Linnades võimendab kuumalainet kuumasaare efekt,
selle tõttu võib Eesti maaülikooli nooremteaduri Kaupo
Kokamäe sõnul olla linnades temperatuur ka öösel mitme
kraadi võrra kõrgem kui ümbritsevas looduskeskkonnas. Linnas juhitakse sadevesi tänavatelt, parklates mujalt torudesse,
mis muidu oleks siis aurustamisest, tekib jahutav efekt kaob
ära ja lisaks sellele siis need asfalt ja betoon
ja sellised materjalid salvestavad soojust
ja kiirgavad seda öösel. Tartu Ülikooli loodusgeograafia teadur Mait Sepp rääkis,
et linnade kuumakindlust tuleb parandada,
vastasel juhul mõjutab ülekuumenenud linn inimeste tervist. Kui see kliimasoojenemine samas tempos jätkub,
siis need kuumalained, kas need tihenevad,
aga kindlasti muutuvad nad kuumemaks ja teiseks käib Eestis
praegu intensiivne linnastumine, et meie suured linnad
muutuvad aina suuremaks ja sellepärast on ka vaja tulevikku vaadata. Nii kokamägi kui sepp ütlesid, et linnades tuleks vähendada
asfalti ja betoonikasutust.
Tartu linnaruumiloomeosakonna juhataja ja linnaarhitekt
Tõnis harjus sõnas, et see on ka üks Tartu linna seatud eesmärkidest. Peame mõnes mõttes õppima kompaktsemalt elama,
see on probleem, mille käes on paljud linnad kipuvad laiali valguma,
laiali valvamisest tuleneb see, et inimesed vajavad rohkem
pendeldamiseks liikumisruumi, maja rohkem sõiduteedele ruumi
ette näha. Sellel on niuke laiem kumulatiivne efekt.
Seda kõvakattega pinda tekib meil linnalises piirkonnas üha
enam ru juurde. Harjus sõnas, et kuumakindluse saavutamiseks on kesklinnas
seatud hoonetele kõrgusepiirangud. Väga sageli on traditsioonilise linnaruumi kõrgus on umbes
neli kuni kuus korrust.
Üks väga selge põhjus on see, et täiskasvanud puu kõrgus on
umbes sama, ehk siis suvel, kui sul on hästi kuum,
tegelikult hoiab ära siis ka otsese päikesepaiste hoonesse sisse. Harjus rõhutas, et oluline roll on haljastuse tartus,
arendab linna haljastus.
Tartu roheringi projekt jätkab projekti eestvedaja Mirjam võsaste. Kõige lihtsam, mida saavad ka kõik inimesed kodudes teha,
on muru vähem niitmine, kuna meil ei ole üle kahe nädala sadanud,
siis me tegelikult hetkel oleme niitmise täielikult peatanud
ja kui peaks tulema vihma, siis teatud aladel.
Me jätkame niitmist, aga mõned alad ongi meil ainult kord
aastas niidetavad. Võsaste sõnul on näha, et niitmise piiramine
ja haljasalade arendamine on muutnud Tartut kuumakindlamaks.
Tulevikus plaanitakse istutada linna rohkem puid
ja põõsaid, kuid võimalusel haljastada ka näiteks
ohutussaared ja katused. Ohutussaared, mis ei ole mõeldud ka seismiseks,
et neid me tegelikult tahaks hakata kerge mööda uuesti haljastama,
et kaotada ära võimalikult palju asfalti.
Kindlasti uurime vertikaalhaljastuse võimalusi
ja samuti ka katuste haljastamise võimalusi,
et meil on väga palju lamekatustega hooneid,
mis tegelikult tõmbavad ka väga palju kuumust ligi.
