Praegustele elamutele kehtivat suvise temperatuuri nõuded
hakkavad ajale jalgu jääma, sest nende määramisel võetakse
arvesse keskmist suve, kus ei ole kuumalainet.
Lisaks ei taga nõuded elanikule mugavat elu.
Isegi kui tervisele otsest ohtu pole, on kodus ebamugav,
ütleb Tallinna tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri
instituudi professor Jarek Kurnitski. Selge on see, et hooneid peab hakkama niimoodi ehitama,
et nad siis kaitseksid inimest ilmastiku eest ka suvetingimustes,
et tõesti varem oli nii, et me ikkagi eelkõige ehitasime
hooneid selle jaoks, et kaitsta ilmastiku eest,
kui on kõva külm või puhub kõva tuul.
Aga nüüd on see kuumus on ka täiesti lisandunud
ja on selge, et kuumus kuhugile ei kao.
Pigem see kliimasoojenemine jätkub ja on ainult küsimus,
et missuguse tempoga jätkub. Kuumade suvede tõttu kasvab nõudlus jahutussüsteemidega
korterite järgi.
Kurnitski sõnul paljud arendajad seda juba ka teevad.
Uusarenduste puhul saab enamasti juba korterit ostes tellida jahutusseadme.
Paigalduse mugava temperatuuri tagamiseks on saadaval
erinevaid lahendusi.
Paigaldada saab nii põrandajahutust kui ka sissepuhkeõhujahutust,
ütleb professor Kurnitski. Kindlasti need konditsioneerid on vajalikud,
sest aktiivset jahutust me vajame, kui temperatuur tõuseb
nii kõrgeks, et me välisõhuga enam midagi jahutada ei,
ei saa. Ja kõikides majades ei ole ka selliseid
maasoojuspump süsteeme, kus siis näiteks pinnasest võiks
seda jahutusvett võtta.
Nii et selline kompressorjahutus on teatud mõttes,
on paratamatus. Kui uusarendustes saab jahutusseadmete paigaldusega juba
algusest peale arvestada, siis mõnevõrra keerulisem on
olukord nõukogude aegsetes paneelmajades.
Kurnitski sõnul on nende puhul parimaks lahenduseks
jahutussüsteemi väljaehitamine tervikrenoveerimise käigus.
Kahjuks lähevad sellised renoveerimistööd kalliks maksma
ning vanemates paneelmajades elavatel pensionäridel puuduvad
sageli vastavad rahalised võimalused. Kredexi energiatõhususe toetust õnnestub saada aga vähestel korteriühistutel.
