Aitäh. Tere, head kuulajad, tundub, et suur suvi on ootamatult
kohale jõudnud, aga kuhugile kadunud vihma pilved,
mis aednikele pisutki leevendust tooks taimedele eelkõige
siis aednikud võib-olla pääseksid kastmisvaevast
ja muretsemisest, kui vett ei ole, millega kasta?
Me tänases saates räägime taimedele sobivast toidulauast,
täpsemalt tuleb juttu mullast ja eelkõige kasvu substraatidest.
Kas poes näiteks saab osta mulda või siis,
kui me siiski ostame sealt mulla, on tegemist hoopiski
substraadi ja milliseid müüakse, millistest materjalidest
näiteks neid ka tehakse substrate ja seda kõike siis
natukene ilutaimede vaatevinklist. Lisaks veel biostimulandid, samamoodi teema
ja kõigel neil.
Ja selle sama teemaga hooguvatel küsimustel on täna külas
Eesti maaülikooli noorem professor Leila Maidla,
kes just ongi substraataja ja sellist teemat palju uurinud
ja käsitlenud ja head kuulajad, oodatud on ka teie
tähelepanekud ja miks mitte ka küsimused,
kas praegu meie kodulehele osata kirjutada
või siis saate teises pooles kuskil niimoodi avan ka
telefoni ja saate otse küsida või vastupidi,
rääkida, millised kogemused Teil on ja milliseid
tähelepanekuid olete teinud. Sest mul on tunne, et need inimesed, kes südamekaeda peavad
ja jälgivad ka, mis nende aias toimub siis neil on üksjagu tähelepanekuid,
on aastatega välja kujunenud teatud katsed,
mida on tehtud ja millest siis?
Ma ütleks isegi, et võib lausa teaduslikke järeldusi teha,
aga ma võin ka eksida ja kindlasti seni on ta helipuldis,
on täna, Kätlin Maasik, mina olen Krista taim,
soovin teile head kuulamist. Mulda on uuritud, mullast on kirjutatud raamatuid
ja muld on olnud ka see, mis on nii mõnegi tsivilisatsiooni
kokkukukkumise taga olnud nimelt tema viljakuse vähenemine
või siis see, et ta on viljakas, pind on sealt ära uhutud.
Kaasajal väidetakse, ma ei tea, täpselt,
ei ole ise uurinud, et päris suures koguses mulda pidevalt
iga aasta viljakat mulda hävineb ja üha suuremaks muutub tööstusharu,
mis toodab siis substraati, oleks õige öelda
või tehismulda. Täna me sellest ka saates rääkima hakkame.
Tartu stuudiosse oleme palunud Eesti maaülikooli noorem
professor Laila Maidla tere.
Tere hommikust.
Öelge palun, mis asi on substraat ja mida teie maaülikoolis
nende kohta uurite, kuidas ta erineb mullast sellest kõige
tavalisemast mustast, mis on meil maas? No kõige lihtsamalt öeldes siis kõik see,
mis ei ole muld, on siis substraat ehk see,
see kasvukeskkond, mis on taimele loodud inimese poolt
nii-öelda kunstlikult, millesse ta siis kasvama pandud,
millest ta loomulikult nagu ei kasva, et seda võib käsitleda
siis substraadina.
Et seal on jah erinevaid baasaineid, mis sinna sisse segatakse,
aga jah, lihtsustatult öeldes, et kõik see,
mis ei ole meil maapinnas, ehk see muld,
kõik ülejäänud, siis on super. Aga mida te maaülikoolis uurite vaatate seoses nendega saame aru,
et substraat turvas, mis poes müüakse Tomantile kurgil
võib-olla veel millegile.
Aga. Noh, meie uuringud seoses substratiga substraatidega on
põhjustatud sellest, et turvas on ja ilutaimedel jaga mujal
muudel taimerühmadel levinum Sis kasvusubstraat aga
liigutakse sinnapoole, turvaturba kaevand kutsuda
kaevandamine ikka. Et seda soovitad soovitakse vähendada, et vähendada,
siis seal ta mõju keskkonnale.
Ja seetõttu me uurime siis võimalust, kuidas seda turba
osakaalu substraadis vähendada teiste materjalide arvelt. Millega seda vähendada saaks, kivivillaga tuleb mul kohe pähe.
Olen kuulnud lugusid, kus tomatid kasvavad kivivilla sees
ja neid pipetiga umbes doseeritult toidetakse. Jah, põhimõtteliselt küll, et siin ongi nüüd kaks suunda,
et kas see on sünteetiline straat ehk siis see ongi see kivivill.
Või siis on siis orgaaniline materjal ja milleks on siis turvas,
et kuna ilutaim läheb mingil hetkel ikkagi maapinda,
siis anna istikute kasvatamist siis kivivill ei tule kõne alla.
Lõikeõite kasvatamises võib jah kasutada kivivilla,
aga kuna me tahame minna ikkagi sinna keskkonnasäästlikkuse poole,
siis me otsime pigem orgaanilisi alternatiive. Ja need katsed, mis meil nüüd sel kevadel ilutaimedega olid
mul siis seal me kasutasime Drakestasid näiteks villa siis
biogaasi tootmisjääke ja ka valmissegusid,
mis siin siis lähimaadest kättesaadavam.
Et neid alternatiive tegelikult on, aga mis oli meie katse
eesmärk oligi siis uurida neid materjale,
mis oleks siis kättesaadavad kas Eestist
või siis lähiriikidest, et see keskkonnajalajälg,
see ei oleks nagunii suur, et kookoskiudu muidu kasutatakse,
aga noh, kuna see tuleb teiselt poolt maakera,
siis see võib-olla ei ole kõige mõistlikum alternatiiv. Külge sellist asja, et mis mis vahemullal
ja substraadil nagu selles mõttes on, et üks asi on,
ma saan aru inimese poolt kokku segatud ja tehtud
ja teine on mullal, aga võib-olla kui vaadates,
mis maailmas toimub, et mulda, seda viljakat jääb üha
vähemaks ja vähemaks ja see on nagu noh,
tõeline must kuld, siis võib-olla meil ei olegi seda vaja,
teemegi substraadi, teed, miks on muld ma küsiks siis nii,
et parem kui substraat või, või vastupidi Sellele võib-olla mullateaduse osakond parem vastama,
aga muld on väga kompleksi koostöös ehk siis ta ei ole
lihtsalt seal mineraalosakesed ja orgaanilised osakesed,
ta sisaldab ka elusorganism, substraat on nii-öelda puhas leht,
kuhu sa saad siis kõik ise lisada.
Et see on nagu peamine erinevus, et muld tuleb nagu oma taustaga.
Ta juba eos sisaldab seal mingeid toiteelemente
mikroorganisme ka kasulikke ja kahjulikke. Et ta on selline kompleksne ühend võrreldes siis substraadiga,
mis on sisuliselt puhas leht. Ja millele annab siis jah, lisada?
Jah. Aga kas te olete uurinud ka neid noh
või ma küsin sedasi, et kui poes müüakse mulle pakendatud
must muld, kas siis see on muld või on see substraat,
sest muld peaks sisaldama ka elusorganismi kuidagi mingit
elu ja? Aga ei, jah, poest ostetav on ikkagi substraatia,
see on turba baasil rohkemal või vähemal määral.
Et jah, poest seda pakiga mulda ei saa, ükskõik,
mis seal sildi peal kirjas on.
Ta siiski ei ole muld.
Jah, jaa. Ta reeglina sinna võib siis olla segatud ka
muidugi mikroorganisme.
Aga jah, reeglina on ta lihtsalt väetatud,
turvas. Kas siin on ka vahe, mida miski sisaldab,
et kui vaadata, mida meile pakutakse, siis ongi,
et kord on, kord on toalilledel, õuelilledele,
rohelistele, teistel aga koosseis on.
Alus on ikkagi turvas, mille peale on pandud siis midagi või. Alus on turvas, kuhu on siis lisatud ja lisatud,
võib-olla siin siis komposti siis võib olla lisatud sinna
näiteks Berliiti veermiku liiti siis hüdrogeeli,
mis aitavad ehk siis niiskust hoida siis väetatud,
eelväetatud ja siin, kui nüüd valida endale substraati,
põhiline, mida peabki jälgima, võib-olla ongi siis selle
substraadi PH.
Et kui ta on seal Tomantitele või ilutaimedele,
siis PH on siis selline nõrgalt happeline. Ja, ja kui ta on mõeldud, siis näiteks rododendronid selle,
siis ta on tugevalt happeline, jälgida Peehaad,
teine asi, mida jälgida on siis see, et kas teda on
eelväetatud või mitte.
Et kui te astute seda substraati näiteks külviks,
siis ta ei tohiks olla tugevalt väetatud substraatiad,
seega pigem eelistada siis ikkagi nende pikeerimiseks
ja eelkülviks ettekasvatamiseks mõeldud substraat
sest need sisaldavad vähem väetiseid, mis on siis parem
valik külvile. Ja kui valida siis suvelilledele, siis on spetsiaalne
suvelille mulda ikkagi parem substraat siis parem,
sest seda on rohkem tugevam nimetada. Kui kaua see väetis seal püsib?
Ma mõtlen, et olen nüüd ostnud suure koguse,
pannud kõik selle kenasti maha ja arvan,
et järgmised viis aastat on hooletu. Nii hästi ikka ei lähe, eks. Minna, sest nagu ma olen ostnud mulda, muld peaks olema. Ja isegi koduaiamuld vist viis aastat vastu ei pea,
kui seda intensiivselt harida. Aga pudeneb orgaanikat sinna ja tuleb elu kuidagi sisse. Jah, muidugi sõltub sellest, mida selle mulla peal kasvatada,
mis toitaineid ja kui paljud ära kasutab.
Aga kui me räägime nüüd substraadist eelväetatud substraadis,
siis keskmiselt on arvestatud, et see kestab kuskil kuu aega,
kui seal ei ole lisatud pikatoimelist väetist,
mille toime võib-olla siis kolm kuud, kuus kuud
või rohkem.
Aga üldiselt, kui on lihtsalt kirjas väetatud,
siis reeglina ühe kuu jagu saavad taimed hakkama seal peal. Mis tähendab, et ma edaspidi pean neile hakkama väetist
juurde lisama või siis juba varakult tegema mingi segu,
mis ma selle substraadi koos annan. Jah, siin on jälle, sõltub, mida peal kasvatada,
on ju, et kui on suvelilled, siis tarbivad taimed kiiremini,
ära selle toitaineid sealt substraadis, kuna tegu on
intensiivselt kasvav õitseva taimega.
Ja siis peab varem kui kuu aega peale istutamist väetama hakkama,
aga reeglina on see kaks nädalat vähemalt peale istutamist
ei väetate, ükstapuha mis sinna istutada.
Siis kui on sellised pikaealised taimed,
mida sinna istutada, siis jah, piisab, kui segada
pikatoimelist väetist sisse. Kas see kõik tähendab seda, et ma pean väetist ostma,
kas mul on võimalik ka ise oma koduaias oma vahenditega ilma
keemiat kasutamata hakkama saada? Jah, see keemia on tore sõna, tegelikult nii hull ka ei ole halb. Selles mõttes, et, et ma mõtlen pigem nagu see,
mis on pudelitesse pakendatud Ja ma saan aru, mida te mõtlete, te mõtlete sünteetilisi
väetisi ja orgaanilisi väetisi et tegelikult on orgaanika
keemiaga ja mida ma tahan öelda, et see mineraalväetis ei
ole taimedele mürk, nagu paljud arvavad.
Samamoodi on toit taimedele.
Aga siin ongi nüüd erisused, jah, koduaias on võimalik ka
kasutada näiteks kompostiväetisena.
Aga mis on erinevus nagu mineraalväetised
ja orgaanilisel väetisele on see, et mineraalväetisi sa tead täpselt,
mida sa annad ja palju sa annad orgaanilise väetise puhul,
mille sa oled võib-olla ise kompostihunnikuga valmis tootnud
nii-öelda siis seal sul ei ole nagu kui sa just ei tee
laboris analüüs ja siis sul ei ole võimalik teada,
mida ja kui palju see sisaldab. Ja siis paned ehku peale lihtsalt vähem on parem. Aga miks rohkem parem ei ole, tuleks just lopsakad taimed,
et panen ikka kõvasti komposti. Mis ja siis ongi see, et reeglina ongi ülekaalus ikkagi
lämmastikonju ja siis ongi sulle hästi lopsakad taimed
ja siis oled mõne nädala pärast hädas, et oh,
mul on taimed, kõik lehetäisid täis.
Et ongi taimel lopsaka kasvuga hea mahlakas
ja siis ta meelitab ka rohkem kahjureid ligi.
See vegetatiivne kasv, tugev kasv ei ole alati hea
ja kui sa tahad õitsvaid taimi, siis sa võib-olla ei tahagi,
et seal nii palju lämmastikku oleksid, pigem siis fosfor
ja kaalium. Aga kas see kuidagi ka ütleme, sõltub, et mul on substraat,
võib puhas muld, kuhu ma nüüd hakkan komposti,
kas nad kuidagi käituvad erinevalt, väetised mulla peal,
kui siis substraadi peal. No selles suhtes Käituvad ikka, et substraadis ju, noh, me eeldame,
et mikroorganisme ei ole ja mullas nad, et mikroorganismid
tihtipeale aitavad taimedel toitaineid omastada,
muudavad nad kättesaadavaks.
Et substraadi ja seda ei ole, siis sa pead pakendit jälgima,
et toitained oleksid kergesti omastatav,
et ja kui ta on kompostis ja seotud siis võib-olla nad ei
ole nii substraadis nii kergesti omastatav taimedele ikkagi. Selge siis kui nüüd vaadata iluaianduse poolt,
millal või kas on ka ajaliselt kuidagi kindlaks,
millal taimed vajavad rohkem lämmastikku
ja millal nagu siis väetada neid hoopis teistsuguste väetistega.
Turul. Nojah, lihtne rusikareegel on see, et kas
või esimeses pooles ehk siis kevadkuudel
ja kuni sinna suve keskpaika, et siis võib kasutada väetisi,
mis sisaldavad rohkem lämmastikku, ehk siis turgutab taimede
vegetatiivset kasvu.
Et kevadel ja suve teises pooles siis kasutada selliseid väetisi,
mis sisaldavad vähem lämmastikku ja rohkem siis fosforit
ja kaaliumit mis siis aitavad taimedel ette valmistada
järgmiseks aastaks talveks. Et jah, seal pakendi peal, ütleme, kui te kasutate mineraalväetiseid,
siis on seal kolm Pähe kombinatsioon, NPK,
lämmastik, fosfor, kaalium ja kui ka seda ei ole,
siis on kolm numbrit, aga nende numbrite järjekord on siis
alati selline, et esimene on lämmastik, teine fosfor
ja kolmas on kaalium.
Ja kui valida väetist, siis lihtsalt jälgida nende kolme
numbrit ja kui ülekaalus on esimene number,
et see on kõige suurem nendest kolmest, siis sobib see
väetis pigem suve esimesse poolde. Ja kui see esimene on kõige väiksem, siis sobib Ta Suvelõpu Kuulge, aga räägime ka kuivusest, sest minu arvates on hästi
aga aru saada, et mis on substrati, mis on muld,
kus ei ole pakiga tegemist.
Kui sa lased ära kuivada, siis muld tihtipeale ta ei kuiva
nii ruttu või kuivab teistmoodi, kui näiteks pakkis ostetud
pealkirjaga must muld.
Temast saab siis lõpuks selline, noh, ma ei oskagi öelda,
niuke kuiv imelik puru. Muld jääb ikka nagu mullaks, et kuidas on kuivamise
ja ütleme, niiskuse säilitamise omadustega.
Need substants, mida pakutakse? Kuna ta on turba baasil, siis ta kuivabki lõpuks,
kui lasta nagu totaalselt ära kuivada, siis ta kujunebki
selliseks kõvaks känkaraks nagu turvas ikka ära kuivab
ja siis seda niiskeks saada on tükk tegu,
et pigem, kui on turba baasil substratsis vältida seda
täielikku läbikuivamist märgunii kergesti enam hiljem.
Et sellepärast ta kuivabki erinevate baas,
millel see on, et see on erinev. Aga kui te tegite katseid tatra kestadega
või villaga, kuidas nendega lood olid? Nendega oli niimoodi, et tatrakestad olid erinevas
vahekorras oli 30 protsenti ja 50 protsenti,
et lisas substrati õhulisust ja oli näha,
et seal, kus oli 50 protsenti, et see variant kuivas
oluliselt kiiremini läbi ja taimedele nii palju ei meeldinud.
Ja villa oli 30 protsenti, aga kuna ta on hästi selline
õhuline materjal ja kui ta lõpuks niiskeks lähevad,
siis ta hoiab väga hästi niiskust ja see ka nagu taimedele
ei sobinud. Et jah, substraati saab sisse segada aineid,
materjale, mis aitavad niiskust hoida.
Et alati on parem valik, siis mitte lihtsalt puhas turvas,
vaid kas sinna sisse segatud siis komposti,
mis on ka aitab niiskust hoida või siis veermiku liiti,
mis on siis selline pruun puru või Berliiti,
mis on valge puru? Purud nad on, et kus see on nagu kivipuru
või on ta mingi plastipuru? Ei, see on täiesti looduslik materjal, vermiku liit on siis savimineraal,
mis on kuumutatud savi ja per liitunud siis vulkaaniline kivim,
mida on siis ka kuumutatud.
Ja mõlemad on väga hea v hoiuvõimega.
Ja hästi kerge materjal, et kui me räägime,
siis siin suvelilledest üheaastastest, mis tihtipeale
pannakse amplisse, et sinna ei taha nagu panna materjali,
mis nagu raskeks lähevad. Et aga hoiavad väga hästi vett. Aga mis see võiks olla siis, mida sinna panna ongi just siis kas. Poliitfermiku liit kuni 25 protsenti siis
või siis on antenn veel variant on siis hüdrogeel.
Aga siin peab arvestama materjali kahanemise paisumisega,
mis näeb välja nagu želatiin põhimõtteliselt. Päris huvitav, huvitav veel ka selline asi,
et olete te ka katsetanud näiteks kuidas biostimulaatorid erinevad,
mõjuvad turba turbamulla sees, siis ma ütleks juba seekord sedasi. Ja turvasmullad on olemas, tegelikult ka.
Aga jah, me oleme uurinud biostimulante juba siin
innovatsiooni klastris aastast 2007 testi ilutaimedel
ja on nii püsikutel kui suvelilledel ja ongi istikute mõju istikutel,
ehk siis nad on kasvanud turbasubstraadis.
Ja siin sõltub mõju sellest, mis baasilise biostimulant on tehtud.
Ehk siis biostymont on looduslik selline materjal aine,
millest on saadud siis preparaat, mida kasutada taimedel mis
soodustab taimede loomulikku kasvu, ehk siis ta ei ole
mõeldud väetisena, vaid ongi selline taimekasvu erguti. Kas need on siis nagu juure pulber, mida müüakse aeg-ajalt,
et tekiks? Juurutatu Mulberan, teine see sisaldab konkreetselt
kasvuhormoone aga biostimulant on siis ta võib olla vedelik,
ta võib-olla pulber.
Et ja ta võib-olla kõige levinum näiteks on merevetika
baasil tehtud biostimulandid aha selge pilt.
Ja meie katsus, need näitasid ka kõige paremaid tulemusi nii
suvelilledel kui siis, kui püsikutel. Aga on veel olemas Taimeramm, mis on siis vihmaussisõnnikust
vist tehtud või midagi taolist? Ja see on sisuliselt siis humiinainete põhine preparaat
biostiimulit ja biostimulatsioon, et taimena pigem vist on
mõeldud nagu väetisena, aga kuna ta sisaldab siis humiinained,
siis ta on ka biostimuleeriva toimega, et siis ka kasvu ergutav.
Aga kuna meie tegime nagu katseid turbasubstraadi baasil,
siis meil nagu humiinained nii hästi mõjunud,
et need võiksid näidata paremaid tulemusi,
siis mullal põgus näris Voldon ja kui päris Moldon väga
palju sõltub muidugi mõju sellest, kui tugevalt väetada,
et kui on väga tugevalt väetatud, siis biostiimul mõju jääb
ka tagasihoidlikuks Amiccini. Kuna ta on mõeldud ikkagi taimekasvu ergutamiseks,
ehk siis, kui taimed on väga hea olla, tal on kõiki
toitaineid kättesaadav, et siis ta see mõju nagu ei ole nagu
nii tugev, ehk siis tal ei ole nagu kuidagi seda taime enam
ergutada ega toetada.
Kuidas saab niigi hästi hakkama? Nagu me oleme näinud kõiki pilte, kus on mingid iide kõrvitsa,
Tiid, kurgid, mis iganes mul on tunne, et me oleme saanud
väga nagu stimulante, et on vastu võtnud. Pakutud ja ma arvan, et siin on tegu sordiomadustega
ja väga tugeva väetamisega ka ma ei usu,
et siin on biostymonti kasutatud. Teate, aga kuulame vahepeal ühe loo muusikat,
avame siis telefoninumbriga 611 40 40.
Inimesed saavad meile helistada, rääkida oma kogemustest,
millised kogemused neile on, kus nad on,
mida kasvatanud ja mis töötab mis ei tööta.
Täna meil saates külas Eesti maaülikooli noorem professor Leila,
Maidla ja laiemalt on juttu olnud meil praegu substraatidest erinevatest.
Kui teil on küsimusi, siis saab ka neile vastusega,
kuulame ühe loo ennem, vahepeal. Niimoodi, 611 40 40 on telefon stuudios,
millele helistades saate rääkida oma kogemustest,
lugudest, mis seotud substraatide Mulla kasvatamisega.
Aga meil on ka Tartu stuudios olemas teadja inimene,
Eesti maaülikooli noorem professor Leila Mainla
ja võtame esimese helistaja Mallo, kuuleme teid.
Kaugelt, helistate tere. Helistan muust, meil, vaesed mullad, muud küsimus,
niisugune manid hoolega, teen nõgeserammuleotist
ja küsimus, et kas ta sisaldab nüüd ainult hulgaliselt
lämmastikku ja kas ma võiksin seda kasutada ka üsna
vegetatsiooniperioodi lõpuni välja või tuleks ükskord
mõistlikul ajal ära lõpetada, äkki ta juba pärsib viljade moodustumist? Aitäh teile. Ei nõges on selline hea kraam, et ta pigem sisaldab rohkelt rauda.
Et praegu ei ole lämmastikku, siis võtab ka kindlasti.
Aga augusti algus keskpaiku võib-olla selline viimane piir,
kuhu niisiis kasutada seda. Aga temaga ei ole seda ohtu, et ma võin üle väetada
või saab nõgese Jarhoue mürgituse. Selles suhtes siin on oht võib-olla lihtsalt teha liiga
kange lahus.
Et nõgeseleotist tuleb alati lahjendada,
mitte siis kasutada seda kanget käärinud kraami.
Aga jah, ei, üldiselt ei ole.
Kui kord nädalas kasutada, siis ei ole ohtu üle üle vaatadega. Olen kuulnud ka sellist asja, et lisaks nõgesele pannakse
veel käärima ka varemerohu mõned lehed sinna otsa,
et saab veel parema söögu.
Oh neid kokteili on erinevaid, mida tehakse,
aga te ei ole veel teadlastena proovinud
või et kas neil, kui palju on kuskil midagi,
kuigi ma sain alguses aru, et need, mis on orgaanilised,
nendel on alati see koosi koostis, võib muutuda. Iga korraga ja võib muutuda, et isegi kui on nõges kogu aeg
korjad samast kohalt, et ta iga igal aastal natuke siis
erinevas vahekorras võib neid toitaineid ise sisaldada,
et see algmaterjal on juba erineva koostisega.
Aga kindlasti neid uuringuid on tehtud, mitte mina,
aga et seda koostist on uuritud, aga hetkel jään vist
vastuse võlgu. Teie ise pole praegu teinud omal katseid püsililledega
näiteks või suvelill. Ei nõgeseleotist me neil ei ole kasutanud,
et et jah, biostimulaatorid on sellised,
mida me oleme, mida ma olen katsetanud. Milline biostiimul ainult on öelda kõige parem,
aga siiski, et, et millele tasub pilk peale pöörata
ja juhul kui on vot sellised tingimused Mina olen uurinud suvelilledel ehk siis kasvuperiood alates
seal aprillist kuni septembrini ja mitmeaastastel püsikute
samamoodi ja meie katses oli parim oli mikrovetikate põhine preparaat,
tool Grow ja makrovetikapruunvetikapõhine preparaat Baspoliiaractiv,
et need olid kaks preparaati, mida ma julgen soovitada. Aga teised, kas nad siis jäid nõrgaks või olid lihtsalt hooliga? Teised olid jah täpselt nii, et oli ka et palju sõltub sellest,
et kui palju teda kasutada, meie kasutasime muidugi nii
täpselt nagu tootja oli soovitatud soovitanud,
et kui oli lubanud efekti kolme kasutuskorraga,
siis nii me seda ootasime, aga kahjuks seda ei tulnud.
Et tegelikult ikkagi efekt ilmselt ule, kui kasutada
regulaarselt kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. 611 40 40 on, telefon on meil stuudios, kui teil on küsimusi,
mõtteid, mida tahate meiega jagada või ka kogemusi,
siis valige see number ja ja õige varsti saate eetrisse.
Mina omalt poolt huvitaks mind selline asi,
et korra veel substraatide juurde tulla,
kui kaua neil säilivusaeg?
Selles mõttes, et ta seisab seal kaubanduskeskuses
või kuskil distasi, noh, kõik ei müüda ju korraga ära
või seisab, vot kas neil on ka säilivusaeg? Ahah, okei, ma isegi olen nii mõelnud selle peale,
et ilmselt on nõutud jah, mingi tempel sinna peale,
et kas see oli nüüd aasta või kaks, et ma ei julge nagu
mingit kuupäev anda, et tegelikult tal ei ole parim enne kuupäeva,
et see ei, see substrat ise ei lähe kuidagi halvaks.
Ja mis võib juhtuda, võib see, et hakkab kergelt kopitama hallitama,
aga ta nagu niimoodi otseselt riknema Aga kui ta hallitab, kas ma tohiks tema teda kasutada veel?
Sest seal võivad olla ju mingisugused patogeeni seened,
kes hakkavad mu noori taimi otsast maha murdma.
Ei otseselt. Et nojah, pikeerimis mullana sellist hallitavat tõesti ei
soovita kasutada, sest tõusmed on nii õrnad,
et seal on, seal mõjutab kohe.
Aga Ma muidu nagu ei näe nagu väga, aga siis kasutada väljas
avamaal mulla parandajana näiteks, et kui mitte siis potti,
aga avamaal kuskil mulda, kus on kehvem muld sinna sisse segada,
et see hallitus kuivemast kohas lihtsalt kaob ära,
sureb ära. Aga võtame helistajaid, vaatan telefon punaseks just mootoga
aga vilgub küll.
Hallo kuuleme teid, olete eetris. Tere, olen Eera Tallinnast, küsin sellist asja,
et kui ma nüüd panen väetist, kas on vahet ka väga,
et kas ma panen selle mulla peale, segan natukene mulla sisse.
Et kogemus on selline, lihtsalt panin väetestin ilutaimedele.
Segase mulla sisse mõjus päris kiiresti Loredalt aga see,
mis ma mulla peal panin, kuna kogu see oli päris suur,
siis ma ei jõudnud talle sisse segada, aga kas ta päikese
käes kuidagi mulla peal olles kaotab oma omadusi ka
või kui ta vaikselt imendub seal hoopis või mis sellega on,
et Ma mõtlen just väetise poole pealt, et kui ma panen mulla
peal kanda, siis kudagi seistes seal päikese käes vaikselt
nii-öelda oodates oma vihma või mis iganes,
et imenduma hakata, kas ta siis vahepeal kaotab omadusi,
et ta ei mõju või, või kuidas sellega on? Aitäh sellega on jah, nüüd niimoodi, et nii nagu te isegi
tähele panite, et kui te segate selle mulla sisse,
siis ta hakkab lihtsalt kiiremini toimima,
et ta jõuab rutem taimedeni, kui ta jääb sinna mulla peale,
siis ta lihtsalt ei imendu, tema omadused ei muutu,
aga need toitained lihtsalt sealt ei jõua taimeni. Samas on igal pool ju nendel ka sildid peale,
et mitte hoida päikese käes väetise niukseid väikseid
kotikesed ja need on see nüüd pandud siis pakendi kaitseks,
sest kui päikese kätte jääb, siis sildid tuhmuvad
ja kile muutub krõbedaks. Seda ka plussis kuumeneb pakendi üle ja seal on võivad
protsessid olla, aga kuna ta on avatud juba,
et tal ei ole seda killa ümber, et ta omadused ei tohiks,
nagu need toitained ikkagi mingil määral lenduvad,
aga laias laastus jääb samaks, et alati tasub sisse segada.
Või siis enne vihma Arusaadav, sest kuivaga ei ole vist väga mõtet,
aga meil on järgmine heliste, kuuleme teid.
Ja olete eetris. Tere päevast, tere.
Soovin teada hoopis natuke teisest vallast.
Mul on kaunis kaunid Veigelod ja nad saavad nüüd juba
õitsenud ja ma ei ole kuskilt leidnud, kas neid lõigata kohe
pärast õitsemist kevadel-sügisel, et kuidas selle ilu kulus,
aga on, et kas on võimalik vastuse saada? Aitäh, vot ma nüüd ei tea, mis te kostate,
ma isegi ei oska. Veigele ainult lõigata peale õitsemist, jah. Väga hea. Ma mõtlesin, et peab hakkama helistama,
otsima veel vastust, aga järgmine. Halla keerake natukene raadio vaiksemaks. Päevast. Ma kuulan teie saadet praegu siin juttu sellest nõgesest varemerohust.
Ja ma tahaksin niisugust asja lisada, et ma olen aastaid
kasutanud varemerohu Kuijad nõgeseleotist,
umbes 50 viiekümned.
Ja täna hommikul otsisin majander taga, ühesõnaga nõgesed.
Enam ei ole kõrvenõgeseid kusagilt võtta. Teate, te peate kuskilt saama natukene hobusesõnnikut jätma
selle laokile ja hakkavad tulema. Aga mina tambin nad katki, ühesõnaga, ja panen kusagil
rüütel nõusse.
Nemad. Lasen aknad seal kuigi kaua ei oska ütelda,
kas nädalapäevad või kaks või seda lahust panen,
tähendab, ühesõnaga ämbri üks 10-le sõnaga.
Ja kasutan alati oma tomati, et ma olen lihtsalt väike küll kasvatajaga.
Aga teate, tomatid lähevad väga ruttu punaseks. Ja tead, öelge, kas teeb ja kui kaua te väetate,
kuni nad on nagu juba küljes või hakkavad punaseks minema. Suurepärane mõte üldse, kas te tuhkaga kasutate? Vaat inimesed kasutavad erinevaid asju, aitäh,
see oli väga inspireeriv.
Hea teada. Töötab kuidas kommenteeriti Leila. Kuna nõgeseleotis lisaks rauale sisaldab kaaliumit palju,
siis täiesti loogiline tomatid lähevad ilusti punaseks et
mõjub tomatitega hästi. Suvelilledele peaks ka ju nagu andma mingi äkid poisi rohkem ei. Jah, võib ikka anda muidugi, et õitsvad taimed
ja fosfor kaalium ülekaalus nõges peaks neile hästi mõjuma
ja puis petuuniad armastavad rauda, et seal võiks ka nagu
hästi mõjuda. Ma vaatasin, müügil olid kallad ühel laadal
ja seal oli ka, et nad armastavad väga rauda.
Ja teate, siis ma kuulsin, et öeldi, et pange raudnaelad
poti põhja.
Mis te mulle selle peale kostab ja soovitas,
et pange raud roostetanud, oleks veel, leiab. Jah, et jah, tsink, naelad ei tööta kahjuks,
et peab olema roostetatud, et raudselt eraldama hakkaks.
Et jah, võib täitsa toimida.
Aga selleks, et aga võib toimida, aga selleks peab olema PH õige,
ehk siis ta peab olema nõrgalt happeline,
kui PH liiga kõrge, siis taimed rauda omastada.
Et sul võivad need bot naelu täis olla, aga kui pehaan Walesist,
nendest näidetest kasu ei ole? Aga kuidas ma saan Pehka koduaias õigeks
ja kus me üldse saame teada, mis, mis PH Talon. Testrit on igas sellises, meie toidupoest ilmselt ei leia,
aga ehituspoest aianduspoest leiab lakmuspaberit küll,
millega testida oma Peehaad. Aga kas see võib olla ka nii, et ühes aianurgas on PH üks,
teises on teine. Ja väga vabalt võib olla, et muld on selline hästi varieeruv,
et need põllud muidugi, mis on, või uuselamupõldudele rajatud,
et seal on see varieeruvus on väiksem, aga muidu võib
täiesti olla tõsi, et ühes aianurgas on väga hea
ja teises on savi. Aga kas abi on halb, ometi savi, see on ju palju toitaineid. Ei ole halb, ahah, jah, et selles suhtes igal on omad plussid-miinused,
savi pluss ongi see, et ta sisaldab palju toitaineid,
ta hoiab hästi toitaineid kinni.
Aga tema miinus on see, et kui ta kuivab,
siis ta kuivab ikka väga kuivaks ja kõvaks.
Ja sinna on väga raske midagi istutada. Võtame veel viima selliste hallo, kuuleme teid natukene
raadio vaiksemaks. Me oleme nagu kosmosejaama helistanud Ahah, selge pilt, aitäh. Kanakaka kanakakaga peab olema ettevaatlik,
kuna ta on väga lämmastikurohke, ehk siis see on see väetis,
mida soovitav siis kasutada suve esimeses pooles
ja lõpetada siin suve keskpaigas juuni lõpuks juuli alguseks
kindlasti ära.
Doseering appi. Et see on pakendi peal kirjas, aga praegu peast kindlasti
mitte üle väetada, eks ole, ja et sellega peab olema väga
ettevaatlik ja kindlasti selle substraadiga
või mullaga kuhu iganes teda kasutada, läbi segada,
et oleks kontaktis graanul otsesele juurega,
sest muidu ta kõrvetab juure ära, et see on vänge kraam,
jah. Mõned peavad ka lahuseid sellest kanagakastata,
lahustub, lahustub ka väga hästi või siis ka seda lihtsalt
ja siis kasta, aga ka võrdlemisi lahja lahus teha. No temaga on vist nii, et ainult suve esimene pool Ja kindlasti suve esimene poolent. Teate, ma siin saadet alustades rääkisin sellest,
et mullad hävivad kogu aeg, noh, on selle põhjuseks siis
ehitus või inimtegevuse laienemine või, või mis iganes.
Öelge, kas meie tulevik ongi tehismullad,
substraadid, kuhu sisse pannakse siis ained. Noh, kui vaadata nüüd aiandustootmist, siis väga palju
liigub siis sinna nii-öelda Soyles kultivation poole
ehk siis nõukasvatusse tõesti.
Et et ma ei oska öelda, kas see on päris tulevik,
aga ma usun, et me sinna liigume, et see maapind haritav
maapinda seda nagunii vähemaks, et peab hakkama kuidagi
leidlikumaks muutuma, et kasvulavad siseruumides on juba
tänapäev tegelikult jah. Aga nad on seal ikkagi siis substraadi sees,
et päris vihmaussiga mulda ikka vist katusele ei pane. Jah, sellepärast juba esiteks, et on nii raske,
et sellepärast juba ei pane, et konstruktsioonile on koormav,
et substraat on parem valik, et on kergem. Natuke kurb nagu, aga no mis sa teed, kõik areneb
ja sedasi, et sellise noodiga ei tahaks,
küll ei tahaks, jah, ma mõtlengi praegu,
et mida lõbusat või sedasi positiivset küsida.
Et. Aga positiivse noodi pealt, mina nägin ilmateadet,
et nädalavahetuseks lubab vihma.
Ma ei tea, kui tõsi see on, aga vähemalt lubatakse. See on hästi oluline, sest substrat kuivab kiiremini,
kui ütleme savimuld. Ja oi ja kastmise kohta võib veel niimoodi öelda,
et pigem või noh, selles harvem aga korralikult,
kui tihti ja natukese, et siis on taimel sellest rohkem kasu,
kui on korraga rohkem.
Aga harvem. Kui on potis, on hea, tõsta pott korraks vette
ja lasta imbuda ja siis uuesti, kui on võimalik niimoodi teha,
siis tõesti.
Ma väga tänan teid saatesse tulemast.
Leila Maila, Eesti maaülikooli professor
ja jõudu, jaksu teile uurimistel, katsetamistel
ja aitäh, et jagate ka meie lihtsate inimestega oma teadmised,
teame, kuidas toimetada aias, mida eelistada,
mida vaadata, aitäh. Olen küsinud küla pealt, et kes see tüdruk olen,
küsinud naabri käest. Olen küsinud kõrtsist, et kus on tüdruk.
Olen küsinud poiste käest, et. Kus on tüdruk pika kleidiga, keda keegi kätte ei saa? Pikka. Tantsida poisi tüüpika järgi keegi tasakleidiga tantsida,
silmis hoida juustes kuused, tüdruk. Olen küsinud, et kes on tüdruk?
Olen küsinud muusikuid, kuid taid.
Olen küsinud allikat, et kus on?
Olen küsinud tuultega miljardeid, kus on tüdruk pika kleidiga,
keda poisid keegi kätte ei saa? Poisid. Keegi tasakaableid. Juustes kuused kleepjas probleemides. Skulptuur. Peale selle ka koos kaasaliiku. Kruid kuivad. Siis see nõus. Poisid. Kleidi. Tantsida. Kleepjas pidu. Ja poisid kaasa järgi, mida sa ka kleidiga,
see tants, mida. Kleepida. Templeid. Huvitajaga hakkab tänaseks läbi saama ja rääkisime palju lilledest,
mullast, substraatidest ja minu arvates ka natukene tulevikust,
mis meid võib ees oodata.
Ja ka nüüd on Tartu stuudios Lauri Varik,
tere, uudisklubisid, et ütle mulle, mis sina arvad sellest,
et kas oleksid valmis kasvatama omal koduaias lilli,
tomateid näiteks lambavilla sees või tatrapadja sees
või siis kivivillas. Linnaaias. Näiteks jah, kodu. Ei ole mõelnud, tundub kummaline ja ma mõtlen nüüd praegu
selle teema peale, millest me täna saate alguses hakkame rääkima,
kas see on mõistlik plaan?
Me hakkame rääkima vee puudusest Eestis.
Suvi on alles alanud, soojad ilmad alles kätte jõudnud,
aga mõnes kohas Eestis selge.
Tallinna lähedal on juba vesi otsas ja siin vallad
ja vee-ettevõtted kutsuvad inimesi vee tarbimist piirama,
eelkõige siis Viimsi vallas, aga siin näiteks ka Tartu
lähedal Tõrvandi sai eile mõnes piirkonnas vesi otsa. Vee probleeme on ka Harku vallas ja Kuusalu kandis.
Ja tänases saates alustuseks räägingi vee-ettevõtete Liidu
tegevjuhi Raili Kärmasega, et mida siis teha,
kuidas seda olukorda parandada?
Praegu siin piltlikult kaevatakse pumpasid aina sügavamale,
et vett kätte saada, et seda nõudlust rahuldada,
aga või siis viiakse neid kuidagi veel kaugemale,
püütakse kaugemast kohast põhjavett kätte saada,
aga kas see ongi lahendus? Igatahes praegu kutsutakse inimesi siis lõpetama muru
ja aiakastmine vähemalt päevasel ajal või ka hommikusel ajal
teha seda õhtuti või öösiti, aga siin Viimsi puhul
soovitatakse sellest üldse loobuda, et vähemalt joomiseks
ja söögitegemiseks ja pesemiseks vett jaguks.
Et sellel väga tõsisel teemal tänases saates alustuseks
räägime ja ma arvan, et sel teemal täna tahan ka kuulajate
arvamust teada. Aga tõsiseid teemasid mahub kaunisse suvepäeva veel,
me räägime teises saatetunnis probleemidest,
hooldereformiga, millest olema ka siin saates palju rääkinud,
aga kaugemad omavalitsused on mures, et riigi antud rahast
hooldekodu tagamiseks paljudele inimestele ei jätku näiteks
Kagu-Eestis ehk need rahajagamise põhimõtted on ka
omavalitsuste meelest valed.
Stuudiosse tuleb Räpina vallavanem Enel liin täpsemalt rääkima,
kuidas siis nende vallas olukord on, et tegelikult siin nüüd
järgmiseks poolaastaks, kui see reform käivitub,
nende vallal raha ei jätku terveks poolaastaks,
mis siis saama hakkab, sest kohati sind riik ikkagi veeretab
kohustused asutuse kohalikule omavalitsusele,
kellel niigi on rahalisi võimekusi vähe. Siis räägime ka Euroopa elektriturupoliitikast,
kolleeg Arp Müller on Strasbourgis ja sai seal kätte Euroopa
Komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni,
et küsida, miks siis riikide elektritoetused nii inimestele
kui ettevõtetele on väga erinevad, ehk siis on ebavõrdsus
kas või kuidas seda olukorda muuta, veel räägime ka Soomest,
kus siis täna peaks jõutama või oodetakse,
jõutakse koalitsioonis kokkuleppele, Kai Vare on neid
sündmusi jälginud, annab meile ülevaate ja kindlasti
soovitan kuulata ka Harri Tiido taustajuttu,
kus täna tal on huvitav teema inimese Reptiili ajust. Mida see endast kujutab?
See oleks huvitav teada saada. Ütle mulle ühte asja, kas sa tead targemini,
kas Reptiil on kuidagi suguluses sisalikuga?
Ma olen neid sisalikke vaadanud, sest ma olen kuulnud neid
teooriaid Repiiridest, kes maailma juhivad.
Ja ma vaatan oma sisalikke ja mõtlen, et et kuidagi
kummalised mõtted tulevad pähe, et kuidas tuleb mõte,
et, et. Huh Ma tänan tunnustuse ees, et sa targemaks inimeseks pead,
aga ma siiski zooloogia. Stiilide ja ajalugu ja ja põlvnemist ja jagunemist siiski ei tea,
et kas või kuidas nad omavahel seotud. Ma tean, et mu kassile nad hirmsasti maitsevad.
Majan kassi kogu aeg ära, sealt ta ei sööks ära rutiilasest,
kes siis maailma hakkavad juhtima.
Kuulake aitäh, ootame uudis, pluss pärast kaheteistkümneid uudiseid,
järgmine huvitaja juba homme tänali teiega,
Kätlin Maasik, mina olen Krista taim ja ja Bryan Ferry äpp lõpetam,
aitäh.
