Soojenev kliima loob aina soodsamaid tingimusi ka üraskitele
paljunemiseks ja elamiseks.
Nii on raskitega seotud probleemide maht viimase aasta
jooksul kolmekordistunud ka Võrumaal suure munamäe piirkonnas.
Rõuge vallavolikogu keskkonna ja korrakaitsekomisjoni juht
Aigar kaik räägib türaskite tegevuse tõttu.
Näe Munamäel rohelise metsa asemel järjest pruunikamat loodust. Kui me kujutame ette kiilaneva peaga nagu inimest,
siis täpselt niipidi seal enam-vähem siit nagu välja paistab.
Kui munamäe tornist vaadata, siis on siuksed raagus kuuski
tulemas juurde tohutult. Kahjustatud puid ei saa ka munamäel niisama lihtsalt maha võtta,
sest praegu kehtib piirkonnas looduslik sihtkaitsevöönd.
Eeskirja järgi soodustatakse ja hoitakse piirkonnas
looduslikku arengut ilma inimese suurema sekkumiseta,
selgitab keskkonnaameti peadirektori asetäitja leelo Kukk. Munamägi on siis üks koht, kus tegelikult on meil ilus vana kuusik,
seal kuused juba oma bioloogilise elu ja lõppu jõudnud,
kui teatud puud või midagi seal hävib, siis jäetakse sinna
ja hakkab uuesti midagi peale kasvama, sest kui näiteks seal
kuusik hävib, tuleb siia suksessiooni järel kõigepealt
lehtpuud ja kunagi hiljem hakkavad seal ka kuused kasvama. Kukk lisab, et keskkonnaamet on siiski andnud loa,
mille järgi võib ka praegu munamäele külastusrajatiste
juures kuivanud puid maha võtta.
See luba kehtib näiteks 30 meetri raadiuses külastuste eest,
mis viib mäest, ülestornini ja torni ümbruses.
Rõuge vallavolikogu hinnangul pole see luba ka piisav.
Kalk ütleb, et munamäe sihtkaitsevööndi peaks ümber nimetama
leebemad majanduspiirangutega vööndiks, mis lubaks vana
metsa uuendamist ja tasakaaluka metsa majandamisega sealse
iseloomuliku elustiku säilimist. Ranged piirangud, mis peaksid säilitama rohundite rikkaid
kuusikuid just konkreetselt munamäelt need piirangud seda ei tee.
Et praegu on, on olukord see, kui oleks mõistlik samme astuda. Kaitse-eeskirja võimalike muutmiste kohta on keskkonnaamet
omalt poolt välja pakkunud uuendus või kujundusraiete
lubamise eeskirja muutmise või puutumata jätmisega.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik Maarika
Eriksson ütleb, et väljapakutud variantidele on nüüd vaja eksperthinnangut.
Hinnangu põhjal teeb omakorda minister otsuse,
kas munamäe kaitse-eeskirja muutmine algatada
või mitte. See eksperthinnang peabki nüüd seisukoha esitama,
et milline nendest variantidest oleks siis põhjendatud
ja otstarbekas siis ellu viia. Kukk lisab, et ka raiete lubamisel on omad piirangud.
Näiteks ei saa munamäe reljeefi tõttu sealt puid raiuda
ja eravedada raskete metsamasinatega, sest see kahjustaks
omakorda pinnast.
