab selle
ja leiab mingi muu viisi, et, et päästa.
Kui me räägime nüüd sellest, et te leiate kuskilt veegolst
teadvusetu inimese, siis esimene asi tuleb vaadata,
et kas ta on nägu ees nagu veest väljas ehk siis keerata ta niimoodi,
et kannatanul oleks nägu veest väljas ja siis ujutada
lähedale ja, ja võtta talt siis võta ta oma rinna peale,
ehk siis tõmbad rinna peale ja piltlikult selili
või pool-selili asendis ujuda kaldale või kui juba jalad
maha ulatuvad, siis, siis noh, meie kutsume seda raudtee kki
võtaks siis võtad inimese rinna alt kinni
ja sikutad ta välja ja siis peab juba edasimõtlemise
vaatamata kiirelt ja koheselt elulised näitajad üle,
kas kannatanu hingab, kas pulsi on ja siis tuleb alustada,
kui, kui ei ole hingamist, tuleb alustada siis esmaabi andmisega. Ja loomulikult üks kaks on Haapsalu kohale kutsuda,
eks ole. See see, mida kiiremini see on nagu alati diskussiooni koht,
et kas ma nüüd hakkan päästma või helistan.
Pigem on see võimalusel, proovige helistada
ja esmane info anda see 10 20 sekundit, mis kiirkutsuda,
et ära tuleb teil juba lisajõudu juurde.
Sest kui te lähete päästma ja keegi veel tulema pole hakanud,
siis, siis kas te jõuate selle inimesena ära päästa
või mitte? Üks teema suvel ja, ja merega seonduvalt on veel paadid,
inimesed teevad igasuguste paatide ja, ja erinevate
sõidukitega vee peal ka ja, ja ma saan aru,
et kõik ei kipu päästevesti kandma. Kahjuks mitte, et veesõidukite hulk on meie meil suurenenud
iga aastaga ja, ja, ja, ja samas me näeme esiteks mitte
korras veesõidukid.
Teiseks, päästevarustust ei taheta kasutada,
tihti pole seda päästevarustus seal veesõidukis kaasas
jällegi veesõiduk ja alkohol ei käi kokku.
Et ka sealt tekivad õnnetused. Kui ma mõtlen praegu näiteks paadisõidu peale ja,
ja ma tean, et ma oskan hästi ujuda ja olen hea ujuja.
Sest loomulikult mul on tegelikult peaksin mina päästevesti
selga panema, aga mis nagu argument siinjuures on,
et ma ütlen, ma oskan ujuda ja kõik on lusti,
kui ma vette kukun, küll ma siis ära ujunud.
Aga tegelikult vist ujun ju. Tegelikult ju, et veesõidukiga sõidame kuskilt kaldast eemale,
vahemaad muutuvad suureks ja, ja silmaga tajutav vahemaa.
Ja reaalsuse vahel võib olla päris suur,
et inimesed hindavad oma võimeid üle.
Ja kas see 17 18 kraadi merevesi järves jões vesi,
see võib muutuda kiiresti selleks, et tekib alajahtumine ja,
ja inimene ei saa kaldale.
Ehk siis päästevest. Päästevahendite kasutamine on väga oluline,
liikudes veesõidukitega, et nad oleksid olemas
ja vajadusel koheselt selga panna või, või juba mõistlik on
kogu aeg. Me räägime väikepaatidest laevadest,
päästevest võiks seljas olla. Kui nüüd peaks juhtuma, et juhtub sõidukiga õnnetus,
noh, ma ei tea, näiteks läheb ümber keset merd,
ütleme noh, võib-olla seal mitte mitte nüüd päris avamerel,
aga ikkagi suhteliselt kaugel kaldast.
Mis me siis nüüd siis mismoodi kõige mõistlikum oleks siis
ennast päästa, kui mul on see vest seljas?
Mis, mis me peaksime edasi tegema? Seal jällegi, et proovida abi kutsuda, et kas see veesõiduk
läheb hetkeliselt põhja, kas mul on aega seal paadis mingeid
tegevusi teha, võib-olla paat on varustatud,
raadiosidevahenditega saab merevalvekeskusega ühendust võtta.
Jõuan mobiiliga kõne teha, kui juhtub, et mobiilil levi ei ole,
siis on või noh, tänapäevasel telefonil on küll raske,
on tihti SIM-kaart eemaldada, aga SIM-kaardieemaldus on
võimalus võtta vaba kõige paremasse võrku,
endal levi tekitada ja helistada. Päästevestidele üldiselt vilet kaasas on võimalus võib olla
lähedal olevatele paatidele märku anda, et ma olen hädaohus.
Kui nüüd juhtubki see, et kukute vette, siis koondage ennast ühtekokku,
hoidke ennast läheduses, võtke üksteiselt ümbert kinni.
Ja esiteks te soojendate ennast 11 teil on kõik inimesed koos,
ehk siis kui abi peakski tulema.
Et on hea liikuda selle hundi juurde ja päästa ühiselt,
kui igaüks on kuskil eri suunda läinud. Ja samuti nii, te saate hoida üksteisel selles raskes
olukorras ka võib-olla tuju meelt üleval,
et turgutada 11. Vee juures on seega kõige olulisem teada enda võimeid,
neid mitte üle hinnata, kindlasti mitte siis alkoholijoobes,
minna vette ujuma ja hoida rannas olles silmad lahti,
et näha, mis, kas, kas kellelgi peaks olema abi vaja?
Kui mul tekkis üks, üks mälestus lapsepõlvest?
Mulle on alati räägitud, et äikese ajal ei tohi vette minna.
Kas see on müüt või on see tegelikult see äike
ja vesi on ka nagu selline ohtlik kombinatsioon. Siis küsiks nagu vastu, kas päikselise ilmaga on üldse vees ujuda.
Et ta ei ole ju enam niisugune meeldiv keskkond,
kus olla? Põnevam ta lastele. Et et pigem pigem pigem mitte.
Ja, ja võib-olla siia võib-olla ühe märksõnana ka veel tulla,
mis? Miks peaks inimene mõtlema, kui ta vee äärde läheb,
et kus ma oma auto pargin?
Neid täis pargitud rannateid me oleme korduvalt näinud,
sest kui meie tuleme appi, tuleme suure päästeautoga,
meile võib paat aga alla.
Meil võib veel muu mingi liikur vahendusel kaasas olla. Me ei pääse lihtsalt ligi.
Et eelmise suve näitel, kui päästjad käisid kontrollimas
veekogusid ja, ja tegime oma ringkäike nendest,
siis me lihtsalt ei pääse ligi.
Ja nüüd, kui see päästevarustuses päästja peab hakkama
kannatanu jooksma niisugune 500 meetri kauguselt,
see on kõik aeg, mis, mis või mõjutada seda sündmuse kulgu
väga palju. Ehk siis hoiame teed puhtad lae lahti, kui keeruline üldse
rannas on inimesi selles mõttes üles leida edega ranna teil
on ju ka vahel päris pikad, sa tuled ju ühest otsast sisse,
aga teises otsan võib-olla kilomeetri kaugusel,
et kuidas, kui, kui keeruline see nagu ülesleidmine
või enda asukoha seletamine üldse on olnud. Eks me oma väljasõidupiirkonnas tunneme,
oma randasid juba.
Me saame inimestelt küsida, kui inimene teeb hädaabikõne,
siis, siis on meil võimalus temaga ühendust saada.
Aga inimene peaks kirjeldama väga hästi oma asukohta,
kus ta asub, kus on, kui on rahvast rohkem saatagi keegi
päästjatele vastu, et noh, võtame näiteks Stroomi rannainimene,
keegi hätta sattunud, saadetakse inimene välja meile vastu
endise Stroomi rannahoone juurde, näiteks ootab meid seal
ja meil on juba väga hea siis kontakti luua
ja täpselt, kui seda võimalust ei ole, kes oskab,
suudab äkki oma koordinaadid edastada, sest kui meil on
koordinaadid olemas, siis me juba teame täpselt,
kuhu suunda minna. Ehk siis kui me räägime merest, siis võib see abi tulla nii,
maalt võib abi tulla ka mere poolt, ehk siis meil on,
meil on veesõidukid.
Võib-olla läheme me üldse v poolt ja samaaegselt ka maa
poolt ja lisaks on meil politsei ja piirivalve ametil oma
päästealused ja vabatahtlikud merepäästjad,
samuti. Oskad sa kohe öelda mingi lihtsa soovituse,
kuidas kiiresti enda koordinaadid teada saab,
telefonist näiteks? See on jälle telefonide puhul erinev.
Et minul on, endal on vastav äpp, on või Google Maps tekitad
omale punkti ja punktipealt saad lugeda need maha. Väga lihtne, seega olge teadlikud, kus te olete
ja olge teadlikud kestele.
Tere, kas teil üldse tasub täna ujuma minna
ja kui siis olge ettevaatlikud, loodan väga,
et me saime selle vestlusega natukene elusid päästa.
Holger Enok, aitäh tulemast täna hommikul aitäh. Ei, lisapala me vaatame nüüd üle, aga tehnoloogiauudiseid
möödunud nädalast ning populaarset sotsiaalvõrgustikku Retit
on tabanud protestide laine, rediton sotsiaalvõrgustik,
kus on teadupärast siis võimalik luua kogukondasid,
mis on justkui foorumid, keegi postitab ühte foorumisse teema,
teised inimesed saavad seda seal kommenteerida iga postitust
või kommentaari saab iga kasutaja tähistada kas selle poolt
või selle vastuhääletamisega ja niimoodi sünnivadki siis Redditi,
populaarsed postitused suheldakse nendes foorumites
peamiselt tekstiliste, postituste või fotode abil
postitatakse linke videoid ka aeg-ajalt. Aga Redditi kasutajate seas on aastate jooksul väga
populaarseks saanud kolmandate osapoolte rakenduste kasutamine.
Mis tähendab siis seda, et Redditi kasutamiseks ei laeta
tavaliselt telefoni mitte Redditi enda äppi vaid mõne teise
eraldiseisva arendaja loodud rakendus, mis Redditi süsteemis
töötab ja need tavaliselt pakuvad rohkem funktsioone
ning on ka mugavamad kasutada kui ametlikud rakendused.
See on siiani toiminud väga heas harmoonias
ja koostöös letid on olnud sellest teadlik
ja seda kõike lubanud. Ja nüüd protestilaine on lahti läinud, sest tretid tahab
sellistest kolmanda poole poole poolte osa kolmandate poolte
rakendustest lahti saada.
Õigupoolest hakkab redid selle eest kõvasti raha küsima,
et rakenduse arendajad Redditi platvormi oma rakendused töös
hoidmiseks kasutada saaksid.
Hinnad on nii kõrged, et populaarsemad rakendused üks neist
kannab näiteks nime Apollo peaksid Retitele maksma aastas
üle 20 miljoni dollari. Ja sageli arendavad selliseid rakendusi aga üksikisikud,
mitte suurettevõtted ja seetõttu on see neile ilmselgelt üle
jõu käiv. Teade tõusnud hindadest aga ei tulnud kergelt.
Alles jaanuaris teatas, et ei kavatse oma teenust tasuliseks muuta,
aga aprillis meelt muudeti.
Hiljuti Apollo rakenduse arendaja aga avaldas,
et Reddington üritanud teda näidata avalikkuses halvas valguses,
süüdistades teda reedid Redditi ähvardamises. Nimelt ütles arendaja ühes vestluses koos Redditi ka,
et selleks, et Apollo maha rahuneks võiks rätid kaaluda äpi
äraostmist mõeldes ja siis seda, et Retitan just apollo äppi
süüdistanud liigselt Redditi serverite koormamisega
ja maharahunemise all mõtles ta seda, et ostke ära
ja siis saad ise valida, kuidas te seda kasutate.
Reidid teile, ketas, aga seda ähvardusena,
et kui äppi ära ei osteta, hakkab kasutajaskond mässama,
nagu öeldud, sellised rakendused on väga populaarsed
ja kasutajad on nende sulgemise üle pahased
ja on hakanud nüüd siis nii-öelda natukene mässama
või protesteerima ehk siis Redditi alamfoorumeid,
mida inglise keeles saab rotiks nimetatakse,
ehk siis alame, reditics on. Need on sageli kutsutud ellu ja ka vabatahtlike poolt,
kes siis on täiesti tavalised inimesed, kes on enda
huvivaldkonnas mõne foorumi käima tõmmanud
ja asjast huvitatud inimesi enda ümber kogunud.
Ning nüüd on nad protesti märgiks siis tuhandet foorumeid sulgenud,
mis miljoneid kasutajaid mõjutab.
Algselt kahepäevaseks planeeritud protest on nüüdseks pikendatud,
kuna Redditi tegevjuht teatas, et nad ei anna alla
ja protestid protestivad kasutajad siis kõrvaldatakse. Miks see teema üldse kõik nii tähtis on?
Redditi kasutajaskond on väga tugeva kogukonnatundega olnud,
tretitan nõldnud üks näide niinimetatud vanast heast tasuta internetist,
kus kasutajad tulid kokku, jagasid üksteisega informatsiooni mõtteid,
tegid nalja, jutustasid lugusid ja olid üksteisele toeks.
Reditist võib siiani sageli leida vastuseid vähem levinud
küsimustele või häid soovitusi mingisuguste probleemide
lahendamiseks või elukvaliteedi parandamiseks. Ja täna ju seda väga palju mujal ei toimi,
sest Facebook, Instagram, Twitter ja teised suured
võrgustikud on kasutajad nii-öelda reklaami oma reklaami
pähe maha müünud, nii et selline on see,
see on reaalsus.
Kui kasutad Facebooki, siis üldiselt maksad sa Facebookile
oma tähelepanuga.
Kogukondade lõhkumine ongi üks põhjus, miks kasutajad siis
Redditi peale nii pahased on, eks siis saame näha,
mida kuhu ska saaga viib. Natukene sarnaneb Twitteri ka, kus inimesed said pahaseks,
sest et Twitteri puhul samuti lõhuti laiali mitu head kogukonda,
mis sinna tekkinud olid, kui Elon Musk selle ära ostis.
Google on aga andnud teada, et nende lenn,
Spyldiooti otsingu rakendus võimaldab nüüd tuvastada ka
nahaprobleeme ehk siis anda infot allergiate
ja erinevate punnide kohta, mis inimesel võiks naha peale tekkida.
Süsteem töötab siis niimoodi, et teed endast pildi näiteks
murettekitavast kohast ja süsteem üritab siis anda vastuse sellele,
mis parasjagu lahti on. Teed näiteks huulest pildi, kuhu on tekkinud mõni punn
ning süsteem tehisintellekti abil üritab siis kindlaks teha,
millega tegemist ja mis selle põhjuseks on.
Google annab teada, et süsteem jaga, pandi informatsiooni
diagnoose ei pane, nii et kui on kahtlus,
et midagi on pahasti, tuleks enne ravi alustamist kindlasti
ka arstiga rääkida.
Samas on see ekspertide sõnul vastutuse ära veeretamine,
kuna ilmselgelt paljud inimesed seda lahendust just selleks
kasutama hakkavadki, ignoreerivad Google'i hoiatust
ja tekitavad endal suuremate muret. Ja selliseid lahendusi on ka palju kritiseeritud,
kuna nahaprobleemide hindamiseks mõeldud tehisintellekti,
et ei pruugi alati arvestada erinevast rassist inimestega
ning tumedama nahatooniga inimeste puhul on tulemused sageli
olnud ebatäpsemad.
Aga vähemalt on selline võimalus nüüd tekitatud.
Eks igaüks, kes soovib, saab ise katsetada,
kui kasulik, see on. Populaarne jooksjatele mõeldud äppe straava võib lekitada
kasutajate andmeid, aga avalikult strava näpp,
mis on paljude jooksjate taskus, kui nad jooksmas käivad,
et jälgida oma saavutusi, tervist, jooksu ajal erinevaid
jooksuga seotud andmeid.
Lisaks joonistab straava sulle ka oma jooksudes ka kaardi,
kus sa saad siis ilusti vaadata, kust sa jooksid
ja kuidas läks. Lisaks privaatsele kaardile lobstraava aga nii-öelda
populaarsuse kaarti, kus näidatakse populaarsemaid
jooksukohti vastavalt sellele, kus inimesed jooksevad,
kaart luuakse automaatselt straava kasutajate GPS andmetest,
mis on anonüümsed ning seda uuendatakse iga natukese aja tagant.
Nii on võimalik kaardilt kenasti näha, kus populaarsemad
jooksupaigad mõnes linnas on.
Aga info on loomulikult anonüümne just siis,
kui straave kasutajaid on ühes kohas väga palju,
noh, ütleme näiteks siin Tallinnas, võtame mõne populaarse jooksuraja,
seal ilmselt on neid äpi kasutajaid palju. Kui äpp lahti teha, siis on ilusti seda ka näha,
et seal inimesed jooksevad.
Aga kui leidub kohti, kus jookseb vaid üks
või kaks strava äppi kasutajad, on jooksjate inte
identifitseerimine lihtsam, sest et jooksurada muuhulgas
mitte ei näidata ainult seal jooksuraja peal,
vaid vahel algavad need teekonnad juba mõne koduukse eest
ja nii on võimalik andmeid kokku pannes välja selgitada,
kes selles majas elab. Kui vaatad, et näed sellest majast, algavad alati
mingisugused jooksurajad.
Privaatsusrisk on olnud tähelepanu all ka varasematel aastatel,
et just seesama funktsioon, kus siis straava kannab
jooksukaardile sinu jooksuandmeid, seda on võimalik straava
rakenduse sätetest ka ilusasti välja lülitada.
Me oleme siin saates ka korduvalt rääkinud sellest,
kuidas Microsoft on hoogsalt tehisintellekti kasutamas. Veebruaris tuli ettevõtte välja ping suhtlusrobot igava suhtlusrakendusega.
Ping on Microsofti otsingusüsteem ning nemad veebruaris
panid sinna juurde ka väiksed teksti teks vestlusroboti,
mis siis vastas kasutajate küsimustele.
Ja see põhineb ettevõtte õpen i keebeedee neli nimelisel keelemudelil.
Nüüd selgub aga, et Open i hoiatas Microsofti oma juturoboti
avalikustamise eest, tuues põhjenduseks,
et süsteem ei ole täna veel valmis. Õppeneja soovitas tehisintellektimudelit veel treenida,
enne kui see avalikkuse ette tuuakse, sellepärast et see
võib anda kasutajatele ebakohaseid soovitusi
ning teha kohatuid, märkusi ja niimoodi ka juhtus.
Muide, kui see välja toodi veebruaris, siis paljud inimesed ehmusid,
kui tehisintellekt hakkas koledat juttu rääkima.
Neile süsteem lihtsalt ei olnud valmis.
Microsoft hoiatust aga ei kuulanud. Ja sel nädalal ajakirjale antud intervjuus ütles Microsofti
tegevjuht sätsijana Della, et algsed probleemid Microsofti
tehisintellektiga olidki tingitud sellest,
et firma soovis treenida seda tehisintellekti koos avalike andmetega.
Ja seda koos avalikkusega.
Neid lahendusi ei oleks olnud võimalik lihtsalt laboris testida,
ütles ta. Samas võib oletada, et kuna Microsofti
tehisintelloomine koos open-i süsteemidega oli alles pooleli
sel ajal, kui Uphenoi chat keebeedee maailma ette tõi seda
siis aastal 2022 detsembris soovis Microsoft võimalikult
kiiresti omapoolse lahendusega välja tulla,
et pääseda tehisintellekti tutvustavate ettevõtete seas esiritta. See võidujooks kahjuks on hetkel kaotatud,
kui kasutaja numbreid vaadata, sest chat keebeedeed kasutab
täna umbes 200 miljonit kasutajat iga päev,
aga Bing otsingusüsteemil täitus mai märtsikuus siis ainult
100 miljonit kasutajat.
Open ei ja ja Microsofti vahelised suhted on muutunud keeruliseks,
avaldas Wall Street Journal ja Microsofti sisene
tehisintellektimeeskond on keerulises olukorras,
kuna nende ligipääsu tehisintellektilahendustele piiratakse
ning on vähendatud ka palkasid. Sellised mõtted, teemad tehnoloogiamaailmast,
palju segadust, skandaale ja endiselt tehisintellekti.
Ilmselt on, ei pääse me sellest teemast niipea.
Kuulame natukene muusikat. Saabub õhtu ja meil on juba vihkan kustunud sigaret piima.
Alles eile kohtasin sind ma täna juba oled unustanud,
mintsa pole kellegagi seda juttu, kellesse saares
korralikult suhtunud.
Järgmine laupäev, niimoodi see kõik.
Niimoodi igale. Istusin ma peol ühes nurgas, sina olid eemal täis hulga konnaks,
vaatasid Saminud Aunule rõõmsamaks, ei teinud see minu
mehele ole kellegagi, seda on juhtunud.
Oleks korralikul suhtun, mina olen solvunud,
järgmine, niimoodi see kõigiga korje niimoodi isegi ei ole. Jälle kohtasin tänaval silma tundma Kevin Saar.
Kas tõesti meelest on läinud?
Mida ühist? Seda on juhtunud.
Oleks korralikult, suhtun mina järgmine ohver,
niimoodi isegi helilooja ja niimoodi ise kõigiga. Istusin ma hubases baaris nagu nõidus, vaid siin on ka siin keegi,
noormees oli Meie ilukirurgide suutäis ja siin-seal ole
kellegagi kellesse saareks korralikult suhtun.
Mina olen järgmine number, niimoodi see ei ole.
Niimoodi said õige igale.
Niimoodi isegi ei ole. Kosmikud saabuv õhtu, seda ta teeb 10 tunni pärast umbes
või natukene vähem.
Ei tea mis ametlik õhtu kellaaeg võiks küll olla,
aga praegu me teame, et ametlik kellaaeg Uudisplussi
alguseks on 12 ja 10 ja siis on eetris Madis Hindre,
tere hommikust.
Tere hommikust.
Kuidas siis on selle nädala viimase uudis,
pluss saateteemadega, mis tulemus on? Palju on tulemas just äsja lõpetas Slava Ukraina nõukogu
esimees Kristo Tohver pressikonverentsi äsja kätte saadud
revisjoni tulemustest ja peagi siis, kui saade algab,
siis palun ta ka telefonile.
Aga räägime ka popkunstimuuseumist, Poco,
õigemini sellest, miks kultuuriministeeriumilt 100000 eurot
sa saamine siis pahandas teisi kunstiasutusi,
sellest tuleb rääkima kunstiasutuste liidu tegevjuht Gadjel
tähiste ning teises saatetunnis kuulame siis ka kaitseväe
luurekeskuse ülema kolonel Margok Rosbergi ülevaadet
rindeolukorrast Ukrainas. Nii, aga kõige pikema intervjuu selle ma tõin teemal,
mis sind Jakob ka kindlasti huvitav, ma küsin sult kohe niimoodi,
et mis sina arvad, kas Eestis võiks kasutusele võtta
biomeetrilise automaat biomeetrilise kaugtuvastuse reaalajas
teiste sõnadega, et kas võiks olla võimalus,
et kuna kõik kaamera pildid jooksevad polid
või paljud kaamera pildid jooksevad politseisse kokku,
et politsei saaks näiteks kurjategijat otsida,
nii et paneb nime või isikukoodi masinasse
ja siis masin siis kui märkab kuskil kaamerapildis seda
inimest näiteks Tartu keskväljakul, siis teatab,
et näed, see Jüri on seal Tartu keskväljakul. Nüüd minge. Noh, väga, sa panid mind väga keerulisse olukorda,
nüüd sellist asja otsustada, mina arvan,
et sellest süsteemist on väga palju kasu välja,
väga palju ka kindlasti tekitab see küsimusi usaldusvariandis,
nii et ma jään siin sellisele poliiti poliitilise vastuse juurde.
Ma ei ütle ei ega jah, ma arvan, et see on palju suureks
abiks inimeste leidmisel ka kadunud inimeste leidmisel,
kindlasti. Aga kas meie riigis on võimalik seda teha
vastavalt seadustele niimoodi, et kellegi õigusi siniriivatakse,
on ju ilmselt juristi juristide otsust. Kas lubada või mitte, selle küsimuse eest seisab terve
Euroopa Liit.
Euroopa parlament ütles selgesõnaliselt kolmapäevasel
hääletusel välja, et mitte lubada õiguskaitseorganitel ei
tohiks seda võimalust olla, sest komisjon liikmesriikidest
siis koosnev nõukogu ütlevad, et selline võimalus võiks olla
ja ka mina palungi stuudiosse siseministeeriumi esindajad alli,
Murula ja Jüri Vlassov ja nemad räägivad,
kuidas kujunes siis ja miks kujunes Eesti seisukoht sama moodi,
et selline võimalus võiks olemas olla? Miks ka Eestis seda tahetakse ühel hetkel kasutusele võtta
ja kuidas natsid vastavalt nendele ohtudele
või muredele, mida toodi välja Euroopa Parlamendis
või kui keegi soovib järele kuulata, siis ka meie oma reporteritunnis.
Kui Arp Mülleril rääkisid sellest Jaak Madisson
ja Marina Kaljurand ja siis ka Andrus Ansip kõik siis
Euroopa Parlamendi liikmed, kes, kellest siis kaks esimest
sellise asja kasutamist ei toeta, Andrus Ansip küll toetab,
ehk siis selline jätkuteema ja saame, saame peagi teada
ja teie käest, head kuulajad, ma küsin ka,
et mida teie arvate, kas selline võimalus võiks olla
lähemalt siis räägime. Väga põnev teema kindlasti jääge siis raadiote juurde,
saate õige pea natukene virgutusvõimlemist teha peale kella ühteteist,
sest et huvitaja, kordan nüüd ära lõpetada
ja anda sõna uudistetoimetusele õige pea,
aitäh sulle.
Madis, aitäh teile, head kuulajad.
Aitäh Villem Rootalule helipuldis õigeid nuppe vajutamast.
Ole hea, vajutan seda nuppu, mis viimase laulu käima paneb
ja siis meie kohtume juba järgmisel nädalal kõikjal. Poolel.
