Raadio kaheportaal ja Kristjan Port. Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port.
Mõnedes inimrobotitega filmides läheb viimane katki
ja vaataja näeb tehnilise nahal peituvat juhtmepundart.
Filmitegijad ilmselt usuvad, et nii saadakse masinad
toimimisest paremini aru.
Kuigi ulmelise robotis võiks ju kogu juhtimine alluda
hoopiski teistsugusele loogikale.
Miks mitte sellisele, mis käiks meile üle mõistuse? Viimasega seoses Meie enda nahal peituvate jutu märkate siis
juhtmete aines olnud tükk aega arusaamisest varjus.
Anatoomiliselt leiab mitmeid sarnasusi juhtmetega,
neist osa liiguvad kesknärvisüsteemist juhtivate organiteni,
mida on inimesel 78 tükki.
Erinevaid elutalitusi täidvates süsteemidest,
lõigu paga, Osam signaale, juhtmeid, meenutavaid närve pidi
aju poole tagasi. Viimane veedab kogu elu soojas ja pimedas ruumis,
püüdes sinna saadetud signaalide põhjal ennustada,
mida erinevad organid peaksid järgmiseks tegema.
Kogudes siis kal lugematutest, sensoritest,
signaale asjade jooksvast, kulust.
Aju üheks suurima keerukusega ülesandeks on kontrollida
ja juhtida inimese liigutusi.
Ülesanne on vaimsest pingutusest nagu näiteks peast
arvutamisest kulukam. Keda väljakutse huvitab, võiks arvutada,
milliseid lihaseid, millisel ajahetkel ja kui palju
ning kui suures osas ehk tugevusega aktiveerida,
et visata korvpall kuue meetri kauguselt korvi.
Korvirõngas asub maast kolme meetri viie sentimeetri kõrgusel.
Sellel läbimõõt on 18 tolli ehk 47 ja pool sentimeetrit
ning palli läbimõõt on üheksa ja pool tolli
ehk umbes 24 senti. Dimeetrit Edepole arvutusest veel ei piisa,
sest liigutus peab kontrollima lihastes kõõlustas
silmades-kõrvades talla all ja peopesas nahas asuvad delt
sensoritelt pidevalt saabuva massiivse signaalivooga.
Ja siis on veel üks väike nüanss.
Milleksan lised takistava vastase tegevus.
Liigutustel ja ajul on segav erakordselt suur teineteist
mõjutav efekt mis seletab liikumise erakordset mõjuga
vaimsele tööle kui ka vaimse tervise taastamisele. Ent keha ei loodud korvpalli jaoks.
Sportlik mäng on vaid viis, kuidas kehalisi võimeid pannakse proovile.
Loodus kujundas keha toimimist ja ehitust lähtudes
ellujäämisest ja järglaste eest hoolitsemisest mis ei tee
keha purunematuks.
Ent sellelegi on mõeldud, õigemini, selle eest on
hoolitsetud iseenesliku tervenemise võimega aga sedagi,
kuni teatud piirini. Tuleb välja, et evolutsiooni käigus on mõni organ kujunenud
nii keerukaks, et selle paranemisega jääbki aheta.
Selliseks on kesknärvisüsteem ise.
Varem pärinesid närvisüsteemi puudused, võtavad ohud
loodusest ja need risk õpiti mineerima, kasutades aju võimeid.
Viimaselt toel mõeldi välja ka palju kehatööd vähendavaid
tehnikaid tänu millele juhtub suur osa närvisüsteemi
kahjustusi tehnilises keskkonnas peamiselt liiklusvahenditega. Keha liigutamiseks vajalik, kuid signaalid aju
ja lihaste vahel kulgevad mööda seljaaju.
Väga hästi kaitstud bioloogiline juhtmestik võib saada
vigastusi just selle luise ümbrise läbi.
Kui lülisammast tabab näiteks tugev külgsuunaline jõumoment.
Signaalivoo katkemise tulemusel tekib paralüüs võimetus
sooritada liigutusi.
Liikumisvõime kaob alates vigastuse asukohast allapoole,
näiteks kohta tabava kahjustuse tulemusel ei saa enam jalgu liigutada. Näiliselt on tegemist robotlikult lihtsa probleemiga.
See on vaid juhe, niinimetatud keskne arvuti
ja lihastest mootorid on töökorras.
Juhtmed tuleks kas kokku joota või asendada.
Noh, vähemalt filmidest tundub teostatav.
Aga inimese puhul see Nimite seda hoolimata pingutustest,
sest närvide kahjustusi esineb väga tihti.
Nende imemiseks. Nädalal avaldati teadusartikkel võimalikust läbimurdest 12
aastat tagasi mootorrattaõnnetus, sest seljaaju kahjustuse
tõttu kõndimisvõime kaotanud mehele paigutati aasta tagasi
aju ja üle vigastatud koha seljaaju vahele metafoorne
juhtmetest sild.
Aasta kulus harjutamisele.
Mees õppis liigutustele mõtlema, millest tekkivad signaalid
suunati neid analüüsivasse masinate arvutisse. Edasi liikusid mugavdatud signaalid jalalihaseid kontrolliva
seljaaju segmendini.
Tosin aastat ratastooli aheldatud mees kõnnib iseseisvalt
ja suudab liikuda ka mööda kaldpinda.
Tänu jutumärkides siis ellu äratatud signaali voole hakkasid
liikumise tulemusel taastuma ka mõned kaasuvad talitused
ja meil õnnestus karkude abil kõndida ka välja lülitatud
arvuti puhul. Tulemus on kaugel vabast kõndimisest kuid samas ka pööraselt
erinev ratastooli kasutamisest.
Elektroodide ühendamine elava materjaliga on ajaliselt
piiratud mitmetel elusast materjalist tulenevatel põhjustel.
Aga samas on elava materjali omaduseks kohanemine,
mistõttu võib loota, kui õnnestub esialgse liikumisvõime
abil luua uusi kompensatoorseid juhte.
Teid võtab bioloogiline pool uuesti liikumise juhtimise oma ülesandeks. Kuula varasemaid portaale R2 punkt L2.
