Olemasolevad sademeveesüsteemid on loodud seniste
ilmastikuolude järgi.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Olav Ojala sõnul
näitavad kliimamuutuste prognoosid, et tulevikus muutuvad
äärmuslikud intensiivsed sademed sagedasemaks.
See võib aga viia üle ujutusteni. Sademeveesüsteemide kriitiline vooluhulk kipub täis saama
ja see vesimest torusse ära ei mahu, see tekitab üleujutusi,
tekitab probleeme tänavatel parklatel ja,
ja seetõttu juba on sademeveesüsteeme, mis enam normaalselt
ei toimi, ümber ehitada. Peamised riskijalad on mere ja jõeäärsed piirkonnad
ning linnad, kus sademevee ärajuhtimine kõva kattega pinnase
tõttu keerulisem on.
Lahenduseks tuleb rajada looduslähedased süsteemid,
näiteks kraavid ja immutusribad.
Taas Ojala. Püütakse vähemalt osa veest üldse mitte torusse suunata,
vaid näiteks maasse immutada või siis suunatada sellisesse süsteemi,
kus tekitatakse ajaline viivitus, noh, see võib olla mingi
selline viibe kraav või viibe tiik, kus vesi voolab välja küll,
aga voolab välja hiljem. Lisaks peab ühisvoolset kanalisatsioonisüsteemid
ehk need, kus voolab sademevesi koos reoveega ümber ehitama
lahk voolseteks ühisvoolset süsteemid ei tule toime äkitselt
maha sadanud suure veekogusega. Selleks on puhastikele rajatud siis sademevee ülevoolud,
ehk siis see vesi, mis piltlikult öeldes reovee puhastusse
ära ei mahu või selle puhast rivist välja lööks,
suunatakse otse suuglasse, aga see läheb siis ka otse reoveega,
mis nendes torustikes on, et see on keskkonnakoormus? Euroopa Liidu toetust saavad taotleda kohalikud
omavalitsused ja vee-ettevõtted.
Eesti vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Raili Kärmas sõnas,
et looduslähedaselt sademeveesüsteemid vähendavad
vee-ettevõtete kulusid, see tähendab ka väiksemaid veearveid. Ja näiteks sõltuvalt siis sellest looduslähedasest süsteemist,
kui kasutatakse näiteks sademevee kogumistiike,
siis seda sademevett on võimalik edukalt ka taaskasutada põuaperioodidel.
Sellisel juhul seda sademevett on võimalik kasutada täiesti
tasuta tarbijale kindlasti ka väga, väga kasulik nii
majanduslikult kui ka keskkonnasäästlikkuse tähenduses. Nii kärmas kui Ojala tõdesid, et toetuses tervele Eestile ei piisa,
jätkab Kärmas. Tartus on hinnatud sademeveesüsteemide
investeeringuvajaduseks ligi 12 ja pool miljonit Tallinnas
muidugi need numbrid on mitme mitmekordsed,
kõike süsteeme korraga kindlasti ei saa,
aga oluline on, et investeeringutega iga-aastaselt kogu aeg tegeletakse.
