Sellel kevadel alustas tervise arengu instituut linna
pukkide uurimist.
Uuringu eesmärk oli välja selgitada nende levik linnade
avalikel rohealadel ning hinnata puugihammustuse saamise
ja haigustesse nakatumise riski linnakeskkonnas.
Tervise arengu instituudi teaduri Maria Vicente sõnul on
discgolfi mängimine üks suurimaid riske seoses puukide saamisega. Enamik kihkualsi alasid on metsa sees ja kui sa viskad
viskit ja kui see näiteks liigub, puistatakse
ja kõige suurem risk just kuutli saamiseks. Vicente ütleb samuti, et pole vahet, kas terviserada asub
linna sees või metsas ikka on oht puuks saada.
Terviseameti andmetel registreeriti eelmisel aastal
jaanuarist kuni maikuuni 100000 inimese kohta ligi 20
puukborrelioosi nakatumist.
Samas sellel aastal tõusis see number ligi 34 nakatumisjoni
100000 inimese kohta.
Sarnast trendi võib täheldada ka puukentsefaliidi-ga,
kus eelmise aasta maiks registreeriti kaks nakatumist,
kuid sellel aastal samaks ajaks juba neli. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogiaosakonna nõunik
Irina Tontšenko selgitab. Suhteliselt soe sügis pakkus pukkidele piisavalt aega,
et ette valmistuda talvitumiseks ning leida siis need
parimad peitumis kohad endale.
Ja kuna pikalt oli säilinud lumekiht, siis tema kaitses
puuke nende varjukohtades ja mikrokliima oli nende jaoks tagatud. Tantženko sõnul mõjutavad puukide ellujäämist õhutemperatuur,
õhuniiskus ning väiksemad ja keskmise suurusega loomad,
mille pealt puugid saavad toituda.
Puukentsefaliit on ohtlik haigus, mille vastu saab
vaktsineerida puukborrelioosi vastu.
Vaktsiin ei ole.
Kolm kõige suurema puukborrelioosi haigestumisega maakonda
on Saaremaa. Hiiumaa ja Võrumaa.
Irina Tontšenko kirjeldas puukborrelioosi sümptomeid. Koopereloosile on iseloomulik palaviku tõus,
peavalu, üldine nõrkus, liigeste lihaste valud,
esineb kaalulangus ja osadel haigestunutel tekib selline
nahalööve punast värvi RED.
