Nendele pensionäridele, kes elavad rahvastikuregistri
andmetel üksi, maksab riik iga aasta novembris 200 eurot toetust.
Lisaks võivad pensionärid saada väikest puudetoetust,
mis ulatub sõltuvalt puude raskusest 12-st 40 euroni kuus,
räägib sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Just 80.-st eluaastast edasi on järsult tõusma nii inimeste hooldusvajadus,
olgu ta siis koduteenus või üldhooldusteenus
ja samamoodi me näeme ka, et inimesed on suuremas hulgas
puude raskusastmega, kõrgemas vanuses. 60 kuni 69 aastaste seas saab puudega inimese toetust 17
protsenti inimestest.
Kaheksakümneaastaste ja vanemate seas on puudega inimesi üle
40 protsendi, kusjuures puuet peab iga kord eraldi tõendama. Selleks, et see süsteem tervikuna oleks inimese vajadusi
rohkem arvestav, on disainitud meede, mis võimaldaks 80.-st
eluaastast alates kaotada eelmainitud toetused
ja asendada selle ühe toetusega, mis on siis see planeeritav
pensionilisa 60 eurot kuus. Sügava puudega üksi elava pensionäri rahakoti lisanduks
muudatusega kaks ja pool eurot kuus.
Samas keskmise puudega üksi elav pensionär saaks iga kuu
juurde 30 eurot ning neile, kes praegu ei saa pensionile
lisaks ühtegi toetust, lisanduks kontole kõik pakutud 60 eurot. Vajaduspõhisuse disainimise üks eeldus on kindel tunnus
ja see tunnus võib olla seotud vanusega.
See võib olla seotud ka millegi muuga, et siin on tehtud
valik kõrgema vanuse osas päris individuaalselt.
Vajaduspõhiste toetusmeetmed, et rakendamine on väga
haldusmahukas ja seetõttu ka oluliselt kulukam. Kui suurt kokkuhoidu muudatus halduskoormuselt annaks,
pole Riisalu sõnul veel hinnatud.
Möödunud aastal kulus kaheksakümneaastaste
ja vanemate puudega inimeste toetusele 10,1 miljonit eurot
ning sama vanusegrupi üksi elava pensionäri toetusele 6,7 miljonit.
Kui kõik kaheksakümneaastased ja vanemad oleks saanud selle
asemel 60 eurost toetust, tähendaks see 41
ja poole miljoni eurost lisakulu seaduseelnõu
väljatöötamiskavatsused pakutakse, et uus kord võiks hakata
kehtima 2026. aastal veel kord. Signe Riisalo. Me ootame ära, missugused on suve lõpul või sügise
majandusprognoosi ja sellest tulenevalt on võimalik teha otsuseid,
see tegemist on poliitikakujundusliku ettepanekuga,
mis on tulnud ekspertidelt, see, kas ja kuidas on võimalik
seda rakendada, sõltub riigi rahalistest võimalustest.
